üks silmapilk ja läbi see päev ongi!
Ma keeran endale vahepeal ikka korralikult käru. Ise muidugi keeran ja ise halisen, et miks minevikumallu küll nõnda lollakas oli. Nimelt olen ma viimasel ajal loonud endale surnud ringi, kus ühel suvalisel nädalal tunnen maksimaalselt energiat ja teotahet. Mis siis muud, kui miks mitte panna endale nädalasse neli sõidutundi? Miks mitte miljon pildistamist? Kui mõni jooksvalt juurde tiksub, mis siis! Küll aega leiab! Otse loomulikult leian ma just sel nädalal ägedaid projekte, mida lastega teha ja eriti huvitavaid retsepte, mida KINDLASTI katsetama peab. No siis pole enam üldse ime, kui sellele nädalale on juhtumisi planeeritud ka arstiaeg (endale ja lapsele), igasuguste proovide viimine teisele arstile*. Ega tegemata saa jätta ka reklaamartiklid ja muud kampaaniad, mis ma siin endale korjanud olen ja siis tuleb meelde, et oota, ma pean aprillikuu jooksul ju telereklaami valmis tegema. Mis selleks vaja on? Kaamerameest! Meikarit! Seda, et mul just samal sekundil ohatis näkku tulnud ei oleks 😀
Ühesõnaga, ma võtan endale triljon kohustust ja siis elan selle kiire perioodi üle, peale mida tunnen ma, et kõik. Enam ei viitsi. Tahan lamada. Ja siis ei tee nädal aega mitte essugi. Või noh, MIDAGI pean ma ikka tegema, aga sellise rabelemise kõrval tundub paar tegevust köömes. AGA – kui ma nädal aega midagi ei tee, siis ega kohustused ja broneeringud kuskile kao, ma saan teha vaid ühte. Lükata nad edasi, et nädala pärast leida ennast samamoodi sahmimas, nagu ennist.
Ärge valesti aru saage, ma ei kurda üldse. Pildistada on ju tore ja kõik inimesed, keda ma pildistan on ilusad ja ägedad, jutt on siiani nagu absoluutselt kõigiga jooksnud. Just ükspäev vaatasin Mallupildid FBi lehel, et enamik, kes on raatsinud mulle arvustuse kirjutada, on ära maininud, et nii vaba õhkkond on minu juures. Keh-keh-keh. Äge ju, kui ma inimestega suudan tsill olla ja neile meeldib käia minukal pildistamas.
Kõiki mu tegevusi on päris tore teha, lihtsalt iga päev imestan, et oh shit, kell on kaheksa, peaks pärdikuid voodi poole lohistama hakkama! Kuidas see päev nii ruttu mööda läheb? Eriti imelik on see seetõttu, et ma olen nagu tubli eestlane, alustan päeva ikka korralikult vara (7-8 vahel).
Täna juhtus mul selline imeline asi, et pildistasin viimase shuudi ära, hakkasin taksot tellima, kui avastasin, et ma olen stuudios oma netimahu ära kulutanud. See aga tähendas seda, et ma endale taksot tellida ei saanud, taxify ju ei töötanud. Proovisin ainukest numbrit, mida ma peast teadsin, aga see takso ütles, et läheb pool tundi. Ei no alleaa. Mis mul sital siis muud üle jäi, kui astusin bussipeatuse poole.
Ilm oli sombune, aga nii soe. Õhk oli kuidagi nii värske ja kõigele lisaks astus mulle vastu üks naine, kes nii laialt naeratas, et ajas mulle ka naeratuse peale. Teate küll seda naeratust, mis ise ennast näkku pressib, kui midagi väga hästi läheb? Vot selline tal oli ja see pani mind kohe mõtlema, et huvitav, mis teda nii hirmsasti rõõmustas, et ta Selveri poole jalutades naeru pugistas, endal silmad särasid. Edasi jalutasin ise täpselt samasuguse naeratusega. Keh-keh-keh!
Ilusa loo lõpp oleks nüüd see, kuidas kõik, kes mind nägid, ka naeratasid, aga tegelikult oksendas üks parm bussipeatuses ja bussis istus minu kõrvale mingi haisev ja hingitsev vana naine, nii et olukord kahjuks nii roosiliselt ei jätkunud, aga sellgipoolest võin ma öelda, et üks ilus päev on seljataga.
Näiteks kui ma bussipeatusest koju jalutasin, sattusin ma kokku Kardo ja Mariga, kes ka lasteaiast koju tulid ja me saime kõik kolmekesti koju kõndida ja Mari õpetas meid teed ületama ja rääkis oma päevast. See oli sisukas vestlus.
“Mari, mis sa lasteaias tegid?”
-“Mängisin.”
Ja õhtugi on alles noor. Sain siin kodus lastega kleebitud, Oggy multikat vaadatud, Lende jõudis söögilauale kusta, Mari sellest hüsteeriasse minna, sest “Lende ei tohi pissida!” ja nüüd kui laud on kenasti puhtaks pühitud, sööme me väikse õhtusöögi ja ongi käes aeg, kus tuleb ahvipoegi koibapidi sängi lohistada. Nagu kellavärk. Päev algab. Lõppeb. Üks silmapilk!
