tülidest
Eile ma siin hõiskasin, et ega meie küll kunagi ei tülitse, aga õhtu lõppes ikkagi mingisuguse…intsidendiga. Ma ei saa seda isegi tüliks tegelikult nimetada, sest takkajärgi oli see päris naljakas, aga no eks ma räägin siis teile ka. Ühesõnaga, Kardol on sõber, kes meil väga tihti külas käib. No ma mõtlen VÄGA tihti. Üldiselt mulle tegelikult külalised ei meeldi, sest siis istu ja poputa neid ja räägi nendega juttu ja tunne mingit survet hea võõrustaja olla, aga kuna ta on siiski Kardo külaline ja täiesti vähenõudlik (lepib ka vaikides istumise ja teleka vaatamisega) siis ei ole ma sellest suuremat probleemi teinud. Las ta siis olla siin.
Samas viimastel kordadel on mul tekkinud veits selline mõte, et no issand jumal, kas sa kunagi koju ka minna taipad. Selles suhtes, et inimene tuleb näiteks reedel külla ja lahkub pühapäeval kell 22.00. Et nagu…Ma tahaks äkki vahepeal kodus palja peega ringi joosta või Kardoga koos aega veeta või no jumal, teha ükskõik mida, mida ei saa teha külaliste silme all. Aga no kuidas sa teed, kui mingi tüüp siin ringi uimab.
Ja nagu ikka nende asjadega on, siis alguses hakkab mingi asi natukene häirima, kuni lõpuks häirib see nii kohutavalt, et hakkad juba iga asja peale ärrituma. No näiteks üks laupäev vaatasime siin telekat ja kell oli umbes kuus õhtul. Külaline MAGAS tugitoolil. Nagu, issa meie! Mine koju magama! Ta elab taksoga 10 minuti kaugusel, mitte teises linnas! Aga no, kuidagi nõme on ju mehe sõpra ka minema ajada nagu fuuria. Krt, klaarigu ise oma sotte selgeks. Ega ilmselgelt Kardot see ei häirinud, aga ühel hetkel hakkas mind küll häirima.
Tahaks lihtsalt olla, tissid paljaks võtta, uks lahti pissida, Kardot näppida. Aga eiiiiiii. Ei saaa.
Lisaks unustas armas külaline pidevalt terrassi ust lahti, kui ta suitsul käis ja see ajas mind veel eriti närvi, sest see suitsuhais on kaval tegelane, tuleb tuppa ja siis haiseb siin rahumeeli. Krt, ma ei taha! Ja kui me sööme, siis ma saan igalt toidukorralt lisa taldriku ja noad-kahvlid-klaasid ja nii mitu korda päevas, mida ma pean pesema. Miks?!
Ühesõnaga, ma loodan, et ma olen teile nüüd piisavalt õudsa pildi maalinud 😀 Nagu see sõber meelib mulle ka ja ta on väga tore inimene, aga lihtsalt see muudkui häiris mind ja kogunes ja kui nüüd Kardo mulle reedel ütles, et ta tueb jälle siia, siis ütlesin ma, et eiiiiii, palun eiiii, et ta ei lähe ju ära.
“Muidugi läheb! Ta ei saakski siia jääda. Tal on laupäeval töö!” kinnitas mulle Kardo pühalikult ja ma olin nagu… nojah. Okei. Kui töö, siis töö. Tuligi ta siis jälle siia, tsillisime. Midagi tarka me ei teinud, mul oli ka sõbranna külas, seega väga vahet ei olnud. Sõbranna läks koju, sõber aga ei paistnud mingeid koju minemise märke ilmutavat.
Okei, mõtlesin siis, et ju siis ta läheb hommikul siit otse tööle. Tuli hommik…Jõime kohvi. Ta ei paistnud nagu mingist otsast kuskile tööle sättivat. Lõuna paiku ütlesin ma Kardole, et tavai, lähme Järvele. Või no ma sõnastasin selle nii, et okei, MEIE lähme nüüd Järvele. Et noh…ta saab minna neisse kohtadesse, kus tal parasjagu tarvis on. Aga selgus, et ka tal oli parasjagu tarvis minna ainult Järvele, sest sinna ta tuli igatahes kaasa, šhoppas meiega koos, tuli meiega koos ka koju tagasi ja hakkas rahumeeli Kardoga grillima (!!!!!!).
Tunnid möödusid. Mina ei rääkinud nende kummagagi enam sõnagi. Eks Kardo vist sai aru, et ma olen pahane (ma loodan, et ta mõistis ka miks), sest ta hakkas mind muudkui nunnutama ja musitama ja paitama ja patsutama ja kallistama, aga ega see mind väga lõbustanud ausalt öeldes. NAHUI, MA TAHAN OMA KODUS OMAETTE OLLA!
