tegin surmapattu

Paar päeva tagasi mõtlesin ma, et otsiks mõne inimese, kes paar korda nädalas lapsega õues jalutamas käiks. Suur oli minu üllatus,kui inimeste reaktsioon sellele oli umbes järgmine: “Appi! Milline ema ei taha ISE oma lapsega jalutamas käia?! Kas sa üldse oma lapsega ise tegeled?”. Kas te kujutate endale ette. “Ema”, kes ei tahagi lapsega jalutada?!

tumblr_m5uof5ec261r4lu6s-6595688

Pean vist seletama seda, et ma tõepoolest ei viitsi niisama jalutada. Kui mul õue asja on, siis ei ole mul midagi kärutamise vastu, aga niisama sihitult jalutada ei ole just minu tass teed. Kujutasin juba vaimusilmas ette, kuidas ma saan selle paari tunni sees, kus keegi lapsega jalutab, näiteks sõba silmale lasta või segamatult koristada. Või niisama lamada – võimalused on piiramatud ja maailm minu ees valla.
Seda ootamatum oli see ilge sõim, mida ma sain naistelt, kes ise ka arvatavasti emad on. Nende sõnul peab õige ema ikka ise viitsima jalutamas käia. Ise oma lapsukest 24/7 vaatama, mitte iial puhkust tahtma ja kõige hullem – võõrale inimesele oma lapse usaldamine ikka surmapatt.
Parim oli muidugi küsimus, et kas ma üldse oma lapsega tegelen. Heh, kui ma temaga ei tegeleks, siis mul ei olekski ju temast üldse puhkust vaja. Omage ise viiekuust last ja vaadake, kas ta võimadab teil temaga mitte tegeleda. Paraku mitte ja nõnda ongi mu elu üks suur lapsega tegelemine.
Mina muidugi arvan, et need on need emad, kes ise pole selle peale tulnud, et keegi teine võiks ju lapsega jalutada. Või ei ole neil sellist inimest või võimalust. Kadedus on ikka kohutav asi ja enda maailma parimaks emaks tembeldamine paneb neist vist ennast oma näruses ja üksluises elus natukene paremini tundma. Muud põhjust ma sellisele raevule ei leia.
Ma olen kindel, et paljud naised kasutavad lapsehoidjaid. Mõni lausa terved pikad päevad. Aga kui mina paar korda nädalas inimese kombel põrandat pesta tahaks, mitte samal ajal beebile häälitsusi tehes ja kummist kaelkirjakut piiksutades, olen ilmselgelt koonduslaagris suremist väärt, mis seal ikka…
Igatahes ma leidsin selle võrratu inimese ja teile lohutuseks ei patsutanud ma tänaval suvalisele kodutule õlale ja ei pakkunud talle väikest lisaraha teenimise võimalust. Tegu on kohe päris ehtsa lapsehoidjaga.
Kallid lugejad! Kas teie olete kasutanud lapsehoidmisteenuseid? Või seda, et keegi teine teie last ringi kärutab?
(PS! Muudel teemadel nii palju, et raamatut on ainult 50 000 tähemärki veel kirjutada, mis on köömes! Tänud kõiki abi eest!)

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

53 Comments
  • Merilin A
    March 7, 2014

    Jaa, mina paraku olen ämmale lapsed viinud ja siiani viin, sest ma tahan ju ka puhata! Need kriiskajad seal, nemad teevad lihtsalt oma elu keeruliseks, edu neile!

  • Gerly
    March 7, 2014

    Heh…
    Mu vennanaisel on 4 kuune tytar (10 pàeva Marist pisem) ja vanaema viib teda yle pàeva paariks tunniks jalutama, et ema veidikenegi oma aega saaks…need kanaemad ple vist elusees kuulnud, et ise-ennast ei tohi unustada. Juunis synnib minu poeg ja ma ei nàe kyll mingit pòhjust, miks ta ei v6iks ka kellegi teisega olla..eriti veel inimesega, keda ma usaldan.
    Niiet, u go girl..

  • maarja
    March 7, 2014

    Ma mäletan kui selline varateismeline olin siis käisime küla plikadega beebi emmede uste taga,et kas me võime teie lapsega väljas jalutada;).Ja nüüd ma mõistan,et see võis päästa nii mõnegi emme päeva.Ise ma pole kasutanud sellist teenus kuna jalutan väljas heameelega aga alati käin seejuures ka poes,mänguplatsil vms.Päikest kõigile,iga emme on erinev;)

  • Kätlin
    March 7, 2014

    Siia nüüd tulevad, sellised kommentaarid kuidas kõik su otsust toetavad, Facebookis olid kõik kes su otsust laitsid. Minu poeg on paar päeva noorem kui Mari, aga olen vist selle 5 kuu jooksul saanud kokku 5 päeva puhata. Jah samas on hea puhata vahepeal aga minu emageen hakkas tööle ükskord kui Kaur oli ka ema hoida, sest käisime sünnipäeval ja ma öösel lihtsalt nutsin ja tahtsin et elukaaslane lapse koju tooks. Ta üritas mind rahustada ja peale poolt tundi ulumist jäin lõpuks magama 🙂

    eks see ole asi, millel kõigil on oma nägemus. Jah kui sul on tõesti hea laps, kes on rahulik, ei jorise, gaasivalud/koolikud ilma kisata üle elab siis muidugi mõtled, mis puhkust siin vaja on? aga kui on laps kes vahest muud ei teegi kui jonnib ja omaette olla ei suuda, siis usun et on paljusid kes lapsega koos nutnud on ja sisimas “vanat elu” taga on nutnud.

