üks kummaline psühholoogikülastus
Käisin täna siis esimest korda psühholoogi juures ja…ausalt oleks võinud enda ja tema aega pigem säästa ja kodus magada. Tema sai selle eest vähemalt raha, mina ainult napid unetunnid ja väga segased tunded kabinetist väljudes.
Ann
August 5, 2025Mina soovitan väga teda (mu õde käis tema juures ning mina) Kristi Jõeorg
Anni
August 5, 2025Rein Heinsalu on minu arust väga hea psühholoog , räägin isiklikust kogemusest
Anni
August 5, 2025Väga kahju, et sellise kogemuse said. Pole küll psühholoog, aga nii minu kui ka vennanaise terapeut on Susanna Maria Koort ja oleme mõlemad super rahul ning abi saanud viimase aasta jooksul. Veidi võib mulje jääda, et tegeleb alternatiivsema suunaga, aga tegelikult väga põhjalik oma töös, psühholoogiaalase haridusega ja pole mingi tavaline “uhhuu” nagu paljud teised. Seega julgen teda soovitada.
Kerli
August 5, 2025Mis haridus tal täpselt on? Kuskilt ei leia infot, et tal üldse haridus oleks, mistõttu oleks hea teada, mis see kõrgeim lõpetatud eriala on 🙂
Anni
August 7, 2025Minu teada (peast kohe täpseid nimetusi ei mäleta) on ta läbinud energiaterapeudi ja hüpnoosi väljaõppe, erinevaid traumatöö ja leina väljaõppeid, psühholoogilise esmaabi, rahvusvahelise meditatsiooniõpetaja õppe, TLÜ mikrokraad psühholoogias ja miskit oli veel. Küsisin ise otse temalt sellega seonduvat enne meie esimest kohtumist ja jagas minuga lahkelt nii seda infot kui ka vastavaid tunnistusi. Seega saad huvi korral ilmselt temalt endalt kõige paremini ning õigemini teada. 🙂
Saarmas
August 5, 2025Kas käisid psühholoogi või psühhiaatri juures (mainid tekstis mõlemat)? Need erinevad elukutsed, kuigi tegelevad mõlemad vaimse tervise teemadega.
Aga ei maksa hinge võtta seda, et ei klappinud. Arvan, et see väga personaalne teema. Tundub, et ta väga ei püüdnudki sind mõista.
Mallu
August 5, 2025Eeelmine ndl psühiaatri, kust sain ravimid ja nüüd psühholoogi.
Kati
August 5, 2025Oeh… Pigem on asi selles, et oled pikka aega juba end nii öelda üle kurnanud. Kõik need sündmused ja elumuutused(kolimine pole ju tegelikkuses lihtne, eriti, kui kõik ise lood)…Pole neid kohustuslikke tegevusi sul ju ka vähe ja ühel hetkel tahab keha ja vaim puhata. Lapsed, abikaasa ja loomad, linnud soovivad sinu tähelepanu, mis on armas, aga võta palun natuke aeg maha, kui vähegi võimalik, leia aega vaikusehetkedeks endas. Taastud tasapisi ja kõik saab korda!!! Kindlasti abikaasa toetab sind kõiges, sõbrad ja lapsed ka. Meie oleme ka olemas!!!
M.
August 5, 2025Maris Kolk(Neomind ülemiste tervisemajas). Olen väga pikka aega tema juures käinud.
Name
August 5, 2025Meelis ostis endale pendeid ja erinevaid rituaalide pulgakesi kokku ja tal augustis kolm vaba aega. Sest ta terve elu vaime näinud, aga nüüd on tal pulgakesi ja pendleid järsku vaja. Mari-Leen ka kinnitas, et on õige asi.
Väike Myy
August 5, 2025Ma ei mõista miks paned siia pendli ja pulgakeste teema. See näib nii sobimatu tõsise probleemi juures.
