surm vol 2
Ma eile juubeldasin, et Kardo haigeks jäi ja kujutasin ette, kuidas me kõik kodus istume ja käest kinni elu naudime. Tegelikult ronis Kardo esimest korda allakorrusele umbes kell 9 õhtul ja ainukesed elumärgid temast oli aeg-ajalt ülakorruselt kostev WC ukse kääksutamise heli ja röökides oksendamine.
Kuigi mul endal oli ka üleeile väga niru olla ja ma isegi paar korda oksendasin, siis eile hommikul oli mul jälle tunduvalt parem olla ja ma isegi käisin Kardole rääkimas, et ta ennast nüüd kokku võtaks ja inimene oleks, sest no kammoon, mis see väike viirus ära ei ole. Selles suhtes, et ma tundsin ennast ikka natukene imelikult, aga ei midagi kontimurdvat. Ma istusin isegi Mariga aias, et ta liugu lasta ja liivakastis mängida saaks. Lisaks suutsin ma endale sisse juua 0.5 liitrit coca-colat ja nahka pista ühe pitsasaiakese. Ütleme nii, et see oli suur viga.
Ega see toiduvalik ka muidu just parim poleks olnud, aga oleks ma teadnud, et ma pean selle jama veel ühe korra suust läbi laskma, siis ma oleks vist õunaga piirdunud, aga noh. Ühesõnaga oli minul päris normaalne olla ja ma läksin väga rahuliku südamega Mari lõunaunne panema. Sinna ma jäin muidugi ise ka magama ja kui ma ärkasin…
Oh sa juudas, noh! Mu sees oli mingi elu. Või noh, mu sees on juba pool aastat “mingi elu” olnud, aga lisaks sellele, et üks neiu seal sees edasi-tagasi rullis, siis mulises ja korises mu kõht nii rämedalt, et seda oli kilomeetrite taha kuulda. Koperdasin siis kurvalt allakorrusele, kus mul oli plaan Marile lõunasööki pakkuda, aga ma lihtsalt EI SUUTNUD ühtegi toiduainet vaadata, ilma, et ma paar korda kahtlustäratavalt neelatama pidanud poleks.
Jumal tänatud ämmade ja emade eest, sest Leakene oli just endale praekartuleid vaaritanud ja ma saatsin Mari tema juurde sööma. See hetk, kui Mari uksest välja astus, tormasin mina vetsu ropsima. Appi, kui räme on oksendada, see on vist maailma kõige rämedaim tegevus ever! Ma tõesti ei saa aru, kuidas buliimikud seda vabatahtlikult teha suudavad. Ma pigem kaaluks 200 kilo kui ennast ise ropsima sunniks. Väkk.
Ühesõnaga, sellest momendist sai alguse ka minu suremine. Ma üritasin veel midagi vahepeal süüa, mureleid ja ühe õunatüki, aga need tulid kõik kohe välja tagasi ja mõne aja pärast ma isegi loobusin üritamast. Ainult janu oli nii kohutav, kuid iga kord kui ma jõin, tuli see sama teed pidi tagasi. Lõpuks helistasin ma ämmaemandate nõuandetelefonile, kus mulle kinnitati, et tegemist on hariliku noroviirusega ja et ma teeks kõik aknad lahti ja jooks vett väga väikeste lonksude haaval.
Ma ausalt arvasin, et ma suren ära. Mul oli süda nii paha, kõht lippas, mega janu, pea valutas, selg valutas ja see sees rabelev beebi ei teinud olukorda üldse paremaks. Nõnda helistasin ma oma emale ja anusin teda, et ta Mari päästaks. Või mind päästaks, sest üsna ebameeldiv on oksendada, kui keegi samal ajal sulle selga ronib ja “ihhhahahaaa!” karjub.