Lõpuks selgus, et ega Kardo valetanudki. Sõber tõesti pidi laupäeval tööle minema. Täpsustamata, et laupäeva ÖÖSEL. Seega lahkus ta meilt eile õhtul kell 23.55. FREAKING 12 ÖÖSEL!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Ma olin selleks hetkeks juba nii püha viha täis, et sisisesin midagi Kardole läbi hammaste, kahmasin oma arvuti ja läksin magamistuppa, et ma saaksin rahulikult naistejuttudes halada. Eks ma ise sain ka aru, et noh, idee poolest on mul endal ka suu peas ja ma võin ju ise ka öelda, et kle ole mees ja mine koju, aga krdi nõme on TEISE INIMESE külalist niimoodi ära ajada, nagu psühh naine, eks. Ja kuigi ma olin Kardo peale jube pahane, et ta hoolimata minu vastuväidetest siia külalise kutsus, kes iial minema ei lähe, põhjendusega, et meie nv on nüüd “raisus”, siis tahtsin ma seda ikka veel rohkem raisku ajada enda solvumisega.
Eile ma lõpuks enam pahane ei olnudki, aga kui ma nüüd seda siia kirja panen, siis ma ikka natukene lähen pahaseks küll. Kuradi Kardo! Igatahes tormasin ma siis üles, kirjutasin esiteks sõbrale Facebooki kirja, et mis on maksimaalsed külastuskäigu tunnid normaalsete inimeste tavamaailmas ja siis jäin Kardot üles ootama, et ma saaks temaga lihtsalt EDASI MÖLISEDA, sest ma olin nii viha täis.
Kuna ta aga siin all midagi munes, jõudsin ma läbi lugeda Lilli sünnitusloo (siin) ja selleks ajaks Kui Kardo voodisse jõudis, oli mu viha segunenud hirmu ja paanikaga. Igatepidi oli ebamugav lamada, see kirjeldus meenutas mulle üsna täpselt ka mu enda sünnitust ja mul tekkis õud, ma hakkasin täiega kartma ja selle kõige juures olin ma veel vihane kah. Nii et ma hakkasin nutma ja virisesin midagi, et mina pean “kogu aeg” ainult sünnitama ja kannatama külaliste ees, kes iial ära ei lähe. “MIKS SA TEED MULLE NII?” itkesin ma dramaatiliselt. “MIKS SA MIDAGI EI VASTA?! MA EI SAA EDASI MÖLISEDA, KUI SA VAIT OLED!?”.
“Oi musikene, sul on õigus. Mul on nii kahju, ma olen teinud suure vea! Ma ei oska midagi öelda. Anna mulle andeks, Mallu. Kuidas ma saaksin su tuju paremaks teha? Kuidas ma saaksin oma vigu parandada?” hakkas ka Kardo hälisema nagu väike poiss, kes on palliga kellegi aknad sisse visanud.
“Ehita ajamasin ja keri aega tagasi!”
-“Ma ehitan, ma luban, et ma proovin ehitada!” vandus Kardo.
No persse. Kuidas sa siis mölised sellisega edasi, ah?
Jäin vihaselt vait, aga und ei tulnud.
“Ma ei saa magada, ma olen nii vihane!” käratasin ma ootamatult.
“Ma ei saa magada, ma ei julge….” piiksatas Kardo vaikselt.
Valetas, ma ise kuulsin küll, kuidas ta norskas.
Igatahes ma lõpuks enam ei olnd nii väga pahane, sest mõistusega ma sain aru, et mul endal ka suu peas ja tegelikult ega see vihaseks olemine midagi ei aita. Lisaks lubas Kardo ülejäänud elu pühendada selle hüvanguks, et ma enam pahane ei oleks, aga ta, loll, ei teagi, et ta niigi teeb ju kogu aeg kõiki asju, mida ma tahan, seega ma ei kujuta ette, kuidas see ülejäänud elu pühendamine nüüd käib 😀
Hommikul tegi mulle igatahes kohvi ja võikusid, aga seda ta teeb iga hommik, nii et spetsjomm pühendust ma nagu ei näe. Ei tea, kas peaks pahaseks minema või? Kus on mu eriline pühendus?!? Kus?!
Mul tegelikult oli endal ka kunagi tuttav, kes tuli külla ja iial ära ei läinud ja Kardole ta ka üldse ei meeldinud, seega me oleme vist mõlemad samas paadis olnud. Aga vot. Selline oli siis meie eilne “tüli”. Kuigi seda ei saa vist tüliks nimetada? Ma ei tea. Vähemalt saan ma täna Mari tagasi!!!! MA EI JÕUA ÄRA OODATA!
Kas teil on selliseid külalisi olnud, kes iial ei lahku?
Aan
July 24, 2016Hahaa 🙂 õnneks külalisi ei käi , kuid mees ei taha
kunagi sõpprade juurest ära tulla .. niiet mina kukun
seal ähkima ja ohkima et kell palju lähme koju , laps
tahab tuttu 🙂
Niiet pm olen ma vastaspaadis sul , sul ei lähe külalised
ära ja mees ei oska mul kunagi ei öelda et me lähme
koju ?
Mallukas
July 24, 2016No võib-olla on asi selles, et mulle RÄIGELT meeldib kodus olla 😀 seetõttu tundub mulle imelik, et mõni vend eelistab võõras kohas olla 😀
minasiin
July 24, 2016hahaa, no talle ka meeldib räigelt kodus olla, sinu kodus 😀
Mallukas
July 24, 2016vist jah 😀
J
July 24, 2016Mu ex kutil oli selline sôber, kes vahel hommiku vara
sisse lendas, meie magamistuppa, kus alles magasime..