*Ma täpsustan mingil põhjusel, et vereproove pean andma, et te ei arvaks, et ma sitapurk kaasas, mööda ilma jooksen. Mul üks sõbrants pidi kunagi kakaproovi viima, aga kogu aeg jäi hiljaks sinna arstile ja lõpuks käis ta vist kolm päeva ringi, kotis moosipurk kakajunniga.
MP
April 16, 2018Hahahaaa…. Lõpp oli eriti hea. 😀 😀
Mallukas
April 16, 2018ma siiani naeran, kui sellele mõtlen. Suva, et see 10a tagasi oli 😀 Lisaks painab mind küsimus, mis põhjusel peab inimene üldse arstile sitta viima? Ma pole kunagi pidanud 😀
tiina
April 16, 2018Olen viinud, õigemini lasin seda mehel teha, junnitükike ilusti steriilses purgis+ see omakorda kaanega ühekordses kohvitopsis. 😀 Aga selleks oli vaja viia, et teada saada, ega rauavaegusaneemia pole põhjustatud sooltes olevast verejooksust. 🙂
A
April 16, 2018Näiteks kui tahad töötada toidukäitlejana. Vastava tervisetõendi tarbeks.
Kristi
April 16, 2018Mõni arst küsib nt toidukäitlemise Tervisetõendi tegemisel kakaproovi. Täpselt ei tea, mis haiguse prooviks… parasiidid?
Vitja
April 16, 2018Jah, ussnugilised ja algloomade tsüstid.
Gea
April 17, 2018Salmonella proov on see
H.
April 16, 2018Aitäh et mu tuju paremaks muutsid?
Kazz
April 16, 2018Mind täitsa huvitab, kui palju aega sul võtab ühe postituse kirjutamine? Näitek selline keskmine elust/tegemistest pajatav postitus?
Mallukas
April 17, 2018Eks see oleneb näiteks sellest, et kas ma olen kirjutamise hetkel üksinda 😀 Mõnikord alustan postitust, siis teen midagi muud ja pärast kirjutan edasi. Seda konkreetset kirjutasin ma vist mingi pool tundi ma arvan.
katrin
April 16, 2018õhtul oli väga mõnus kevadine õhk ka peale vihma 🙂
a viimase looga tuli mul meelde, et mu parimal sõbrannal palus arst sama proovi tuua ja ta tõi purgiga terve junnu, kui talle teatati, et nad tahtsid ainult väikest osakest ja mis nad selle suure jurakaga peale hakkavad 😀 😀 😀 sõbrantsil oli mark, aga ma oleks ta asemel küll küsinud, et kuidas ta seda väikest osakest oleks pidanud eraldama.
MP
April 17, 2018😀 😀 😀
Kaisa
April 16, 2018Ma pidin ka nii umbes 11 aastat tagasi kakaproovi viima- olin “geniaalsuses” valmis juba terve palgi kohale vedama- vedas, et ema enne mainis, et tikutopsitäiest täitsa piisab 😀 Mul oli vabsee number 2 salatikarp juba valmis vaadatud 😀
Mallukas
April 17, 2018hahahaha, apppi ma ei või 😀
Ma
April 17, 2018HAHAHHAHAHAHAHAHHAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA
Katriinu
April 17, 2018Ma iidvana ja alles nüüd saan teada…. huvitav, kui palju neid palke reaalis sinna veetud on? Millegipärast usun, et palju…. :’D
Kris
April 17, 2018Ma kunagi olen ka pidanud viima. Alguses arvasin ka, et see apteekist ostetud topsike tuleb triiki täis lasta:D:D tegelt on selle topsikese sees kaane küljes selline pulk. Sellega võtad siis väikse proovi ja tops kinni. Polnudki nii hull kui alguses arvasin ?
Mi
April 17, 2018Omg hhahahhahaa ??????
Kadi
April 17, 2018See vist nüüd uuema aja värk. Vanasti mindi ikka purgi ja kakajunniga. ? Ma sain ka ikka korralikult naerda praegu! Kolm päeva kakapurk kotis hahaaa! ???
Mallukas
April 17, 2018ma tahaks loota, et see oli iga päev uus sitt ikka 😀
MP
April 17, 2018Ei lähe üldse siia teemasse, aga kuidas ohatisega lood on? Kas kellegi soovitatud HERPOTHERM aitas sind? 🙂
Mallukas
April 17, 2018Pole veel kätte saanud 🙁
A
April 17, 2018Ma küll ei tea kas piiritust saab kuskilt niisama kätte aga see aitab täiega hästi ohatise puhul. Ohatis eijõua suurekski minna kui seda piiritusega tupsutada!!!
Mallukas
April 17, 2018hmm.. äkki apteegist?
Lily
April 17, 2018See GIF seal lõpus on täiesti vaimustav 😀