Liina
August 5, 2025Mariann Märtsin. Käin juba aasta tema juures, püüab väga kiiresti kinni, milles on tegelik probleem. Suunab õigele teele – kas siis on vaja rohtusid, õppida emotsioone reguleerima, elus muutusi tegema, õppida väljendama oma vajadusi. Kõige parem asi, et ta annab harjutuse igaks tunniks ja siis koos käite harjutuse läbi järgmisel sessioonil. Väga turvaline ja palju abistav inimene.
https://www.sinuarst.ee/tootaja/mariann-martsin-phd/
Epp
August 5, 2025Võib-olla teen meelevaldseid üldistusi, aga mulle tundub selle postituse najal muster järgmine – sa lased endal maha rahuneda, vajutad pidurit ja võtad alles siis “iseenda luubi alla”, kui oled jõudnud musta sügavasse auku. Enne seda on kõik muu – muudkui annad ja annad ja annad ka sinna, kus pole tegelikult sinu vastutus. Alles siis, kui oled ninaga vastu auguseina ja pole muud varianti, vaatad enese sisse… sügavalt, kaastundega, “mitte keegi korraks olemisega”.
Ehk siis võib-olla pole vahet, kas välismaailmas triggerdab väga paljude ja väga heade asjade triaad või vastupidi, väga halbade asjade kogemine – nende vahepeal sa ei võta tühjuse pausi, vaid oled Mallu (ja see on mask, sest kõigil on ju vähemal või rohkema määral mask ees) ja paned sajaga edasi kogu aeg, terve Maarjamaa ees. Muidugi võtab see läbi, sest loeb doos, mitte aine ise.
Aga kui üks ufonaut tuleks su juurde ja küsiks: kes sa oled? Siis vastus “mallu, päriselt ka, mallu ja ilma maskita” ei ütle talle midagi.
Võib olla küll, et sina oma essentsis oled vähem midagi või rohkem sedasi, aga mingi vajakajäämine varajases lapseeas on tegelikult traumareaktsioon ja nüüd on see mingil põhjusel valmis läbi selle väga vajaliku musta augu, kus oled, saama tähelepanu 🙂
Vms
Epp
August 5, 2025Edit*- sest annad iseenda arvelt nagu andsid halvas kohas ja heas kohas. Ja iseenda arvelt andmine ilma pausi ja rahunemiseta jooksutabki kokku.
Ehk siis – miks sa üle annad? Mida ta loodab, et see muudab aga mis tegelikult seda ei tee ja see tekitabki läbipõlemist? Midagi sellist
Lea
August 5, 2025Mina käisin kunagi psühholoogi juures, sest mure lapse ja tema kooliasjade pärast oli nii suur. Istusin ja rääkisin. Tema kuulas, tegi märkmeid ja hakkas siis küsimusi esitama. Kuidagi hüppasime ühelt teemalt teisele ning lõpuni välja tundsin, et ma ei suutnud end avada ja tema ei suunanud ka. Kõik jäi kuidagi pinnapealseks. Lõpuks ütles ta, et miks ma lapse pärast nii palju muretsen – et kui ongi kooliasjad tegemata või tuba sassis, ei saa ma selle murega kogu aeg ringi käia.
Ee… okei, ja mis edasi? Kas ma siis löön käega, teismelisel on niikuinii poogen, ja mis siis saab? Selleni me ei jõudnudki ja tagasi ma enam ei läinud.
Püüdsin küll pärast vähem koolist rääkida ja vähem muretseda, aga trimestri lõpus olime kõik täiesti läbi. Tundsin, et kui oleksin kogu aeg kätt pulsil hoidnud, oleks ka lapsel olnud vähem stressi.
liisu
August 5, 2025Kristel Stamm
Marje
August 5, 2025https://remedio.ee/minust
Tiina Tamm
August 5, 2025Kas tegu siis psühholoogi või psühhiaatriga? Kasutad mõlemat ametinimetust aga töö sisult ja oskustelt erinevad paljuski 🙂 Psühholoogid pädevamad “talk-therapy”s ja psühhiaatrid farmakoloogilises ravis. Muidugi on psühhiaatrid võimelised ka nõustamist pakkuma, kuid reaalselt praktikas on paraku väga vähe neid psühhiaatreid.