😀 ja istus arvutitaha mänge mängima ?
Meri-Liis
July 24, 2016Jep se mega nõme tunne samas nagu ajab nii vihale aga
minema ka ei saa päris ajada võinoh täiega nõme öelda
kellegile kuule sa juba ära ei sooviks minna ?
Aga jah mehed ka ainult naeravad ja küsivad musi kas
kõik ok kuigi ise täiega vihane ja tahaks öelda et kas su
kallil sõbrakesel kodu ka on (?) ?
Ann
July 24, 2016Mu mehel on vend selline.. mäletan kunagi ütles, et tal
vaja mõned päevad peatuda ja siis me jagasime hea
meelega diivanit.. Läks siis ilusti ära peale paari päeva.
Päev hiljem oli jälle oma kodinatega kohal.. ilma
etteteatamiseta, okei-las siis olla natuke ja järsku oli
paarist päevast saanud 1 kuu.. mäletan, et mul sai hing
täis siis kui ootasin meest koju-uus pesu, õhtusöök-
täis romääns ja mida ma näen aknast välja vaadates!
Mees jõudis koju autoga ja mehe auto järel oli venna
auto! Halloo, üle 1 kuu juba siin maandunud. Ja kuidas
ma ütlen mehe VENNALE; et tõmba perse-tahaks
omaette ka olla.. suhe oli niigi alles värske meil. Ma siis
tõmbasin riided selga ja põrnitsesin terve õhtu.
Õnneks mõistis mees väga hästi probleemi ja ütles
väga viisakalt vennale, et võiks endale uue paiga
otsida lõpuks..
K
July 24, 2016Mis sõber vastas siis sellisele kirjale? 😀
Nüüd äkki mingi aeg on külas mõistlikult, niikaua kui ära unuatab ja sujuvalt samamoodi jätkab….mul
mehel oli ka kunagi selline sõber, niikaua kestis kuni naise sai endale see sõber. 😀
Mallukas
July 24, 2016Ta vastas ok ja vabandas 😀
Krista
July 24, 2016No minul kui mitte rasedal ajaks ka seike asi harja
punaseks. Mis mõttes ei lähe koju?!! Ma oleks ammu
seiksed asjad paika pannud.
Kersti
July 24, 2016Seda sünnituslugu oli iiveldama ajavalt vastik lugeda.
Alguse oli ok, aga sealt epiduraali maalt alates… wow,
kui kõva naine, ürgnaine… ei kaotanud ennast valude
see ära, vöimas!
Paha hakkas. Sina mõtle epiduraali peale, see ei võta
valusid ära, vaid leevendab neid. Ja halba ei tee see
kellelegi.
Mallukas
July 24, 2016Ma olen ju enne sünnitanud ja arvestades seda, et mul tunni ajaga avanes 7cm, siis ma kahtlen, et kas ma ka seekord jõuaks üldse epikat küsida 😀
M
July 24, 2016Jah mulle pakuti ka peale 8h valude käes
väänlemist epiduraali. Oleksin äärepealt võtnud,
kuid just alla kirjutamise hetkel oli avatus 5,5cm
ning enam ei antud. Hiljem ämmaemand ütles, et
kui oleksin võtnud epiduraali, ei oleks ma
loomulikult teel suutnud sünnitada (väidetavalt
pidi sünnitustegevus lõppema mõneks ajaks
peale epiduraali võtmist) ja laps oleks tulnud
keisriga.
Lonni
July 25, 2016Jamajutt. Minul ämmakas ei kontrollinud, palju avatust on ja tegi epiduraali veel siis kui oli täisavatu (24 tundi oli
selleks ajaks juba seda jama). Pmst ma midagi ei tundnudki. Aga välja pressisin õnneks.
maris
July 25, 2016Lohutan sind mallu ma sünnitasin 22 h ilma
valuvaigistiteta ja lisaks sain ka kanüüli mis
kiirendaks sünnitegevust mille tagajärjel tundus
mulle et oli veel 2 korda valusam 🙂 ma küll ei
unusta iial seda sünnitust aga nüüd oleksin
valmis juba uuesti sünnitama : D
Kätlin
July 24, 2016Eelmine aasta, kui ma sünnipäeva pidasin, olin ma
kaine. Mida rohkem õhtu edasi läks, seda rohkem
koristaja mutina tundsin…lõpuks oli mul öösel kella
kolmeks kõik koristatud ja nõud pestud, aga vot üks
mehe sõber magas diivanil. Mees ise rahumeeli magas
meie voodis ja jättis selle külalise välja peksmise minu
teha ? Sain selle kuti lõpuks üles äratada, helistas
siis vennale, et too järgi tuleks…ja oh jeesus…ma vist
tund aega äratasin teda ja tema telefon muudkui
helises…lõpuks kui see kutt üles ärkas, siis ütles suht
vihaselt “Noh, saad lõpuks lahti minust!”.