    • Mallukas
      March 7, 2014

      Mu laps ongi hea laps, kes on rahulik, ei jorise ja gaase tal ka pole. Aga ikka tahaks puhkust 🙁

      • Kätlin
        March 7, 2014

        minu oma alguses muud ei teinudki kui ainult jonnis. muidugi üheks põhjuseks oli piimavalgutalumatus ja atoopiline dermatiit. nüüd kui saime õige söögi siis on hoopis teine tegelane. mind ka vahepeal jalutama ei tõmmanud, aga siis leidsin seltsilise, kellel oli paar kuud vanem laps ja siis lobisesime nii palju, et ei märganudki kui 3 tundi möödas oli. Nüüd käin aga üks – kuulan oma muusikat ja kõnnin. Elaks ma Tallinnas käiksime hea meelega sind tagant pushimas ja mingi hetk tekib juba harjumus. Saadki pead tuulutada ja raamatu kirjutamine läheb ka ladusamalt. 🙂

    • nuubia
      March 8, 2014

      Kuna minu laps oli koolik ja pidevalt jorises, ei ärge saage valesti aru, armastan oma tibu, lasin emal teda vahete-vahel hoida, et ise sõba silmale saada. Käisin ka tänu ema abile, kui laps juba suurem oli, koolitustel. Mul on hea meel et ema aitas mul vahepeal last hoida. Aga on siin ilmas jah naisi, kellel seda võimaldatud pole ja võibolla seepärast nad kibestunud ongi. Mina elan küll maal, ilusatel ilmadel kärutasime lapsega paar kiloomeetrit ikka, aga üldiselt ei olnud ka minus seda jalutamise geeni ja tavapäraselt tegin kodus aias ringe kuni inglike uinus ja lasin tal vabas õhus tududa. Muidugi jälgisin teda ja monitor oli nn kõrva ääres. Seega ei ole sa mingit surmapattu teinud, väikene puhkus lapse alguskuudel kulub alati ära. Saan sust täielikult aru. Huvitav, kas mul on ka oodata sõimurahet.

  • Merily
    March 7, 2014

    Ma mõtlen, kuidas ma omal ajal ise selle peale ei tulnud, et keegi teine jalutama saata. Oleks ehk saanud puhata ja poleks musta masendust tekkinud… Kuigi mulle meeldis pikki ringe jalutada.

    • Siisu
      March 7, 2014

      Njaa.. mul ka tekkis selline mõte et kuidas ma ometigi ise sellisele heale mõttele pole tulnud 🙂 Oleks natukenegi saanud rahulikumalt tõesti kasvõi koristada 🙂

  • Mari
    March 7, 2014

    Ma väiksena külavahel käisin ise värsketel emmedel ukse taga, et kas tohime beebiga jalutama minna . Panid lapse valmis ja me jalutasime rõõmuga .
    Nüüd endal laps siis no tõesti see sihitu jautamine , mul õnneks nii suur rõdu ,et ajab asja ära küll .
    Muidugi käin jalutamas ka aga vähe, sest ta ei maga mul väga kaua liikuvas kärus .

    • Mallukas
      March 7, 2014

      Mul ka magab tihti rõdul, aga sellega on see asi, et ma ikka ei tunne ennast siis kuidagi…vabalt. Ikka vaatan, et palju ei kolistaks ja käin ikka teda seal vaatamas ja ei saa nii väga hetkeks hinge tõmmata, kui siis, kui ta õues on 🙂

      • Mari
        March 7, 2014

        Aa , mul sellega veab ma võin potte ja panne ka kokku peksa, aga kui uni siis magab sellest hoolimata 🙂

        • Mallukas
          March 7, 2014

          Meil oleneb päevast. Mõnikord peksangi potte ja panne ning ei miskit, teisel päeval ärkab sosina peale üles 😀

  • Angela
    March 7, 2014

    Appi, kui õelad ja vastikud võivad inimesed ikka olla.

    Võibolla ei ole ilus niimoodi lahterdada, aga miskipärast arvan, et need “hädaldajad ja sõimajad” on tänapäeva teismelised noored emad. Minge arenege nurgataga väheke.

    Mina kasutan ka aeg-ajalt (2x nädalas) oma ema ja ämma lapsehoidjana – toidukordade vahepeal. See on minu jaoks kahjuks ainus aeg, mil saan magada – 1-2h. Terved ööd ja päevad ma olen oma lapse jaoks olemas.
    Imelik mõelda, et kui lasen vanaemal last hoida ja temaga õues vankriga jalutamas käia, et see teeb minust automaatselt rongaema. A la “ma ei armasta oma last”, kuna saatsin kellegi, kes ei ole MINA, oma lapsega jalutama.

