tegijal ikka juhtub
Ammu olen kõik head ja piinlikud jutud endale hoidnud ja omaette ümisenud: “Hoian kõik endale, hoian kõik endale…”, aga kuna blogisse on tulnud piinlik paus, siis annan alla ja räägin välja. Muuseas, ma võtsin nädalavahetusel vist kaks korda üldse arvuti kätte, mis on suur edasiminek miljonist tunnist päevas arvutis vegeteerimisele.
Kunagi oli mul kindel plaan minna Järve keskusesse ja võtta sealt ära pakk, mis smsi kohaselt seal mind veel viimast päeva ootas. Sama hooga plaanisin postitada ka lambanaha ühele võitjale, ning tegemist pidi olema väga eduka ja tegevusrikka rännakuga, sest plaanis oli ka veel poes käia ja head-paremat osta.
Teel Järvele avastasin ma, et telefon ununes maha. “Ah, mis sul ikka vaja on kogu aeg seal telefonis passida,” mõtlesin ma omaette ja astusin poodi sisse, ning panin julgel sammul kohe pakiautomaadi poole ajama. Automaadi ees meenus mulle kaks asja – telefonis on ju see kood, kuidas pakki kätte saada ja telefoni meilides on mul ka selle lambanaha võitnud inimese andmed ja kolmandaks oli mul see nahk ka maha jäänud… Ei no takka targemaks!
Sündis uus plaan – ma käin enne poes ära, ostan oma paar asja ja siis mõtlen edasi mingi lahenduse, kuidas vähemalt pakk kätte saada, et see tagasi ei saadetaks. Kuskil pool tundi hiljem olin ma puupüsti täis käruga keset Järve Selverit ja läksin nende infoletti küsima, et ehk saaks nad korraks mu e-maili vaadata. Ei saavat. Olla ainult kassaprogrammid sees. Nojah, mis sa siis ära teed.
Järgmisena hüppasin sisse Elioni? Elisasse? Mina ei tea, mis pood seal on, aga kuskile ma sisse kargasin, kus oli palju arvuteid ja telefone. Arvutid olid kõik võetud, aga telefone sai näppida. Seega haarasin mingi Samsungi ja kukkusin elu eest oma meilile sisse logima. “Te logite sisse mujalt masinast kui muidu, seega saatsime teile telefonile kinnituskoodi:)” ütles Gmail mulle emalikult. Telefoni mul ju muidugi polnud. Kuidas ma kurat selle koodi saan, ah!?
Ma tundsin, kuidas töötajad mind juba vahivad. Suur korv, sööki täis, kõige peal veel üks kuuspakk Kardole (link) üritasin ma siis ruttu Facebooki sisse saada. Ma olen üsna kindel, et nad arvasid, et ma olen mingi alaealine kodutu, kes nende poodi tasuta neti võlusid nautima sadas. Sain Facebooki sisse! Kui te arvate, et Kardo ever mu chatis midagi vastas, siis te eksite. Ta ei ole pea kunagi Facebookis. Jumal tänatud, et Kardol oli siis Ivo külas, kes kuulis oma telefoni pinisemist ja andis mulle mu pakiautomaadi koodi.
Mul ei olnud ei paberit ega pliiatsit. Eluga viskasin ma oma Selveri kassatseki lauale ja maalisin oma kauni Adeni huulepulgaga sinna peale koodi. Jõudsin veel Ivole öelda, et kutsu mulle poe ette takso ka, kui ma juba korvi kolisedes minema pidin jooksma, sest teenindaja küsis minult sitahaisunäoga, et kas ta saab mind kuidagi aidata. “Oh ei, ma sain juba…. valmis,” rehmasin ma vastu ja põgenesin.
Okei, paki sain lõpuks kätte, ronisin siis poe ette taksot ootama. Vihma sadas, tuul puhus, jube külm oli. Pärast viit minutit sõitiski ette mingi takso, mille pagassi ma oma miljoneid tavaari täis ladusin ja just see hetk, kui ma isegi sisse karata tahtsin, sadas kohale mingi naine, kes röökis, et see on tema takso ja põlegu ma üldse põrgus. Mis seal ikka…
Nokkisin siis oma asjad jälle taksost välja ja ootasin vihma käest järgmist. Õnneks tuli ka.
Peale seda reisi ma vandusin, et ma ei lähe enam kunagi poodi, aga noh, mul on see nahk ikka postitamata, seega peaks nagu ikka minema.