Helina
July 24, 2016Ses suhtes on olemas elementaarsed viisakusreeglid, mida mõni vend nähtavasti ei mõista. Mind nt häiris see, et kui sõbrad meie
juurde n-ö soolaleivakale tulid, siis pärast kl 10 õhtul ei taibanud lasta meil omaette olla ja üldse kas või lasta magama minna. Oli
näha, et hiline aeg juba ja noh, pererahval tuleks lasta mõistlikul ajal juba omaette olla, seda eriti juhul, kui on ka lapsed majas.
Ma oleks ammu käratanud otsekoheselt kas Kardole või ta sellele sõbrale, et pole päris õige tegu niimoodi mitu päeva kellegi teise
juures laiselda, taipamata, et endal kodu ka olemas.
Christa
July 24, 2016Sellele sõbrale tuleb hakata usinalt
keelt kõrva ajama. Küll siis Kardo
juba hoolitseb, et ta teie majast
eemale hoiab.
Mallukas
July 24, 2016Ma ei ole 12 😀
lala
July 24, 2016Mul oli ka mehel sõber, kes külla tulles LIHTSALT EI LÄINUD ÄRA. Tuli küll teisest linnast ja olime nõus, et okei, öösek võid ju
jääda.. Reaalsus oli aga see, et jäi VÄHEMALT kaheks ööks ja siis pidime ka ta vägisi minema peksma. Muidugi sellega oli ka nii,
et meest nagu ei häirinudki, mind aga kohutavalt, sest elamine väike ja pidin temaga ninapidi koos olema, pesemas ei saanud ka
rahumeeli käia – pidin end vannitoas lahti koorima ja seal kohe 100% riidesse ka panema jne 😀 Eriti häiris see, kui ma õhtul
tulin töölt, rampväsinuna ja oleks tahtnud lihtsalt mehele kaissu vajuda, aga selle sõbra lõust IKKA vahtis mulle vastu. Lõpuks
sai mees ka muidugi aru, et päris nirusti on selle tüübiga. Kaks korda jõudis nii teha ja rohkem me teda ei võõrustanud. Tüüp oli
muidugi ka selline, et võis põhimõtteliselt ukse tagant helistada ja küsida kas võib külla tulla 😀
Ise olen ka selline inimene, kellele meeldib kodus olla ja natuke imelik on liiga kaua kellelegi külla jääda. Selline tunne nagu
jääks jalgu
Kelly
July 24, 2016Jeeeesus, ma ei oleks suutnud ka normaalseks jääda 😀 okei, ma saan aru, et sõber otsustab ööseks jääda näiteks, aga siis
minnakse ju ikka tavaliselt hommikul oma koju 😀 vägahulll 😀
Reelika
July 27, 2016Ma ei saa üldse sellest aru, et “sõber otsustab”, see sõber on ju krt külaline, külalised ju ise ei otsusta, et kuule, ma täna jään
ööseks. See ikka eeldab ju võõrustaja kutset jääda või olen ma nii vanamoodne, et ei tea kuidas asjad käivad enam? 😀
Kelly
September 4, 2016Juu sa ei peagi aru saama siis 😀
Maili
July 24, 2016See sünnituslugu tundus küll nii õudne.
Nutsin ja naersin samal ajal kui lugesin. 😀
Mõtlesin ise sünnitama minnes, et proovin ilma
valuvaigisteta aga no seda lugedes mõtlen, et ilma
nendeta ma suren kindlasti ära 😀
Hea, et mul 4 kuud veel aega harjuda selle mõttega, et
ka mina pean sünnitama ja otsustama kuidas ma seda
teen 😀
Q
July 24, 2016Selliste sünnituslugude pärast kõik paaniliselt kardavadki. Pole see sünnitus
midagi nii jube, enda peas suudab selle tõesti sada korda hullemaks teha. Enamus
esmasünnitajaid kardab seda nagu tuld kõikide juttude pärast ja siis ongi tulemus
käes, sünnitus juba etteplaneeritult nagu surmaminek. Nii kurb.
Mallukas
July 24, 2016No mina pole esmasünnitaja ja kinnitan, et see ON sama jube (kui mitte jubedam :D)
Ann
July 24, 2016Jah ma nõustun Malluga… Tõesti on ikka väga jube
? Aga kui see väike inimene siis sulle lõpuks
kõhule asetatakse on kohe selge et asi oli kuhjaga
neid kannatusi väärt ☺️
Mari
July 24, 2016Mina ka nõustun, et see on täpselt nii jube,
kui Mallu kirjeldas 😀 Ja valus..
viivi
July 24, 2016No meil oli ka üks tore seik seoses sellega. Mees helistas, et tuleb vennaga koos meile, et vend jääb umbes nädalaks, kuni enda
korteri leiab. Mul oli nagu okei, tänks, et mingi TUND AEGA ette teatad sellist asja ja minuga ei arutanud! Olin loomulikult
megavihane! Lõpuks jäi tüüp mitmeks kuuks ja oiblinn, kuidas see mind häiris. Võtsin siis ise asja käsile ja palusin tal viimaks
lahkuda 😀 Täiesti uskumatu, kuidas mehed nii tondid võivad olla.