  • Kata
    March 7, 2014

    Ma arvan, et seda kriiskamist oli sp nii palju, et sa tegid avaliku üleskutse. Siis hakkas ilmselt tibuemmedel mingi alarm tööle. Mina isiklikult ei näe probleemi. Paljudel on olemas lapsehoidjad. Mille poolest siis erineb lapsega jalutav inimene lapsehoidjast? (et sellest nii suur poleemika tekitati)
    Ja ma südamest tahaks aru saada sellistest tibuemmedest, kes ei suuda oma tibununnurullist paar tundi eemal olla.
    Ma nii igaks juhuks mainin, et mul endal 3,5a masuurikas kodus kosvamas, puhkust olen saanud ja laps lohakil ei ole 🙂

  • Maarja
    March 7, 2014

    Mina olen lapsehoidja, juba viimased 4 aastat, täiskohaga. See tohutu vastutus

  • annika
    March 7, 2014

    Kui mu laps beebi oli pold kahjuks kellelegi teda natukeseks anda. Mäletan, et oleks seda vaja old küll, natukene oma aega. Nüüd olen seda ikka rohkem saanud kui laps 6a, suvel lausa üle kuu aja oli laps vanaemaga ja nüüd hiljuti oli 2 nädalat. Jube hea oli end ikka lõdvaks lasta ja aeg oleks nagu natukene aeglasemalt läinud. Ma ikka tõsiselt vedelesin ega viitsinud isegi õhtusööki teha 😀 Õnneks elan vaid koos lapsega, pole kedagi nõudmas midagi kui laps vanaemaga 😛
    Ma saan täiesti aru, et ema vajab ka oma aega. Ja ma olen ka üks neist kes sihitult jalutada ei viitsi. 😀

  • Merilin
    March 7, 2014

    Kui ma olin teismeline, siis ma jalutasin oma naabrinaise titega pool Tartut läbi uhke nägu peas, et näete mul on laps :). Endal on mul aastane laps ja olen ikka ema juurde hoida viinud, kui teatrisse või mõnele süntarile oleme mehega läinud. Paar korda olen ka ööbima viinud vanavanemate poole, kus tal on igati mõnus olla, me saime pulma minna rahuliku südamega:). Aga jalutamise osas olen ma sulle täielik vastand, sest mul võib elamine olla nagu seapesa,a ga jalutada ma pean saama. Mulle jubedalt meeldib lihtsalt kõndida ja kui tüdruk oli veel pisike vääksuv pamp, siis oli kodust väljasaamine mulle lausa ainuke meelelahutus, sest muu aeg oli kas tissi otsas rippumine või kussutamine ruudus:), sihuke tegelane oli ta. Jalutasin tunde, sest vankris ta imekombel suutis kohati isegi 3 h jutti magada (suur ime muide) ja mina sain puhata mõnuga väljas. Kui sa selle kuulutuse panid, siis ma omakeskis mõtlesin,e t kui elaks tln, siis võtaks oma naabrinaise käest sellise kahe lapse käru(üksosa imikule ja teine sihuksele aastasele) ja lükkaks Sinu Mari kah sõidule, jalutamise fänn nagu ma olen :). Seda enam,e t tegemist on igati sümpaatse inimesehakatisega. Kaks tüdrukut kärus on ikka kõvasti uhkem, kui üks. Kuigi ma olen tegelt ühe üle ka väga uhke;). Aga kisajaid ära nüüd kuula, sest igal ühel oma stiil laste kasvatamisel. Meie majas käib ülepäeviti külalisi ja laps on inimestega juba praegu nii harjunud, et mingit ving ving ja võõrastamist pole ollagi. Seda oli 8 kuuselt vast mingi nädalake vaid,a ga siis sai tegelane aru,e t miskit karta pole , kõik on turvaline. Need esikad käivad vaheldumisi sisse välja elamisest ,a ga alati tulevad tagasi ja see vanem daam (minu ema), kes vahest käib, pole kah miski koll, elu nagu lill, peaasi, et mulle vahest nägusid tehakse ja ninaesine ette antakse :). Ja tänu sellele, et ta inimesi on palju näinud , siis ta on väga sotsiaalne ja rõõmus laps, kes suurima heameelega jääb ka teiste juurde küla peale hoida, kui meil vaja kuskile minna kahekesi mehega koos.

  • mai
    March 7, 2014

    Kuskil oli just lause, et kiindumussuhte tekkimiseks piisab, kui laps on ainult 30% ajast koos emaga.
    Mul aastane laps ja hooimata sellest, et nüüd lõpuks magab ta kogu öö rahulikult, tahaksin ma siiski üle kõige end välja magada. Aga mul närvisüsteem niivõrd kahjustunud, et ärkan siiski öösiti 4 korda ja panen lapsele tekki peale 😀

  • Merilin
    March 7, 2014

    Heihooo! Kapsake minu aeda 🙂 ma olen ka üks nendest emadest , kes vajab puhkust!!!!! Laps on 1,5 a ja ma võin käe südamele panna ja öelda et selle ajasees olen ma vaid ühe päeva saanud täiesti enda jaoks… Ja teine suur päev tuleb esmaspäeval kus ma neljaks tunniks spaasse lähen …. Emad on ka inimesed ja nad vajavad ka puhkust!!!!

    • Riina :)
      March 7, 2014

      OMG…neli tundi on laps ilma sinuta? Mis ema sa küll oled? See on katastroof!! (mul on sarkasmitsemise isu 😀 )

  • Ty
    March 7, 2014

    Mina kuulun ka kärutamise vastaste hulka… samal ajal kui ma kärutasin ja palvetasin, et ta NÜÜÜD peale 3, 4,5,6 kilomeetrit magama jääks tiirlesid mõtted et nüüd oleks võinud vot seda, seda ja veel tükike seda ka teha… No nii pointless tundus see pidev rallimine… millest tegelikult lapsel pole sooooja ega külma (laps ei saa trenni kärutamisega, ema saab! ja väga paljudel värsketel emadel ei ole kilodeviisi kaotamist vajavat rasva!)! Värske õhk on muidugi hea, aga kui laps arvab, et seisev käru ei sobi magamajäämiseks, siis mis üle jäi kui ikka kärutasin ja vandusin… Ema on ka inimene ja vajab PUHKUST! Go Mallukas!