Ema halastas ja viis Mari enda juurde. Väikevend kahmas veel kineetilise (kinektilise, kineesilise????) liiva ka kaasa ja läinud nad olid. Õnnis rahu ja vaikus, mille harmooniat rikkusin vaid mina oma erinevate kehatoimingutega. Ma isegi mõtlesin googeldada, et kui ma ära oleks surema hakanud, kas last oleks võimalik päästa olnud, aga ma ei suutnud tõusta, et arvutit kätte võtta, seega ma lihtsalt eeldasin, et midagi 20da nädalaga see oli ju, kus beebid ellu jääda võivad ja ÄKKI on 23 nädalat piisav?
Mingi hetk koperdas alla ka KArdo ja kui me siin kordamööda WC ja vannitoa vahel uimasime, siis see nägi välja nagu kaader Walking Dead seriaalist. Ägisesime ja oigasime ja ohkisime, ning ootasime erinevatel diivani otstel surma. Vahepeal arutasime selle üle, et mida teevad inimesed, kellel pole emasid või ämmasid, kellele last anda sellises olukorras? Selles suhtes, et kui VÄGA vaja oleks, eks me oleks läbi okse, sita ja pisarate ikka kuidagi hakkama saanud, aga no… ausalt tundus eile puhas elus püsimine väga raske olevat. Rääkimata ühe peaaegu kolmese taltsutamisest. Või kui meil veel IMIK ka samal ajal oleks. Ja kui me KÕIK veel haiged oleks. Oh appi. Aga päriselt, mis siis tehakse? Ei helista ju päris sõbrannale, et kle tule võta mu kaks last siit katkukoldest ära ja nakatu ka ise suure tõenäosusega meie leeprasse? Mis siis tehakse? Kas riik osutab sulle siis mingit abi või :D? Ausalt pani mõtlema.
Ühesõnaga täna me ärkasime ja… oleme elus! Nõrk on veel olla ja mul pea ka valutab. Kõht on jube tühi, aga isegi õuna nosimine tundus natukene too much olevat veel. Paraku peame me kargu alla ajama ja apteeki minema, sest otsi on andmas Kardo ema, kellele on kiiremas korras vaja tuua mingisugust ravimit. Lisaks pidi värske õhk ainult head tegema, seega üritame me selle 10 mintsase jalutuskäigu üle elada. Veel tahan ma osta antibakteriaalseid salfakaid ja kogu maja nendega üle tõmmata.
Jõudu kõigile, kes selle jubeda viiruse üle elanud on ja tugevat eluvaimu neile, kes selle käes hetkel kannatavad!
Lyn
June 22, 2016Peavalu esimene põhjus tavaliselt veepuudus. Proovi täna juua vett niipalju kui vähegi saad. Lapsel ka muidu paha.
Mallukas
June 22, 2016Ega täna ka kaanida anna, aga rohkem ikka kui eile. Jube janu on küll ja kõht ka tühi, aga no ei julge süüa.
no eksole
June 22, 2016Rehydron aitab. Seal on neid mineraale ja vitamiine sees, mis teevad enesetunde paremaks. Aga juua tulebki 1 suutäis
korraga. Apteegist saab. “Vanasti” oli ta sellise soolaka maitsega, isegi väike tüdruk mul jõi. Aga viimati tõi mees mul mingit
ltehisapelsini maitsega rehydroni, mille enda maitse ajas öökima. ET küsi igaks juhuks, mis maitsega neil on seal. Ja
glükoosidrops keele alla. teeb ka olemisetugevamaks. Edu!
Mallukas
June 22, 2016ma eile jõin seda rehydroni, üsna magus oli jah teine, aga no pool tassi vist vägistasin alla.
Lyn
June 22, 2016Veejoomisega selline lugu, et tavaolukorras peaks jooma juba enne kui janu tekib. Kui juba janu, siis organism karjub appi.
Pigem jah panusta täna puhta vee joomisele ja süüa natukesehaaval banaani, mustikaid nt. Joo niipalju, et enam janu ei
oleks, siis on beebil ka parem.
Anett
June 22, 2016Olen selle viiruse kunagi läbi teinud. Mingil momendil
andsin alla ja kolisin veepudeli ja padjaga vannituppa.
Üritasin vett juua aga loomulikult tuli see kohe välja.