Eva
July 24, 2016haha, tean väga hästi seda tunnet ?
minu mehel on lausa kaks sellist sõpra kellele meeldib
koguaeg meie juures olla, üks on selline, kes helistab
hommikul mehele, et tee mulle hommikusöök valmis,
ma tulen sinna ja siis passib siin õhtuni, õnneks magama
läheb koju ikka.. teine on selline, kes kirjutab mulle
hommikul kell seitse, et ma nüüd tulen teie juurde, sest
tulin peolt ja koju ei viitsi minna ja neil on veel see ka et,
vahetpole kas mu mees kodus või mitte, nad tulevad
ikkagi siia ? paar päeva tagasi olid mõlemad siin ja kui
meie tahtsime mehega koeraga jalutama minna siis
nemad otsustasid et jäävad nii kauaks meie juurde
telekat vaatama, sest koju ikka ei viitsi minna ju.. too
hetk olin kaa nagu mismõttes?? aga ära ka ei tahtnud
ajada, sest ei taha see halb inimene olla ?
õnneks asjad vaibusid kui üks nendest naise leidis
endale nii et küll sul ka kergemaks läheb varsti ?
Mann
July 24, 2016Ma täiesti mõistan sind..:D Ma oleks ammu püha viha täis aga õnneks mu mehel pole selliseid sõpru ja mul ka mitte. Aga mu
ämmal on palju sugulasi, kes suvel palju aega meil veedavad..ja tihti kui ma kuulen, et kellelgi on jälle puhkus ja siia põrutavad
siis minu reaktsioon (oma peas) on “OH GOD, WHYY!” …
Tahaks ka privaatsust ja rahu ja vaikust ja oma kodu tunnet aga seda ei saaa never ever ever kui ämma ja äiaga sama katuse
all elada. Ma ei näe isegi koristamisel mitte mingit mõtet, sest koguaeg käivad siin mingid inimesed..:D
T.
July 24, 2016Hahaa, issand, mu kõhulihased, jumal tänatud, et see postitus enam pikem ei olnud, ma poleks jõudnud naerda 😀
k.e
July 24, 2016See spnnituslugu oli küll ilmselge liialdus. Jah,
on valus aga ei midagi nii kohutavat. Sulle
lohutuseks, et teine laps tuleb tavaliselt
kiiremini ja lihtsamalt.
Mallukas
July 24, 2016Absoluutselt ei ole see liialdus, ma ütleks lausa, et pigem pole veel nii räme kui see tegelt oli. Ma olen ju sünnitanud ma tean 😀
k.e
July 24, 2016HUvitav jah, kuidas võib üks asi hoopis
teistmoodi erinevatel inimestel olla. Mul
on kaks last ja mõlemad olen ise
sünnitanud. Ja seda Kohtla-Järvel, kus
pole juttugi vannis valutamisest või
aktiivsünnituse meetoditest. Aga ikka
olen ma veendumusel, et pole see
sünnitamine hirmus ühtigi. Naised on
aegade algusest saati sünnitanud ja pole
meil ka raskem seda teha. Pigem ikka
lihtsam.
K.
July 24, 2016Iga kord kui ma kuulen kedagi vaidlemas
teemal, kui raske või valus on sünnitus, siis
esimese asjana ma mõtlen, kuidas ei saada
aru, kõik me oleme erinevad. See, et ühel
sünnitamime nagu möödaminnes käib ja
valusi ei tunne ei tähenda, et kõigil nii on.
Minu arust oli ka sünnitamime valus ja jube.
Selles on juba palju aega möödas, aga
sellegipoolest meenub see rebenemise kibe
valu… ?
Tanja
July 24, 2016Mul küll ei tulnud teine kiiremini ja lihtsamini
sama kaua ja sama raskelt. Aga noh ex igal
erinevalt
T
July 24, 2016Mallukas ma tean mida sa tunned ..
või noh vähemalt arvan et tean..3
aastat tagasi Kui ma oma esimest
last ootasin siis ka mehe sõber pea
igapäevaselt istus õhtuti meie juures
poole ööni .. Lihtsalt niii närvi
ajas 🙁 .. Ma ärkasin hommikul kell 6
et tööle minna , Ma jõudsin õhtul 7
koju tagasi… Tööst ja rasedusest
väsinud .. Tahtsin lihtsalt mõnuleda
kodus . Käia ringi täpselt sellises
riietuses nagu tahan jne.. … Aga oh
ei kus sa sellega …
Ja kannatasin mis ma siis kannatasin
seda olukorda kuni üks õhtu
lihtsalt viskas üle ikka korralikult
kui mees ütles et sõber jälle tuleb
… Mina vastasin vihaselt ‘jälle’ ..
Ja nii astuski sõber uksest sisse …
Ma niimoodi vihastasin et ma läksin
magamis tuppa ja lõin ukse sihukese
pauguga kinni et hea et uks
teisipidi käima ei hakkanud 😀 Ja
sõber pobises peale seda midagi ja
siis nad läksid välja vist rääkima
..igatahes mõne ajapärast tuli mees
üksi tagasi ja peale seda ei käinud
see sõber enam meil pikka aega külas
😀 Nüüd ta küll vahest harva käib ..