  • Riina
    March 7, 2014

    Ah, ära kuula neid. Ma oleks pool kuningriiki andud, kui keegi lastega oleks jalutamas käinud, kui ma mõlemaga veel kodus olin. Kergemaks läks, kui vanem lasteaeda läks, siis oli ainult noorem veel, kellega oli vaja “tegeleda”. No ja nüüd on mölemad lasteaias ja tuleb tunnistada, et esimestel päevadel/nädalatel ma lihtsalt nautisin seda vaikust, mis tubadest kostub. (Lastel on vanusevahe 1aasta ja 2 kuud).

  • gertu
    March 7, 2014

    Minu ei saa oma last kellegagi jalutama saata, tegelikult nüüd kui ta on aastane vist isegi saaksin. Aga kui ta mul umbes 4 kuune oli, oli mu lapsega lausa v6imatu jalutada. Seda sai teha ainult siis kui ta magas, muidu röökis täiest k6rist vankris nagu keegi piinaks teda ja nii kuni koduni välja. Igakord kui laps vankris magama jäi vaatasin kella, et tema ärkamis ajaks maja juurde j6uaksin. Suht piin oli see mulle endale kuna ma ise oleks m6nuga edasi jalutanud aga no mis teha. Ükskord proovis issi ka temaga jalutada, 20 min pärast olid kodus tagasi 😀

    • Mallukas
      March 8, 2014

      Mul just nii, et kui ta liikuvas vankris, siis ta alati vait 😀

  • Anu
    March 7, 2014

    Jah, sa pead ise natuke hoolikam olema oma abipalvetega, enne proovi sõprade-tuttavate kaudu. Seda pole raske ette näha, et sellise postitusega kaasneb sõim. Mina oleks tagantjärele mõeldes hea meelega sebind kellegi, kes mu magavat titte jalutaks, aga millegi pärast ei tulnud, see mulle pähegi.

  • Katrin
    March 7, 2014

    Tekkis kohe huvi…. Kui mõnes väiksemas linnas (ala näiteks Tartu, sest Tallinnas kuhugi kaugele bussi või autoga kohale sõita vist ei tasu ära) sellist jalutaja teenust pakkuda, siis huvitav paljud seda kasutada tahaks/julgeks… ja palju selle eest maksma oldaks nõus… näiteks 5 euri tunnis?
    Huvitav kas rohkem lööki oleks teismelisel või pensioni ealisel jalutajal? Kindlasti leiduks neid huviga nooremaid või üksikumaid vanainimesi, kellel ka 5 eurot oleks abiks. Aga usaldaksite võõrast?

    Mul üks teismeliselt tuttav jalutas alati nii naabri titte kui koera korraga, oli neid alati vahva kohata ja vanemad olid ka rõõmsad. 😀

  • Gerlyn
    March 7, 2014

    Mul on õde paar korda mu natuke üle kuu vana lapsega jalutamas käinud, vahel on mees käinud ja mõned korrad mina, kuigi ka mina ei kannata sihitut jalutamist. Oleks siis veel mõni sõbranna kaasas, siis veel vb kannataks, kuid kuna kolisin poolteist aastat tagasi kodulinnast veidi kaugemale näen sõbrannasid harva ja siin tuttavaid kellega jalutada kahjuks pole.

  • SV
    March 7, 2014

    Ma parem otsiks inimese, kes mu eest koristab jm majapidamistöid teeb, ja siis ise jalutaksin lapsega õues 🙂
    See ei tähenda muidugi, et ma arvaks, et last ei tohi kellelegi teisele hoida jätta. Ma käin ülikoolis ja laps on pidanud ikka päris palju vanaemade hoida olema. Võõrale inimesele ma veel nii pisikest ei tahaks jätta.
    Oleme ka niisama jätnud vanaema juurde, kui mehega lähme välja sööma, kontserdile vms.

  • merka
    March 7, 2014

    mina ka ei viitsi lapsega jalutada. ausõna. laps nüüd juba 1,5a, seega peab ikka minema JALUTAMA. ilma käruta. ja omal pekk kõhule kogunenud. kuigi samas tahaks ka vahepeal olla tunnikese üksi, koristada ilma, et keegi tolmuimejat taga ajaks ja palle loobiks. mees pole temaga vist kordagi KAHEKESI väljas käinud.

  • Nele
    March 7, 2014

    Ma ei ole ka sihitult kärutaja tüüpi ja saan sinust aru väga hästi. Mul samamoodi raskusi selle iga päevase kärutamisega, jätan tänu sellele mitte viitsimisele pidevalt neid päevi vahele ja kui mõtlengi, et okei lähen nüüd jalutama, siis tee viib ikka poodi lõpuks 😀 Tegelikult võibolla kui oleks kärutamiskaaslane, siis äkki jalutaks tõesti ka niisama võibolla – paraku neid napib mul siin. Ja tõesti, iga inimene vajab puhkust ja üksi olemist kasvõi natukeseks, ka emad.. see on normaalne.
    Ja neist tibuemmedest või õigemini äkki siis pigem raudemmedest “jõuavad, oskavad, teavad alati kõike” kes seda su otsingut maha laitsid, ei saa ka mina aru, õigemini pole kunagi saanudki.