Nii psühholooge kui psühhiaatreid on erinevaid. Erinevad koolkonnad; mõni keskendub minevikus kaevamisele, mõni lahendab “siin ja praegu” probleemkohti. Erinevad käekirjad, mõni direktiivsem mõni täielikult kliendiga kaasaminev.
Soovitan uurida enne vastuvõttu, mis teraapiaraamistikku spetsialist kasutab (mis väljaõpe on läbitud) ja selle raamistiku kohta põgusalt uurida. Lisaks kindlasti proovi teisi spetsialiste, vahel läheb “selle õige” leidmisega aega.
Mallu
August 5, 2025Psühholoogil käisin täna.
Ersats
August 5, 2025Kindel, et see ikka päris kliiniline psühholoog oli?
Maria
August 5, 2025Kuna sul ATH ka teemaks, siis väga soovitan Inga Grinbergi Sensusest. Ei heieta niisama, ülitõhus, toetav ja empaatiline. Aitab otsida sulle sobivad lahendusi, mitte ei suru juurdlema kasutu üle või võtma üle harjumusi, mis sulle ei klapi aga on “hirmus kasulikud ja kohe hakkab parem kui sa ainult prooviks”.
Liisa-Kai
August 5, 2025Võib nii juhtida küll Ma läksin ükskord mingi 10 minutit peale seansi algust ära. Rääkisin oma OTC-kalduvustest ja lootsin, et ta saab mulle mingeid näpunäiteid anda, kuidas mingite asjadega rahu teha, aga ta vastas lihtsalt mu jutu peale “Aga äkki sa oledki selline?”
T
August 5, 2025Ma mõtlen oma ajuga siin, et meil kõigil on ju maskid ees – isegi, kui ma pole roosa maja ja toreda mehega inlfukas (ma tahaks küll kahte kolmest kui kõike kolme ei saa) – kui oled kurb ei hala ju tänaval esimesele ettejuhtuvale ja no vabandust väljenduse eest, aga kui pissihäda on, siis kannatad ju ikka koduni , mitte ei lase laias kaares tänavale – no kui võtta, et mask on see, mis aitab meil keskkonda sulanduda ja arvestada teiste inimestega.
Ja teisest küljest – sa oled ju meiega jaganud siin ju kõike – ma ei kujuta ettegi, mis see võiks olla, mis on jäänud maski taha.
Samas saan aru, et arstil ka keeruline – tal oli ka ilmselt pinge peal, samas no lase ka natuke lõdvaks ja toeta. Coachidel on see reegel, et nad ei saa õelda, mida inimene tegema peab, aga selleni, et inimene saaks ise aru, kuidas edasi – selleks tehakse ikka pikka tööd.
Proovisin ka sul seda mustrit leida nende kahe olukorra vahel – ma ka nagu ei näe.
Ma ütleks sulle, et sul on see “sünnipäevajärgnestress” – kõik on valmis ja olemas ja sa ei oska nii – mees, maja, lapsed, raha ja ilmselt sul on vaja uut “doosi”, et millegi nimel elada.
Ma ka ei oska sind aidata, aga no kaasa mõtleme ikka. Sa saad hakkama.
Väike Myy
August 5, 2025Ma arvan, et juba see on hea, et selles vaeva ja jõuetuse udus suudad kainet mõtlemist säilitada ja sellise trikitava Hinge tohtri seenele saata. Mind üllatab, kui palju on õppinud, koolitatud “spetsialistide” seas täieati sobimatuid oma ametisse.
Näiteid on mu tuttavate kaudu ja ka enese kogemusest küll ja veel.
– üks soovitas lapsel oma emaga mitte sõbranna olla, kõigest ei pea rääkima. Ja jutt käis samuti sellest kuidas tütarlaps end tundis jne. Tegelikult hiljem teise arsti juures sai ta ATH ja ärevushäire diagnoosi. Ka tema tegemised on laval ja see väga meeldib talle aga samal ajal on tal ebanormaalselt suur hirm ja ärevus. Nutuhood ja põhjust nagu pole. Kõik on hästi tegelikult.