Katrin
December 7, 2015😀 ei no leidlik oled, ma ütlen! Ma
oleks vist koju tagasi kõmpinud oma
telefoni järgi. Never ei oleks mul
julgust pöörduda infoletti palvega
meile lugeda või Elisasse sisse
astuda, et nendes telefonides netis
surfata (kusjuures, ma isegi ei
teadnud sellest võimalusest. Arvasin
alati, et need netivabad 🙂
Ükskõik mis täbarasse olukorda sa ei
satuks, ujud sa selles rahulikult
edasi kuni lahenduseni välja! Äge oled 😀
Mallukas
December 7, 2015No ma poleks elusees viitsind koju minna. Mul oli niii suur kotitäis asju, et ma oleks enivei pidand takso võtma ja siis sellega ringi tiirutada ma raatsin poleks. Parem uurisin muid võimalusi elus 😀
käta
December 7, 2015No tegijatel ikka juhtub:D
ann
December 7, 2015logisid ikka elisa telefonis oma kontolt välja ?
Mallukas
December 7, 2015Ma seda ei mäleta 😀
njah
December 7, 2015See oli ka minul esimene mõte. A no
kui Malluka facebookile veidraid
postitusi tekkima hakkab, siis on
selge, milles asi 😀
Kristi
December 7, 2015Facebooki seadete alt näeb, millistesse
seadetesse oled sisse loginud ja saad ka välja
logida kohal olemata.
H.
December 7, 2015Või vahetad parooli ära ja siis logib sind igalt poolt mujalt ka välja.
Helina
December 7, 2015Lõbusalt naljakas vahepala.Kahju,et sul nii läks,aga tore,et saad lugejaid rõõmustada põnevate juhtumistega.Sa oled ikka usin
tüdruk küll ja igati leidlik,peaks mainima.Ja tundub,et see infoajastu rokib ka ikka täiega 🙂
meow
December 7, 2015😀 ohh, sellised olukorrad on mulle liigagi tuttavad. Ma mõtlesin, et olen ainuke siin maamunal, kellel on “neid päevi”. Vahel kohe
veab KÕIK viltu.
Mallukas
December 7, 2015kle, saada mulle palun meil! võitsid granola loosiga ja nad tahavad sult inffi, et kuhu nad sulle müslit saata saavad 😀
meow
December 7, 2015Päriselt vääää? Wohooo, kohe kirjutan sulle 😀
Annely
December 7, 2015Hea, et ma pole ainus kellel vahepeal kõik metsa läheb ?
G
December 7, 2015Oeh, ma kujutan ette, kuidas sa ise end tunda võisid, aga mina purskasin poole jutu peal kõva häälega naerma. Küll sul ikka
juhtub! 😀
Merli
December 7, 2015See ilmselgelt polnud sinu päev, kuid lõpp hea, kõik hea! Ja julge oled sa ka jah, mul poleks ka selleks kõigeks julgust olnud! 😉
Bino
December 7, 2015Kui ma su teksti lugesin, siis kujutasin ette, et sul oli kasukas seljas nende seikluste ajal…ma ei tea miks 😀
tiuxx
December 7, 2015Kusjuures minu ettekujutuses oli tal ka kasukas seljas. 😀 😀
H.
December 7, 2015Haha, väga naljakas, aga ka mina kujutasin teda kasukas ette. Ei tea kas mainitud lambanaha pärast või? 😀
Mallukas
December 8, 2015Ma muuseas ei oma kasukat, aga oleks sobinud küll 😀
k.
December 7, 2015Minul oli see päev laupäeval.
Teadsin et meil on pühapäeval juubelile minek ja
pakkisin kodus ensa ja lapse asju, mida maale kaasa
võtta. Viskasin lapse riietest kotti ka teksad ja
viisakama kampsi siis mõtlesin, et ahh.. Mida ma neist
ikka tassin. Endale ei viitsind ka peale puhta pesu
midagi kaasa tassida..
Trepist alla kõndides mulisesin veel emaga ja rääkisin
kuidas na nende juurde ei jõua sest lähme
synnipäevale jms.
Ja mis pühapäeval selgus.. – Polnud mul ju lapsele
riideid kaasas( ok ta mul beebi ja antakse ka andeks
kui lips ja viikarid puuduvad aga siiski) samuti olin ma
maha jätnud oma kosmeetika tooted, jalas olid mul ju
tennised ja riided polnud ju ka pidulikud. Ja ma veel ise
rääkisin sellest sünnipäevast aga asjadjäid ikka maha..
Igatahes. Hea et mul osad riided veel kolimisest maale
on jäänd ja seal mõni viisakam riideese ka on. Ja hea
etmu mehe õel on minuga sama jalg et talt jalanõusid
laenata. ..