  • meow
    March 7, 2014

    Hmm, tulin just ürituselt, kus oli ka kahekuuste kaksikute ema, kes ka rõõmsalt oma lapse hoidja hoolde jättis. Ma küll teda kuidagi imelikult ei vaadanud, pigem just oli hea meel, et saab ikka kodust kah välja.

  • Riina :)
    March 7, 2014

    Ma olen liialt väsinud hetkel, et lugeda teisi kommentaare 🙂
    Aga ma omast kogemusest räägin. Ma olin ja olen või sees, kui ema tunnikese last vaatas(b) ja sain(saan) rahulikult poes käia. Mu ema elab 40km ja käib tööl, kahjuks ei saa teda rohkem vaadata, kuigi tahaks, et ma saaks ka korraks puhata. Ämmamamma on mul paras frukt ja tema kätte pärast tema viimast ütlemist, ma oma last ei vii ja ei näe ka. (see pikem teema) Kuigi ta elab nii u 200 meetrit meist.
    Ma olen 24/7 oma pojaga koos. Ja ainuke aeg, kus korralikult puhata saan on õhtuti ja lõuna ajal, kui ta magab, siis tavaliselt viskan ka silma korraks looja. Koristan jooksuga v pesen nõusid, kui ta söögitoolis multasid vaatab. Käime jalutamas, kui ilm lubab (ausalt- ei ole ma ka eriline jalutaja tüüp, seda enam, et ma nii kolkas elan, kus lähim pood on 7km ja laps vankris olla ei taha)
    Ja need, kes kaagutavad, no mõelge nüüd natust peaga ka! Minu silmis võrdub see lapsehoidjaga ning ma ei saa nagu aru, milles probleem on?
    Tuleb hakata lastekaitsesse pöörduma, hullud emad oleme, ei hooli oma lastest ja tahame puhata! Vinge mõttemaailm!

  • kadri
    March 7, 2014

    Enamus tundute siin 1 lapse vanemad. Minul on neid 2. Üks 5 aastane ning teine 1,6 aastane. Juba esimese lapse sünnist tembeldatiind hoolimatus ja loomulikult peaks mult lapsed ära võtma kuna ma austan ja armastan ka ennast ning vajan oma aega, see teema või küsimus mille sa tõstatasid, on üsnagi hell teema. Tänapaeval, lapse kasvatamisest on saanud võistlus. Kes on parem, lahedam ja tublim. Lihtsam, samas ka huvitav on seda kõike kõrvalt vaadata, samas olles selle keskel. Tubli oled, ning jõudu, läheb kergemaks. Aga samas teistmoodi raskemaks….kasvatage oma lapsi nende oma eluks valmistades, mitte enda jaoks. Lapsed ei ole omand nad ei kuulu meile nad kuuluvad iseendale…
    .

  • Ingrid
    March 8, 2014

    Aga tegelikuklt saab ka lapse kõrvalt puhata. Igas vanuses laps suudab olla omaette ja tegeleda iseendaga. Lihtsalt mulle tundub, et tänased mammad on lapsed veid “halvaks” harjutanud – kogu aeg peab laps enda juures olema, kas süles või muidu võimalikult lähedal. Aga samas ei pea ju. Kodus pole ühtegi kolli, kes lapsele kallale kargab nii kui ta omaette lesib. Minul oli korraga 2 väikest last ja ikka olen veel elus. Põranda pesemine on täiesti võimalik ka lapse kõrvalt. Ja paljudel jalutavad lapsega teised, kas palgatud lapsehoidja, vanaema, tädid-onud. See pole sugugi suur probleem. Ehk oli probleem sõnastuses? Et ei viitsi ja ei taha ja mis iganes. Samas ei ole motet ka kohe neid inimesi arvamuse jagamise eest sõimama ja mõnitama hakata. Igal ühel on ju õigus oma arvamusele ja kõik inimesed ei pea üksteisele meeldima.