Aga nüüd see nii palju ei häirigi kui
raseduse ajal häiris 🙂
A
July 24, 2016No kurdi Ivo, sa pead talle kiiremas korras
naise sebima. 🙂
Regiina
July 24, 2016See on VÄGA tuttav olukord. Meil on elukaaslasega üks ühine sõber, kes läks naisest lahku. Kuna meil oli tol hetkel korteris vaba
tuba, lubasime ta mõneks nädalaks enda juurde kuni ta endale korteri leiab. Mõnest nädalast sai kolm kuud, mil ta tööl ei käinud,
süüa ise ei ostnud ja ainult kodus istus. Peale teist nädalat “hakkas talle meie seltskond täitsa meeldima” ja lõppkokkuvõttes
pidime elukaaslasega talle ise korterit otsima hakkama.
Lisaks sellele on tal veel üks sõber, kes vähemalt 2x nädalas meid külastab ilma, et kedagi ette hoiataks. Ja ikka istutakse hiliste
õhtutundideni.
Mina olen lõpuks öelnud, et kuulge, aitab küll nüüd. Mõneks ajaks on see aidanud 😀
S
July 24, 2016No pekki küll 😀 Ma ei saa sellistest inimestest aru. Mul
endal ka üks sõber, kes nt siis kui ma elasin teises linnas
ja sõber pidi ka tulema, ütles umbes nii et “kuule a ma
tulen siis reedel sinna”, kuigi nt meie ühine üritus oli
laupäeva õhtul. Algul oli tore, et näed sõpru, keda muidu
tihti ei kohta aga samas oli neid ühiseid üritusi piisavalt
palju, et see tema reedene saabumine megalt ära
tüütaks. Puhtinimlikult – ma tahan oma peikaga vb
reede õhtul kahekesi olla, mitte…kolmekesi.
Kadedaks inimeseks ma end pidada ei taha, aga ei saa
salata, et lõpuks mõtlesin ma ka sellele, et krt miks ma
pean inimest toitma ja talle puhtaid voodipesusid
panema oma raha eest. Koooguuu aeg! Külakostist
polnud juttugi 😀
Nii raske aru saada neist, kuna ma ise olen alati selline,
et kui vaja crashida kuskil, siis uurin ette ja taha, kas see
on ikka fain 😀
Reet
July 24, 2016Sellistele külalustele tuleb hakata koduseis töid
jagama ja anna talle last hoida :D. Ja näed, kui kähku ta
ise mõistab ära minna 😉
Mallukas
July 24, 2016Aa aga ta muuseas ei vahi siin niisama, et aitab küll, kui palun 😀 Ja see ei aja teda sugugi ära 😀
Egle
July 24, 2016Tead mis, mul oli täna nii kohutavalt igav ja tuju mitte midagi teha ning sedasi sattusingi stalkima su blogi Fb lehe pilte kuni Mari
sünnini välja. Muuseas sain teada, et oled andnud välja raamatu! Jätan selle ostmise vist selle aja jaoks, mil ise lapseootele jään. 🙂
Kuna hakkasin suht hiljuti blogi lugema, on selline tunne, nagu vaataks enda jaoks uut ja huvitavat sarja, kuid kõik vanad osad
nägemata. 😀 Igatahes, tundub, et tülitsemine teil on pea võimatu, kui üks osapool kõik katsed juba eos lämmatab. 😀 Vahvad
olete.
nt
July 24, 2016Ma olen selline imelik võõrustaja, et
mul on jube hea meel, kui keegi külla
tulla tahab aga niipea kui nad
tulevad ma mõtlen, et võiks juba koju
minema hakata. Nii tüütu on, kui
keegi “igapäevarütmi” (ehk
põhimõtteliselt diivanil poolpaljalt
vedelemist ja röhitsemist) segab.
Isegi, kui kannatan rõõmuga selle
ära, et keegi ööseks tuleb, siis
hommikul tahaks küll, et nad juba
kell 8 kadunud oleksid. Raske on nii
antisotsiaalne olla 🙁
Bitchnaine
July 24, 2016Selline tunne, et ma oleks ise selle jutu siin kirja
pannud (va see raseduse osa). Ma ise ükskord küsisin
sellelt sõbralt lõpuks, et kas ta ise ei saa aru, et me
tahaks nagu kahekesi ka aega koos veeta. Sest me
oleme ikkagi ju PAAR ja paar tähendab teadupoolest
kahte, mitte kolme inimest. Ta vastas, et saab aru küll.
AGA talle ei meeldi üksi olla ja ta saab endast ka aru.
Mehed sellised arad ka, et ei julge omaenda sõpradele
ära öelda. Mida me selliste “heade sõpradega” peale
küll hakkame?!?!?!
irw
July 24, 2016Pärast selle postituse lugemist ta raudselt ei tulegi kunagi enam Teile külla.
Mallukas
July 25, 2016Küll tuleb 😀
Tsein
July 25, 2016Issand. Meenus kohe, et meil on üks tuttav paarike selline.
Tüütused! Tulevad külla, alguses on jutt, et üheks ööpäevaks.
