ülehomme näeme

Tegelikult küll alles neljapäeval. Aga siis on mul ultraheli, sest ma jätkuvalt olen kindel, et midagi ehk ei ole päris nii nagu peaks. Nagu kõige alguses, kui rasedustest näitas kahte triipu – ei uskunud.

Siis läksin arsti juurde, kus ta ei näinud mitte midagi, kuid vereproovi järgi julges ikka pakkuda, et küllap olen ikka rase – ei uskunud, sest midagi polnud ju näha! Mu laps on NÄHTMATU! Mõelge, kui raske sellisele riideid leida oleks!

Siis läksin arsti juurde ja ta ütles “Kas te näete seda musta auku siin mustas augus, see ongi rasedus!” Aga kuna südamelööke ei olnud (sest ma ronisin arsti juurde umbes 2 tundi peale rasestumist) siis ikka ei usu.

Neljapäeval on arst, kus juba peaks südamelööke näha olema. Eks näis, kas siis usun.

Päeva küsimus: Kas lapse tapab enne Joosep vägivallaga või Kurg armastusega? (Variant 1 hõlmab endast seda, et Joss närib ta kõri läbi ja kraabib silmad peast välja- variant 2 seda, et kurele meeldib see liikumisvõimetu objekt nii väga, et lamab talle näkku ja tahab hellust

.) Võtan vastu kihlveopakkumisi. Õigesti vastanute vahel loosin välja kaks lapsetekki, mis on esimesed lapseasjad, mida minu käsi puudutanud on (ok mitte elus, aga noh, olgem nüüd metafoorilised)- sest siis mul obv neid vaja ei lähe. Sain igatahes täna Sassult esimesed lapseasjad. Oh juudas.

Enesetunde koha pealt siis nii:

1. Teen hommikul silmad lahti – tahaks oksendada.
2. Surun iivelduse alla ja üritan midagi süüa. Ei saa.
3. Alles tööle jõudmise hetkeks suudan seal midagi süüa. Ükspäev oleks äärepealt oma paberkorvi oksendanud, aga õnneks NEELASIN ROPSI ALLA ja tegin seda glamuurselt ja saladuslikult WC’s.
4. Siis on normal olla, peale selle, et tissid valutavad ja treppidest alla tulles tuleb tisse kinni hoida, et need üles-alla ei liiguks.
5. Koheselt kui magu nats tühjeneb, annab keha sellest hellalt märku, tekitades mulle sellise tunde, et kõik asjad mu ümber haisevad nagu viimane sitt ja ainuke võimalus normaalse enesetunde saavutamiseks oleks siis ropsimine või lõhnatajude kaotamine.
6. Kui kõik see juhtub, ajab KÕIK MEGA NÄRVI. Ma tahaks lihtsalt kogu aeg kedagi perse saata, sest kõik tunduvad nii jobud ja mina olen ainuke vaene inimhing, kellel on taak seda (VÕIB-OLLA olemas olevat) last enda sees kasvatada ja meisterdada ja sellega kaasneb nii palju ebamugavusi et MINGE PERSE!

Aga muidu on normaalne. Rasedus, oo kaunis aeg, kus saan neelata oma ropsi ja kõik perse saata!