    • Maire
      March 8, 2014

      vot täpselt. mina olen 1 neist, kes suudab teha pea kõike koos lapsega. seniks siis neid 3 olemas. viimane on 10 kuune. ükski asi pole tegematta jäänud. eks mõnikord on ikka juhtunud, et juhe jookseb kokku, kuid siis aitab mees. läheb u tunnikeseks välja nendega, viib vanemad lapsed rattaga sõitma või palli mängima, noorim kärutab vankris.
      ok, mõni üksik kord olen ka neid lapsehoidja, (õde, vanaema, vanaisa) hoolde jätnud, kuid seda juhul, kui vanemad lapsed ei viitsi poodidesse kolama tulla, või kui on minek kohta, kus 10kuusel pole miskit teha. tegelikult juhtub seda suht harva.
      igatahes. varsti saab 6 aastat täis, kui olen iga jumala päev käinud õues, kui just ei torma või ilm muudmoodi jama pole või lastest keegi haige pole. mõnikord isegi mitu korda päevas õues. ega muidu vist ei lähekski, kui lastel värsket õhku poleks vaja. aga ikka tavaliselt käin üksi väljas. kui kaasa kodus siis koos. või siis mina koos kõigi lastega. võõraid juures tavaliselt pole. ja kui ainult mina ja pisi, siis oi kuidas naudin, värske õhk, vaikus sellest toamürast ja neljast seinast. tuulutab pead 🙂
      jah, on küsitud küll, et kuidas ma jõuan? kas ära ei väsi? kas abi ei vaja?
      tõsi, väsin küll, vahest ei jõua, kuid püüan sellele mitte mõelda. puhkan tiba ja lasen edasi.
      lapsed sabas ei ripu. vanemad lapsed käivad siinsamas õue peal ise mängimas, noorim tuulab mööda tube ringi ja mängib omaette vahest. olen olemas, kuid otseselt juures olema ei pea kogu aeg.
      nagu praegugi. nädala sees iga päev, hommikul lapsed riidesse, 10 kuune sülle, lasteaeda, siis tagasi, tunnike toas ja siis tunnikeseks õue. õhtul teisipidi tagasi.
      koristamine ka. noorim kardab tolmuimejat siis kui ta maas istub. niisiis on pidevalt olukord, kus laps on süles, ja ise tõmban tolmuimejaga põrandat 🙂
      mõni nüüd kindlasti mõtleb et ma mingi hull kodukana, elu pole. aga näed, olen jah kodukana, hoolitsen kodu, laste ja toidu eest, aega jääb iseendalegi. mu elu ongi lapsed ja olen selle üle uhke. no mis teha 🙂 mõni lihtsalt on selline 🙂
      samas kõigile see ei sobi. kõik ei viitsi. ja pole ju surmapatt võtta lapsehoidja, kui muud varianti pole. mis vahet sel on kas maksad lapsehoidjale või võtad sugulase appi? kui leiad et vajad muud siis palun väga. peaasi et laps ei hakkaks lapsehoidjat rohkem nägema kui oma ema.
      eks ole arvamusi igasuguseid. kellele ei meeldi ja kellele meeldib. ükskõik siis kumb, kas lapsehoidja kasutamine või ise asjatamine. mina olen maal kasvanud, tööd ei karda ja harjunud kõike ise tegema.
      ja seda ma ütlen, kui lapsehoidja võtmine rahustab ema maha, annab talle puhkust jms, siis parem olgu see, kui üleväsinud vanem …

  • B
    March 8, 2014

    Aga mul just tekkis küsimus, et kas sa suudaksid siis täitsa nii, et kordagi päevas õues ei käiks? Ma tean, et seda ei saa kuskilt su postitusest välja lugeda ja ei tee mingeid oma järeldusi, lihtsalt küsin. Mul kohe pea paks kui õue ei saa.

  • Pisi
    March 8, 2014

    Mina ka sihitult ei viitsi jalutada. Mul kunagi esimese lapsega oli nii, et otsisin endale jalutuskaaslase, kellega siis kàrutasime ja jutustasime. Laps sai magada ja mina sain ka olemise paremaks, kuna see nelja seina vahel istumine ja vaatamine, et oh seda ja toda vaja teha, ajas mind kohati ummikusse. Ôues sain teise inimesega ràákida ja môtted mujale. Koristada saab ka nàdala sees aga meil nt nii, et nádalavahetustel on suurem koristamine ees. Siis kui laps ei maga, siis saab ûks meist, kas mina voi mees, last vajadusel hoida ja koristamine ei jàå unarusse. Ometigi nt pôranda koristamine tolmuimejaga ei ole ju raske ja seda olen ma teinud nii, et laps sûles, kui maas kardab olla.
    Meil endises elukohas oli ka ûks vanaema, kes káis lapselapsega jalutamas, et ema saaks puhata. Aga see laps oli ka selline, kes ei lubanud emal magada. Palju röökis.
    Sul aga soovitaks otsida jalutuskaaslane. Mine kasvoi selle naabrinaisega jalutama, kui sa enda beebigruppidest kedagi ei leia. Jalutama ei pea ainult selleks, et pekist lahti saada. Várske ohk annab energiat juurde.

  • Ann
    March 8, 2014

    Hei Hei. Kui enne lapse sündi kortereid valise endale siis tahtsingi kohe linnast tsipa väljas ja esimesel sest nüüd kussutan ta magama ja panen akna alla. Siis aega süüa teha,koristada ja isegi väike uinak teha 🙂 aga kellel sellist võimalust ei ole tuleks tõesti lapsehoidja otsida või mõni hea tuttav kes aitab 🙂 Me kõik armastame ja hoolime oma lastest aga ka meie vajame väikest puhkust 😉 mul õnneks veel mehe õde kes käib vahetustega tööl ning üritan tema graafiku järgi oma asjad sättida kui vaja juuksurisse minna või nr mažaasi (peavalude pärast siis). Igatahes puhakama peame me kõik oma väikestest lastest 😉

  • kristi Kikerpill
    March 8, 2014

    Viga ei olnud see, et sa otsisid inimest, kes su lapsega jalutaks, vaid see, et sa ütlesid et sa ise ei viitsi.