Vähemalt hakkas siis 30 sekundiks parem. Kaanisin
siis selle 30 s nimel pidevalt vett ja lõpetasin kiirabis.
karks
June 22, 2016Ma tean mida sa tunned, meie pere samas jamas ;(
n
June 22, 2016Kohe kindlasti ei soovita õuna süüa või üldse midagi
toorest. See ärritab magu ja soolestikku. Joo heade
bakteritega keefiri, näkileiba ja riisiputru soovitatakse
ka.
Mallukas
June 22, 2016Oh jumal, mulle just tundus, et midagi värsket oleks hea mõte…
Kerli
June 22, 2016Värska vett joo 🙂 lonkshaaval ja tihti. Lisaks
kartulukrõpsud ma ei uskund nende toimesse,kuniks
ise sai järele proovitud,ainus toit mis kuidagi sees
seisis 😀 no ka muidugi natukese haaval.
Raili
June 22, 2016Meie peres on selliseid olukordi olnud küll ja
küll.Kui keegi haiguse koju toob siis ei põe
seda mitte kõik korraga vaid ikka algul üks,siis
teine,kolmas jne. (kokku meid praegusel
hetkel kuus)Ja vanaemasid kelle juurde saata
pole sest üks on liiga vana 80+ja elab eesti
teises otsas ja teine liiga noor60+ ja käib
tiheda graafiku järgi tööl.Nii siis elame kõik
mured ja rõõmud ise üle ja oleme rõõmsad kui
haigus lõpuks ära lõpeb….
R
June 22, 2016Minu suurim hirm konkreetselt on mingisse kõhuviirusesse nakatumine, viimati juhtus see aasta algusel ja ma reaalselt istusin
peadpidi potis, pisarad jooksmas ja suust ja ninast tuli okset välja. Ma ausalt pigem sureks maha kui uuesti sellise asja läbi elaksin.
Tunnen teile kaasa, aga no nagu öeldakse, parim ravi sellele on läbipõdemine. (See oleks nagu.. lohutamiseks või nii.)
Anna
June 22, 2016Kui apteegi läheduses on pood,
soovitan osta kisselli, seda tavalist
tärklisega tehtud jooki. Nimelt seob
tärklis vett, see püsib paremini sees
ning on suurem tõenäosus, et vedelik
jõuab imenduda. Noroviiruse käes
vaevlevate väikelaste puhul see
vähemalt toimib, kiirabiarstidki
soovitavad.
Kriss
June 22, 2016Noroviiruse puhul on märksõna kätepesu vee
ja seebiga. Alkoholipõhised des.ained viirust
ei tapa, noroviirust tapab kloor 🙂
Mannakas
June 22, 2016Oo mul oli eelmine sügis see ” põnev viirus” köhida ei
julgenud, sest ei teadnud kummast otsast lendab.
Nii ma siis lamasin ja ootasin vaikselt surma, vetsus
istusin ka potil pesukauss käes.
mina
June 22, 2016Tead, me elasime selle viiruse üle,
kui kaksikud olid 1-aastased.
Kellelegi lapsi anda ei olnud, ega
saanudki, sest nad sattusid kohe
vedelikupuudusesse. Läksime neljakesi
haiglasse, lapsed tilgutite all ja
ise kah suremas. Ütleme nii, et jah,
jubedaim mälestus. Seega mul tõusevad
ihukarvad iga kord püsti, kui sellest
noroviirusest midagi kuulen. Söö
midagi krõbedat, röstsaia…
Maarja
June 22, 2016Meie pere elab iga talv seda haigust üle. Laps on 7 aastane praegu. Meil tavaliselt nii, et üks on ära ja igal järgmisel päeval jääb
keegi teine haigeks. Nagu intervallina 😀 Mina tavaliselt põen seda nii, et hakkan oksendama. Mõnel inimesel veab nii palju,et
ainult kõht lahti.
