the end

Kuna ma ei viitsinud eile üksi kodus konutada, läksin ma Lexi poole, kes mind suure hurraaga enda juurde visitatsioonile kutsus oma uude korterisse. MEELDIS nii väga ta korter. See on nagu hästi pisike, aga lihtsalt nii armas. Seal me siis istusime ja trimpasime kirsisiidrit, arutasime maailmaasju ja naersime kohutavalt. Mismõttes tulevad ideed avada omaenda kostüümilaenutus, mis laenutab näiteks 100 inimese kostüümi nimega 23A. Ei teaa. Siis mõtlesime kuidas oleks lahe imestada, nagu kui tahaks rohkem imestada, kui füüsiline piir, siis tuleb minna pilvelõhkuja katusele, eemaldada oma alalõualuu ja visata see alla. Jeaaa. Siis rääkisime kui armukadedad me oleme, ja et kui Inks või Sillu läheks ööseks niisama oma sõbra juurde, kuikuradi närvis me oleksime. Ja Lex käitus nagu peetusega kohati aga üldse oli naljakas. Hommikul sain mingi komplimendi moodi asja:” sa ei näegi hommikuti välja nagu sookoll” see oli väga kena temast. Juuksed olin küll üli ära maganud,aga oh welll.. Nüüd ma mugin siin oma shokolaadi ja elu on nii ilus, kui ta parasjagu on, arvestamata fakti, et tegelt ei jõudnud ma täna taas kooli, ja Sillut ka pole, ja My on lits