  • kristel
    March 8, 2014

    Minul on 3 kuune poeg ja kasvatan ka yksinda. See kes r22gib,et me oleme rongaemad kui oma lapse hoida anname ,siis ilmselgelt on neil inimestel midagi peas viltu. Me k6ik vajame puhkust ja und ,et saaks oma m6istuse selgena hoida. Ega ikka jookseb kreeni kyll kui yritad syya teha v6i pesu pesta ja siis on pidev jorin k6rval kes oma t2helepanu yritab pyyda. Eriti kui oled yksikema. Aga sellega olen kyll p2ri et ei pea ju siis v2hemalt seda meespoolt teenindama ja sokke kokku korjama. Selle v6rra on lihtsam :). 6nneks on minul suurep2rane ema ja hea s6branna kes alati appi tulevad (mitte et ma yksi hakkama ei saaks) , aga saan k2ia paar tundi trennis iga p2ev ja isegi juba paaril korral klubitamas 🙂 ja poiss oli heades k2tes. Mis selles siis halba on ….kas see teeb meist t6esti rongaemad? Halloooo tulge maa peale

  • Mari
    March 8, 2014

    Sa teed k6ik 6igesti. Ema ülesanne ei ole 24 tundi lapsega ninapidi koos olla. Ema ülesanne on olla funktsioneeriv ema igas m6ttes ja ka oma suhtes mehega ja see on k6ik v6imalik siis, kui ema ei ole viimast välja pingutanud ja leiab ka aega enda tassi täitmiseks. Need 24 /7 emmed v6ib olla eksisteerivad, aga pooldan seda tasakaalu teooriat. 6nnelikul emal on 6nnelik laps ja kui ema on 6nnelik, siis on tema laps ja mees ka 6nnelikud. Mul läks esimene laps aastaselt hoidja juurde u 5 tunniks. Kolm tundi mängis teiste lastega ja 2 magas. Pärast seda oli laps nii rahulik ja palju tasakaalukam, sest seal tegeldi temaga ja pärast kodus jaksasin mina ka temaga 6htuni v6i mehe kojutulekuni tegeleda k6ik v6itsid selles situatsioonis. Lapse arengule hea ja oma tervisele ja üldisele kodurahule hea.
    Nii, et ära kuula teisi kritiseerijaid, kuula ainult oma sisetunnet. Need on teie pere otsused ja kui need toimivad, on k6ik 6ige. Tähtis, et teie 3 oleksite 6nnelikud.

  • Karin
    March 8, 2014

    Huvitav siis kes mina olen kui julgesin anda last 10 aastasega koos välja. Küll mitte linnas aga samuti siin sõidavad autod jne. Aga näe usaldasin ja minu laps lausa jumaldab seda tüdrukut. Ei ole ükski päev nii et tema ei tahaks minna tolle tüdruku juurde kes nüüdseks siis 11. Kui sa usaldad inimest siis see ei tee sinust mingit halba ema ka minule ei meeldi sisutult väljas passimine. Jah ikka käin lapsega kiikumas ja liivakastis isegi aga see ei ole minu tass teed, teen seda lapse pärast. Aga laps läheb teistega palju parema meelega välja kui minuga. 🙂

    • Jaanika
      March 8, 2014

      Kui vana su laps on? Mina küll oma pisikest 10-aastase tüdrukuga õue ei laseks, kui ise juures ei ole. Võib küll olla, et teil on seal mingi rahulik ja vaikne naabruskond, aga sellegipoolest, iga päev jälle uudistes kuuled, kuidas meil või mujal perverdid ringi liiguvad ja lapsi röövivad jne… Isegi väikestes “turvalistes” maakohtades. Tasub mõelda.

      • leevi
        March 11, 2014

        Ma olin 11 kui oma äsja sündinud kaksikutest õdedega iga jumala päev tunde ringi kärutasin. Kui minul laps sündis, jalutasid need õed, kes olid saanud ise 11-aastaseks, minu lapsega ringi. Eestis minu teada imikute rööve suurt esinenud pole ( ei tule ühtegi meelde kui hoolega mõtlen ). Ehk valgustad?

  • Helen
    March 8, 2014

    Olen ise 6kuuse lapse ‘Ema’ ja mina annan oma lapse iga nädlavahetuse kas oma ema või mehe vanaema hoolde , et saaksime ise mehega puhata ja Nemad saaksid ka minu Pisipõnnist rõõmu tunda. Kõik on rahul! Jah , selles suhtes on neil ‘Maailma parimatel Emadel’ õigus, et võõra inimese kätte ma oma last ei anna, kuna ma ei ole kindel kas ta suudab mõnes ootamatus olukorras mu last kaitsta ja kas ta toob mu lapse pärast tagasi ka!

    Igal EMAL on õigus veidi puhata ja selle soovimine ei tee temast veel halba Ema!!

  • Jana
    March 8, 2014

    Olen ise 23 aastane noor ema Inglismaalt. Siin ei tuleks oma beebi kellegi teise hoolde jätmine kõne allagi. Isegi vankrit ei lasta natuke võõramal inimesel lükata. Eile just käisin Abbie juures külas kellel on 9 kuune poeg ja tema ütles et ei laseks kellegil oma lapse vankrit lükata. Ka ütles ta, et on ainult 1 tunniks oma lapse ema kätte jätnud selle 9 kuu jooksul ja ka see otsus võttis tal paar päeva aega. Ma siis rääkisin kuidas oma 2 nädalase lapse 2 tunniks oma vennanaise kätte jätsin, et saaks paberid aetud jne. Sa juudas mis pilk… “Miks sa selle lapse üldse said, kui tema eest ei hoolitse?” 😀 Õnneks mul sõbrannal on 12 aastane plika kellele hirmsasti meeldivad väikesed lapsed ja kes on alati nõus mu Atheondora-ga(7 kuune ja ma tean et ta nimi on imelik, vanaema järgi pandud 😉 ) jalutama et ma saaks tolmuimejagagi põrandad teha ja natuke pikutada sest lapsel on pidevalt gaasid ja ei lase magada. Niiet malluke, lase käia, screw need titemammad 😉