Kõige hullem oli siis, kui tulin mandliopilt ja laps oli kõhuviiruses. Peale mandlioppi ainult piimatooteid saab süüa ja kõhugripi ajal
neid süüa ei soovita. Nii ma siis olin, sõin jogurtit/jäätist ja käisin vetsus. Hea, et oksendama ei ajanud…läbi äralõigatud
mandlihaavade väga oksendada ei tahaks 😀
Mammu
June 22, 2016Keefir ja kissell on paeimad sõbrad! Eriti
mustikakissell ja toorest kraamist hoia eemale!
Röstsai vm kuivikud söögiks ja tihedalt väikeste
lonksudega vett.
Kiiret paranemist!
Kaja
June 22, 2016Oehh, sinu menüü (õun, murelid ja gaasiline jook) on noroviiruse põdejale nagu õli tulle viskamine 🙁 Edaspidiseks teadmiseks, et
sellises olukorras on mustikakisell, riisipuder ja kuivikud/röstsai parim valik. Röstsaiale võid veidi moosi peale panna, see aitab
veresuhkrul tõusta ja nõrkustunnet vähendada. Piimatoodetest hoia eemale!
Apteegist osta Enterol kapsleid ja Rehydron pulbrit.
Kristi
June 22, 2016Me olime ka kõik koos haiged – mina, abikaasa, 4-
aastame ja 10-kuune. Elasime üle 😀
kati
June 22, 2016Arstid soovitavad selliste viiruste korral kraanivett enne joomist keeta ning võimalusel juua soolast mineraalvett.
M
June 22, 2016See on kóige rõvedaim haigus!Algul on tunne
et hakkad surema,paari tunni pärast seda
soovidki! Me põeme seda ikka iga aasta nagu
aamen kirikus,ei ole pääsu.see aasta tuli see
suvel!käisin ja kekutasin ringi et “see aasta ei
tulnudki” (sest yldjuhul tuleb see meil
talvepaiku) aga nagu nimme tuli ja hulleim
eelmistest! Lapsi pole kellegile anda,vanemad
teises riigis ,aga õnneks meil oli ka
kordamööda. Kuigi soovitatakse
paracetamoli mitte selle haiguse ajal võtta,siis
mina ikka võtsin sest selja/pea/jalgade valu oli
kohutav ja need valud kadusid peale rohu
võtmist.jäi alles ainult see kõhulahtisus ja
oksendamine.pühajumal kus purskas igast
otsast,jubeee. Palun kallid teadlased,leiutage
ravim selle jubeduse vastu!
Mari
June 22, 2016Me p6desime kevadel k6ik korraga.7 kuune,5
aastane,mina ja elukaaslane.Beebil oli kohe mitu
p2eva k6ht lahti aga teised p22sesid 8he
p2evaga.Mina ise p6desin k6ige kergemalt,lihtsalt
v2ga kehva oli olla ja vahel ajas 88kima aga midagi
v2lja ei tulnud.Mingeid ravimeid me ei v6tnud ja ma ei
usu et need smectat ja mis iganes aitaksid.lihtsalt
tuleb 8le elada,vaadata et kellegil vee puudust ei
tekiks.Lastele andsin lusikaga vett pidevalt.pesumasin
k2is ja k2is,sest beebi ei oska ju 8elda,et oksendama
hakkab.
Angela
June 22, 2016Soovin kiiret kosumist ja tõesti, riisipuder, mustikad ja banaan on abiks. Ja see liiv on kinesteetiline liiv. meil lasteaias ka laste
lemmik.
L.
June 22, 2016Minu teada on see ikka kineetiline liiv.
Angela
June 22, 2016Jah, näpukas, vabandust! 🙂
marta
June 22, 2016Issand, ma sellega mitu korda haiglas, kukun kokku iga
kord. Täiesti paaniliselt kardan seda haigust.
Kai pimeduses kobamas
June 22, 2016Kuna mul veel suhkruhaigus, siis mina üldse ei jama, vaid lasen Joosepil kiirabi
kutsuda, kellelt nõuan veenisisest süsti, mis on iiveldamise ja kõhulahtisuse vastu.
Mul kevadel oli see viirus, ma olin nii nõrk, et Joosep vedas mind vetsu ja tagasi.