– teine näide, viisin oma sõbranna psühhiaatrile. Ta ise polnud enam adekvaatne. See doktor huvitus esimesest hetkest vaid patsiendi ja tema sugulaste kinnisvarast. Tal on selline kuritegelik tuntus, aga ma arvasin sinnani, et need on vaid kuulujutud. Olin ise kaasas ja ei suutnud oma kõrvu uskuda. Ma pidin üsna järsult sekkuma ja mitmel korral meelde tuletama miks me siin tegelikult oleme. Loomulikult edaspidi leidsime uue arsti.
– enesele üllatuslikult põlve taastusravi juurde käis ka psühhoolgi külastus, ma ei olnud vaimustuses ja kiire lõpp tuli siis, kui hakkas kaarte laduma. Seejärel, kui olin tema tegevusest hämmastunud kuulutas mu ärevaks inimeseks. Ma isegi ei vaidle selle üle, aga viis kuidas ta seda ütles oli nii üleolev ja kahtluse ala mitte seatav, nagu kivisse raiutud. Jube ebameeldiv kogemus. Sellega mu visiidid sinna kabinetti lõppesid, õnneks. Ometi jäi pähe ringlema mõte – a nii me raiskamegi haigekassa rahasid või ?
Nii et jah Mallu, leia uus hinge arst. Ma oleksin küsinud, kas esitan teile dokumendi oma nime kohta. Päris piinlik ja süüdistav etteheide teie poolt. Eriti kui oled juba kinnitanud et JAH see on mu nimi.
Triin
August 5, 2025eks vist jah tuleb otsida seda õiget. Veidralt palju on ka diplomeeritud isikuid, kes on täitsa vales kohas. Mul kunagi lapsel kõht valutas ja suunati lastepolikliinikusse, kus tehti lõputult proove, aga sinna juurde käis ka toitumisnõustaja ja psüholoog, koos lapsega. Toitumisnõustaja surus kogu aeg võimalikult kalorivaest toitumist. Laps oli 7aastane, suht normkaalu alampiiril, aga see ei saanud üldse aru, muudkui, et rasvavaba piim ja lahja hapukoor. Seanss oli tund – nii ebameeldiv, ta ei suutnud leppida, et ei ole ülekaal, vaid kõhuvalu (laps oli kaasas). Siis kohe läksime vaevatult psüholoogi juurde, kes kohe käis lauale suure tõe, et te olete nii tõsine, ilmselt on teil kodus rusuv õhustik. Lasi lapsel pilte joonistada. Laps tegi neil lossi, iga aastaajaga ühe. See siis valis talvise lossi, et lumememmed on toas – ja ilmselt oli mul õigus, teil on kodus külm õhustik ja sellepärast kõht valutab :D. Ma ütlesin, aga need kevad-suvi-sügis, siis ta ütles, et need ei näita midagi. Pärast tuli välja, et lapsel oli muna allergia :D. Et see on vajalik amet, aga igaleühele ei sobi siiski. Edu sulle õige leidmisel!
Lea
August 6, 2025Mul meenus üks kokkupuude ITK haigla lastepsühholoogiga. Mul olid teismelisena nimelt seletamatud kõhuvalud. Kord kahtlustati üht, kord teist aga viga ei leitud. Ma olin seal ikka jupp aega sees kuniks psühholoogile suunati. Nad kahtlustasid, et mul on koolistress. Väga tore tädi oli, rääkisin talle kõik hingelt ära, mis kodus toimus. Isegi ühe suuuuure peresaladuse. Mul läks kohe palju kergemaks ja hea oli olla. Kuniks siis seanss lõppes, uksest välja astusin (ema ootas ukse taga) ja esimese asjana psühholoog emale kõva häälega üle koridori teatas, et me peame sellest (too suur saladus) rääkima. Ema vaatas ehmunult mind, mina tädi, ülejäänud inimesed kõik meid… See oli nii kohutav usalduse reetmine.
See oli u.30aastat tagasi.
Marie
August 5, 2025Maria Mathiesen on mulle hästi sobinud ja aja saab ka enamasti mõistliku aja jooksul.