  • lala
    March 8, 2014

    Kiindumussuhetest nii palju, et esimesed 1,5 aastat on kriitilised – kui selle aja jooksul seda ei teki (ehk siis last PIDEVALT – mitte mõni tund nädalas või paari nädala jooksul) kellelegi kaela visatakse ja seda tihti ja varasest east peale, on tulemuseks see, et sellised suhted tekivad mujale ning hiljem võib see nii käitumisele kui ka arengule korraliku põntsu anda, sest see on üldiselt selline aeg, kus kohast edasi on seda “õiget” kiindumust väga raske luua. Hoidmise kohta nii palju, et igas vanuses lapsi antakse hoida, suurem osa on muidugi neid 1,5+ aastased, kes lasteaeda/hoidu kohta ei saa või kelle emad tahavad poole kohaga tööl käia. Kui võimalus on siis miks mitte? Ise olen ma pigem selle poolt, et laps oleks võimalikult palju oma ema läheduses vähemalt aastakese, mitte niivõrd võõraste ja teiste inimestega üksinda kokku viidud – kui, siis koos vanematega. See ei pruugi kohe väljenduda, kuid võib mõjutada üleüldist turvatunnet lapse jaoks. Isegi kui anda võõrale lapsehoidjale magav laps, siis see ehmatus, mis teda valdab kui ta võõrast nägu ärgates näha võib, võib väga traumeeriv olla ning piisab vaid ühest korrast.

  • lala
    March 8, 2014

    Lisan, et tegemist on proffesionaalse arvamuse ja aastatepikkuse kogemusega, mitte oma lapses kinnioleva titemamma jutuga.

  • Grete
    March 8, 2014

    Mulle ei meeldi ka eriti sihitult ringi kärutada. Nii ma siis jalutangi oma ema juurde (umbes tunni pikkune jalutuskäik) ja seal jätan lapse õue magama ja ise ka pikutan ning mu ema hoiab seni lapsel silma peal.(Mainin ära ka, et laps on kahe kuu vanune) Ja mu ema ise pakkus välja et tuleb vahel mu juurde ja jalutab lapsega, siis saan natuke ise puhata sest kui laps magab õues ja olen üksi, siis ikka pean kuulama pingsalt raadiosaatjat ja käima last õues kontrollimas. Järgmine nädal lähen mehega teise linna hambaarsti juurde ja jätan lapse vanaemaga. Tal tuleb talle vaid süüa anda ja õue magama viia ja siis passida seni kuni me tagasi. Eks siis näis, mis juhtuma hakkab, kas mina saan trauma, laps saab trauma või saame rahulikult kõik asjatoimetused tehtud nii nagu peaks. Sest no appi, kas ma ei tohi enam hambaarsti juures ka käia, et pean lapse rutiini murdma ja ta endaga kaasa vedama, et ta jumala eest minuga koos oleks. Pigem ma jätan lapse hoidjaga, kui hakkan tema päevakava rikkuma.

  • Marika
    March 9, 2014

    Ma olen ise lapsehoidja olnud. Pisipoiss, keda hoidsin oli äsja aastaseks saanud ja ta ema naases tööle. Tegelt oli ju kõik paigas: päevad täis mängu ja lapsel oli pidev hool ja järelvalve ja õhtul tuli õnnelik emme koju, kallistas oma õnnelikku last ja polnud kellelgi aimu, kui rõveda lõhnaga mähkmeid me täna 3 korda vahetasime või mitu peotäit karvu kassilt ära tõmbasime 😀 >Kõik olid rahul.

  • Merilin
    March 9, 2014

    Ma pole küll lapsevanem veel aga olen suur teiste laste kärutaja küll. Väga meeldib kärutada niisama ringi, saab samal ajal omi mõtteid mõlgutada ja armast magavat last vaadata. 😀

  • leevi
    March 11, 2014

    Kui mu poeg veel nii pisikene oli, siis ma puhkust ei vajanud. Samas kärutada ka ei viitsinud. Vähemalt Tallinnas mitte. Pärnus vanemate juures olles ikka kärutasin kui ilm soosis.
    Kui Filipiinidele kolisime, võtsime lapsehoidja. 5p nädalas ning 8h päevas. Lapsehoidja koristas ka maja, pesi pesu, tegi süüa. Ise olin enamasti ka kodus. Laps oli selleks ajaks natukene alla 2a. Ega lapsehoidjat niiväga vaja poleks olnudki, aga meil puudus seal igasugune tugivõrgustik, oligi ainult palgatud abi. Ja no selleks ajaks olin lapsega üsna pikalt kodus passinud ja vajasin natukene “oma aega” ka. Palju ma seda lõpuks võtsin, on iseasi, aga vähemalt võimalus oli. Neid kommentaare on minu aadressile ka tulnud, aga olen jumalast kindel, et kui Eestis saaks endale alla 100euri eest kuus täiskohaga lapsehoidja-koduabilise palgata, oleks see enamikel naistel olemas 😉