Aga ikka venib see alati umbes kolmeks ööpäevaks. Täiesti
jube. Nad lihtsalt teevad ise hommikuti hommikusööki meie
köögis, tibi võtab luba küsimata minu asju – riideid, pärast otsi
asju taga, sest need pole omale kohale tagasi pandud.
Laiutavad risti – rästi meie diivanil, vahetavad puldist ise
kanaleid, vahepeal pikutavad mitu tundi diivanil jne. Eelmised
jõulud olid ka niimoodi, et 25ndal detsembril tulid ja me lõpuks
pidime omaenda kodust põgenema (valetasime, et äia juures
õhtusöök ja jääme ööseks sinna) 28nda päeval. Siis taipasid ka
oma koju minna. Viimati tahtsid juuli alguses tulla, siis õnneks
olime reisil. Selliseid inimesi hakka või vältima. Ja külakosti
tuuakse vaid mingeid krõpse ja juustusnäkke. Normaalne?
Peale selle on neil nüüd kaks last ka. Keda siis peaksime
majutama, hoidma, kasima.
Hmm
July 25, 2016No sellises olukorras on küll juba vâga kahtlane, et te neid üldse külla kutsute?! Milleks hiljem kuskil halada, miks mitte
öelda neile, et ei soovi neid külla?? Täiesti lõpp, keegi ei kohusta teid neid külalisi 3päeva enda juures hoidma ju?! Hetkel
jääb igatahes kúll mulje, et valesti teete teie mitte need “ebaviisakad kúlalised” 😀
Katrin
July 25, 2016külalised, kes ei iial ei lahku, on
mullegi tuttav teema. Kutsusin kunagi
sõbrantsi külla, pühapäeval kell 13
– arvestusega, et esmaspäeval peab
tööl olema ja kaua ei istu. Ta elab
küll samuti Tallinnas, aga otsebuss
käib teatud kellaajani. Kui kell 22
läks viimane buss, siis kadus mul
igasugune lootus, et ta koju ka
läheb. Homme ju tööpäev! Siis võtsin
ma end kokku, mõtlesin, et “see on
sinu kodu, seisa enda eest, naine!”,
ning ütlesin siis mehele sõbrantsi
kuules, et “davai, viime X-i nüüd
koju!”. 😀
Ja vot selliste külaliste pärast
mulle meeldibki rohkem ise külas
käia, kui külalisi vastu võtta 😀 ma
vähemalt mõistan koju minna enne, kui
olukord ebamugavaks muutub.
Ära karda fuuria olla 😀 mul mees
selles mõttes pehmo, et ei julge ka
paha olla ja teistele konkreetselt
“ei” öelda. Mis seal ikka, võtan
selle ülesande enda kanda. Suva,
olen harjunud, et olen mõnede
inimeste silmis kuri naine – aga
nendega ei saa lihtsalt teistmoodi,
sest nad ei saa vihjetest aru ;D Ja
kui otse ütled, oled kuri 😀
Katrin
July 25, 2016kusjuures, Perekoolis oli ka kunagi
see teema, kus inimesed rääkisid
külalistest, kes kunagi koju ei
mõista minna. Seal üks abielupaar
läks lausa ENDA kodust ära, sest
tahtsid rahu ja vaikust 😀
Mallukas
July 25, 2016Ma olen ka läind 😀
Agnes
July 25, 2016Miks naised arvavad, et mehed saavad tigedast põrnitsemisest aru, mis neil viga on? Ta vaeseke võib aru saada, et naine on tige
millegi pärast, aga sellest ta kindlasti aru ei saa, mis see viha põhjus on. Suud on peas, täiskasvanud inimesed, suu lahti teha ja
külalislahkust kuritarvitavale seltsimehele öelda, et aeg on koju minna. Rääkigu pärast külapeal siis, et Kardol on kuri naine, kes
sõpradega aega veeta ei luba vms, kah asi.
Minule külalised meeldivad, eriti kui nad ei istu niisama ja ei eelda, et ma neile asju ette kannan ja nende järelt koristan. Samas
keegi ei jää mu koju ka kutsumata liiga kauaks, mille üle on mul hea meel. Ma küll ei pelga öelda, et tõmmake uttu, kui vaja peaks
olema, aga tore, et pole vaja. 🙂
Biku
July 25, 2016Täiesti nõus! Ma ka ei mõista, et miks ei või lihtsalt öelda, minu jaoks müstika 😀 Ilmselgelt, et kõik ei pruugi lihtsalt
mossitamisest aru saada, et mis seda põhjustab.
Laura
July 25, 20163 last sünnitanuna (viimase 4 nädalat tagasi) ütlen
ma, et sünnitus on küll nii jube nagu kirjeldati. Ma
ei saa aru neist, kes teisiti väidavad.
Tsein
July 25, 2016Ma ei saa jällegi nendest aru, kes väidavad, et sünnitus on jube.
INIMESED ON ERINEVAD! Mis ühele lihtne, see teisele raske.
Minul vedas – kerge ja lihtne sünnitus. Laps oli 2,5 kg ja 46 cm
pikk. Ja see oli juba 6 aastat tagasi. Kui nii kerge sünnitis ka
teinekord oleks, läheksin iga kell uuesti sünnitama.