Kiiret paranemist!
Jk
June 22, 2016Meil oli ka see haigus paar kuud tagasi. Kaksikud olid ühe kuused ja 3.aastane laps ka veel ja siis mina
mees jne.
Esimene öö oli 3.aastane haiglas, kutsusin õe teda haiglasse vaatama, ise jooksin kodu ja haigla vahet
sest laps polnud nõus laskma end arstidel puutuda ja pisikesed tahtsid kodus tissi. Siis hakkasid meie ühe
kuused oksendama ja hommikul läksime kôik ära lastehaiglasse kus nad pandi tilgutite alla kõik. Saime
perepalati 😀 Mees ja mina saime ka rohtu, meil endil polnud aega oksendada kuigi paha oli olla küll aga
me vahetustega öösel valvasime oksendavaid lapsi ja päeva ajal oksendasid koguaeg ja valvasime ka.
Süüa meil ei lubatudki 2 päeva.
Igatahes kõik said selle, õde viis koju väikestele kaksik vendadele ja 1.5.a vennale ja teine õde kes ka
lapsi vaatas üks päev enne viirust, nemad said ka oma mehega selle noroviiruse.
Aga ma lohutan sellega sind et rotaviirus on veeeeel hullem. Ma lasin igaksjuhuks beebid vaktsineerida
sest kui esimesel lapsel 1.5 aastasena see oli siis see oli paras hullumaja, see oli hullem kui kogu perega
noroviirus läbi põdeda.
Jk
June 22, 2016Hästi palju kummeli teed joodeti sisse ja mingit red hûdral vms? asja.
Kertu
June 23, 2016Rota vaktsiin kaitseb vaid 50% ehk et saad v ei
saa. Sama ka mittevaktsineerimise puhul.
Lisaks läbi põdemine peaks andma eluaegse
immuunsuse kuid vaktsiini peab kordama.
Nooruk
June 23, 2016Mainisid buliimiat.
Oskan öelda seda, et ka viiruse ajal on pärast oksendamist nii
palju kergem, sama siis. Lihtsalt gripi asemel on pärast igat
söömist kordades hullem olla (ka füüsiliselt).
Ja eks see ajaga läheb kergemaks. Alguses tõesti meeletult
rõve, aga siis õpid, kuidas endal mugavam jms ning mõned
toidud tulevad ülesse isegi täitsa talutav maitsega.
Midaiganes.
Head paranemist!
keit
June 24, 2016Kurb lugeda…
Leen
June 23, 2016Ma olen terve pere kõhuviirust korduvalt kahe väikelapsega läbi teinud, nad korjasid seda vahepeal kogu aeg üles. Appi ei
kutsunud kedagi, sest kõhuviirus nakkab veel u nädal pärast haigusnähtude kadumist, nii et isegi, kui lapsed olid ok samal ajal, kui
ise mehega täiesti audis olime, oleks nad viiruse edasi andnud sellele, kelle appi oleksime kutsunud: ei tahtnud seda küll ühelegi
lähedasele.
Väga ebamugavad olid need viirused võrreldes tavaliste hingamisteede viirustega küll kahtlemata, aga kokkuvõttes ikkagi
tehtavad. Kõige raskem oli siis, kui oli vaja lapsi veel vankrisse magama panna ja nad magama kärutada. Vot see oli väiksemat sorti
väljakutse 😀
Maris
June 23, 2016Mina, mu mees ja mitte ükski mu lastest ei ole seda
haigust mitte kunagi põdenud…
L
June 28, 2016Kui kõik haiged on, siis on natukene lihtsam, sest lapsed tahavad ka siis magada. Kui ise oled haige ja mees ka, ja lastel ok, siis suht
palju paneme multikaid. Meil oli just ka tervel perel noroviirus (lapsed 1a ja 3 a) ja ka ei ole kedagi appi kutsuda, sest elame
välisriigis ja nii lähedasi, kes aitama tuleks või lapsi hoiaks (üldse), meil siin ei ole. Siis peadki end lihtsalt kokku võtma ja kuidagi
üle elama.