Liis
August 5, 2025Ma mäletan kuidas ma aastaid tagasi käisin ja rääkisin oma loo ära, mille peale sain vastuse: “tunneli lõpus paistab alati valgus.”
Siis pidin küll vastu ütlema, et ilmselt enne paistavad sealt rongi tuled, kui sellist abi saan.
K
August 5, 2025Psühholooge on nii palju ja inimesed on erinevad, kindlasti ei pea iga psühholoog, mis sobib sõbrale, sobima sulle. Mina olen käinud umbes 4-5 minu jaoks mõttetul visiidil ja vaid rahast oli kahju. Nüüd leidsin “ minu jaoks hea psühholoogi”, psühholoog peab oskama kuulata ja mitte suruma peale oma arvamust. Ma ei hakka soovitama, sest tema on teises Eesti otsas aga tahtsin lihtsalt öelda, et kindlasti leiad selle õige!
K
August 5, 2025Psühholoog ei suhtunud sinusse kui igasse teise patsienti. Ilmselt on sinu teemadega kursis ja tal oli oma arvamus juba olemas sinust. Ei tundunud väga professionaalne käitumine.
Otsi julgelt edasi. Minule sobis alles kolmas.
K.
August 6, 2025Olen käinud jada läbi -> depressioon – lahutus – veel suurem must auk – töötervishoiuarst tõstis mind psühhiaatri ukse taha, sain ravimid – psühholoog – hüpnoos.
Leidsin esimese korraga kellegi, kes ei andnud hinnanguid ja oli okei. Aga ma tundsin, et ma ei saa ikka hakkama ja sellest kõigest jääb väheks. Ja siis järsku keegi jagas kuskil enda õppimist selles valdkonnas ja rääkis kogemusi.
Otsustasin, et proovin ka. See oli väga teistsugune kogemus. Mul oli väga hea temaga rääkida, sest see protsess on mitu tundi pikk, veidi nagu psühholoogiline, kus ta üritab saada aru, kus siis mõõn alguse saanud on. Sügaval sisimas ma tean ise ka, kus kõik alguse on saanud, aga olen kõik ise kuskile riiulisse lükanud ja mõelnud, et küll ma hakkama saan. Kuniks see riiul raskuse all kokku kukkus ja ma enam ei saanud hakkama.
See hüpnoos on muidugi selline, et ca 28 päeva peaks kuulama salvestust mis ta saatis, et minu aju õpiks ja harjuks mingite teadmistega. Aga ilmselgelt ma ei teinud teinud seda. Küll aga see kogemus ise andis mulle palju positiivset tunnet ja selguse.
Protsess võttis aega mitu kuud, psühholoog, ravimid, kuniks ma ühel hetkel vaatasin, et issand kui ilusad värvid on, literally, ma sõitsin autoga ja oli sügis ja minus tärkas mingi õnnetunne, et ma elan. Et lehed on nii värvilised ja silmad läksid vett täis sellest tänutundest.
Mul on siiani kehvemaid perioode, ka praegu on raskem periood, aga kuidagi see läbikäidud jada, aitab mul neid kehvemaid perioode üle elada.
Võibolla on ka hüpnoos see, mis võiks Sind aidata, või mõni teine psühholoog. Aga ära anna alla, see on väga oluline kogu su tervisele.
Ilmselt on kogu see käidud tee pannud su mingid emotsioonid kuskile seisma, sa arvad, et oled ära leierdanud, aga kogu mineviku virrvarr, süütunne ja muu on nüüd mõjunud, sest sul on nüüd safe place – abikaasa, kodu. Nagu on näiteks juustega. . Terve raseduse ei tule ühtegi ja siis kui sa oled ära sünnitanud, lõpetad imetamise ja mõtled, et nüüd on keha ainult sinu ja sa ei pea seda enam jagama, otsustavad juuksed, et WELL, sa kulutasid liiga palju vitamiine, me nüüd jätame su maha, kasvata uued! Sama on ka ajukeemiaga, see on päris keeruline.
Palju edu Sulle!
R
August 9, 2025Moonika Kukke-Tiiman
Psühholoog, paari-, pere- ja traumaterapeut