Samas olen ka väga valusatest, keerulistest ja kurnavatest
sünnitustest kuulnud.
Maria
July 25, 2016Mind ajaks selline külaline ikka VÄGA närvi. Ükskord ühed käisid ja ma arvasin peale seda, et siukseid
ma enam meil näha ei taha…
Olin siis täitsa rase ja mehe jaoks ei olnud need ka nn päris sõbrad. Olid kalameeste foorumis tuttavaks
saanud naine-mees. See naine ajas mind nii närvi ja kui nad ikka ei kavatsenud meie juurest ära minna,
ütlesin ma…et peame hommikul ise külla minema ja meil sai nüüd aeg otsa. Mind ajas jubedalt närvi, et
ma oleksin pidanud neid ka teenima oma suure kõhuga (7. kuu ja kaksikud) ning nemad lihtsalt olid.
Siiani tõuseb kurku midagi….
Peale seda ei ole meie kodus neid enam nähtud. Kui aga keski mehe sõber käiks igal võimalikul vabal
hetkel meie juures olemas, oleksin ma ka vihane.
Mallukas
July 25, 2016No see on muidugi väga teistsugne näide sul, sest mulle meeldib see sõber küll ja päris IGAL hetkel ta siin ka pole, ainult… enamus NVd 😀
Marii
July 25, 2016Kunagi ma käisin yhe kutiga kel oli sabarakust sõber,
selline kes läks ära meie poolt pool 2 laupäeval öösel ja
oli pyhapaeval kohe jälle platsis. Tema äraminek kogu
aeg venis.me olime veel värske paarike,tahtsin oma
kutiga kahekesi olla, mis oli suhteliselt võimatu ja ma
naersin alguses et sain endale 2 meest.lopuks ma selle
tyybi pärast oma kuti ka maha jätsin sest ma ei pea
seda päris normaalseks kui teine vahib niisama meie
kõrval öisel ajal kui mina olin juba voodis öösargis
unne suikumas.
Hmm
July 25, 2016Miks kardo ise talle ei öelnud, et oleks aeg ära minna? Miks sina seda tegema peaksid? Kardo ju Saab aru, et see sulle ei
meeldi Ja viisakas oleks kui just tema oma sõbrale útleb, et ta ära läheks(?!)
Hmm
July 25, 2016Oota Kas see sõber loeb sinu blogi? Ja ta võib seda postitust näha? 😀
Vei
July 25, 2016Huvitav kui suur on tõenäosus, et see sõber näeb seda postitust? :’D
Vaike
July 26, 2016Mulle tulid kord külalised Saksamaalt. Saigi kokku lepitud, et neljaks ööks ning nii kauaks nad ka jäid. Lihtsalt torkas silma, et
abielupaar kahe lapsega, keda oli terve mu pisike elamine täis, tõi külakostiks paki küpsist. Kui hommikul minu keedetud putru
sööma olid sunnitud, siis õhtul naasid linna pealt oma hommikusöögitarvetega, aga pärast pakkisid kõik poolikud karbid endale
kaasa ka. Piim vist jäi mulle. 😀
Luna
July 26, 2016Minul samuti selline mure. Kuid mehe sõpru on
kordades rohkem. Minul tegu siis 5e sõbraga,
kellel juhtumisi veel ka puhkus on, samal ajal.
E-P oleme avatud.
Kraanikauss nõusid tihti täis ( kui ma muidugi
igakord juures pole ja kohe ära ei käse pesta) ,
suur tuba rahvast täis, istuda endal nagu kuskil
polegi (v.a kottoolil mille peaks paigutama
pimedasse nurka) ning telekat ka vaadata ei
saa, kuna neil ju tähtis mäng käib ja kui seda (ja
sadat tuhendet järgmist ) levelit ära ei tee siis
lõpeb elu otsa. Seega ei saa oma saateid
vaadata nende eetrisse tulemise ajal (jumal
tänatud kordus tv eest)
Nüüd jälle palavad ilmad, tahaks paljalt ringi
joosta, aga ei saa.
Samuti üsna keeruline ütelda ta sõpradele ,
kõigile, et tahaks privaatsust. Naisena hakkad
ju kohe üle mõtlema, et nüüd arvavad nad ei
tea mida ja et ei ole külalislahke jne ja teistpidi
nad pole ka jällegi minu külalised.
Niisiis olen ma siin paarinädalaga lugenud
Harry Potterit 😀 asi seegi.
Kuid eile sai raamat otsa, ja viimane osa ka.
Päev oli palav ja vastik, jonn hakkas peale
tikkuma, môtlesi käratada, et kas te olete
kodutud, äkki leiab teile kodutute varjupaika
koha. Õnneks polnud ma veel täiesti
kuumarambandusse langenud ja otsustasin
mehega rääkida.
Ja voila, saingi platsi puhtaks.
Tyy
July 28, 2016Mis te nii natukese pärast jaurate 🙂
Mulle saabus külaline ja jäi 3,5 kuuks.
Inimene tööl ei käinud tahtis hommikuni kurta ja kiunuda,
Igast jama oli temaga , lõpuks otsisin psühholoogi abi.