viis piita

Põhimõtteliselt hakkas ema mulle, samal ajal kartulit ja mune praadides, vestma tagasihoidlikku lugu, kuidas mu isal mingi teema uksepiitadega oli.

Sissejuhatuseks mainiksin ära, et JAA mul oli keskmisest normaalsem lapsepõlv.

esimene piit: Mina olin umbes kolmekuune, kui mu isa ja ema otsustasid minna ja näidata mind ka mu isa vanaemale. Kuna me elasime Pärnus, siis see oli suhteliselt kena tripp Tallinnasse mustamäele. Läksidki siis, laps kaenlas rõõmsalt külla. Olime seal umbes kaks tundi, kui isa leidis et peaks poodi minema. Läks. Möödus tunnike, järgmine hetk oli möödas nädal, ja mu ema nentis fakti et mu isa kas a) on surnud; b)on munn. Selgus et see oli siiski teine variant. Nimelt korjas ema kõik asjad kokku sealt vanaema poolt, võttis minu ka käe otsa, ja otsustas tagasi koju, Pärnusse, minna. Juhuslikult märkas ta keset tänavat minu isa, kes väitis et ta oli UNUSTANUD tagasi tulla, et oli parima sõbra poole kogemata peole lipand. Mu ema pani tähele, et isal olid seljas riided, mida nad kaasagi võtnud polnud. Võtmed aga olid olnud ema käes. Tuli välja et mu isa oli poest tulles kohtanud oma sõbrannat, kes oli prostituut( ei te ei lugenud valesti, jaa ta sõbrannad olid PROSTITUUDID) ja teenis elatist enda ihunatukese müümise ja soomlastest turistide asjade rottimisele. Kuna prostituudikesel oli kodus seega palju lahedaid asju ja mingi tonnide viisi peomaterjali, siis mu isa mõtles et suht puine on tagasi minna mingi hambutu vanaeide, hambutu 3-kuuse, ja veel hammastega oma naise juurde. Seega kalpsas ta rõõmsalt hoora juurde peole (hoor elas muidu kõrvalmajas) ja pralletas seal paar päeva, kuni ta otsustas et oleks vaja riideid vahetada. Läks siis Pärnusse, lõi jalaga ukse maha, võttis kaasa veidi riideid ja läks kombekalt tagasi Tallinna. ( Ps! enne kui ta sealt prostituudi juurest ära tuli, siis ta rottis ta korteri ka tühjaks )

teine piit: Mu isale tulid koju külla paar sõpra, kellest mingil mustlasel oli veidi kanepit. Selajal oli see väga vähe levinud, seega oli see kõigile jube uus. Tegid siis seal neljakesti, minu korralik ja vaikne ema isegi proovis, alla tõmmata ei julenud:( Igatahes oli mu isa tunde naernud ja hiljem mu ema uuris et miks isale mõjus,et emale küll mitte. (Ma ausalt ei küsind kas ma vaatasin seda pealt ) Siis mu isa leidis et ju siis mu ema on narkomaan. Sellele viitavad faktid:

• • Mu emale ei mõjunud kanep, kuna ta seda allagi ei tõmmanud

• • Kui mu ema sõbrannal “lääts ära tuli” ja nad kaua koos wc-s olid

• • Ema sõbranna oli velsker, raudselt smuugeldas narkootikume

Need olid nii piisavad põhjused, et ta ei lubanud mu emal välja enam minna,sest tahtis ise alustada võõrutusravi. Anus mu ema pisarsilmi et too oma lapse pärast narkootikumidest loobuks. Mu ema vaid kehitas õlgu ja väitis, et ta ei ole narkomaan. Siis mu isa ütes “ok” ja läks sõpsidega baari. Mu ema aga lippas kaks trepikoda edasi naabrite juurde, arvatavasti levitama kuuma uudist kuidas ta mees psühhopaat on. Minu isal samal ajal hing ei andnud rahu, et kas ema ikka sõna kuulab. Läks siis vudinal koju kontrollima et kas ema kodus. Hui oli. Seega selge- süstib kuskil. Tormas siis ema sõbranna juurde, lõi tal ukse maha ja nõudis oma last vähemalt tagasi. Ema hakkas ka veits kartma , sestmõttes et ma ei saa aru küll miks, lihtsalt mees süüdistab oma naist narkomaanias põhjuseta ja taob uksi maha, ja kutsus politsei. Politsei viis mu kriiskava isa ära.Kahjuks unustasid kõik väikse fakti, et mu isa on suurepärane inimestega suhtleja, ning suudab surnudki ellu rääkida. Selle tulemusena sai minu tervisekaardile kiri: “Võimalik narkomaani laps” ja mu ema viidi narkotesti tegema. Peale seda kui isa sai narkotesti tulemused, mis olid negatiivsed, ütles ta : “aaa, ok, sry”

kolmas piit: Ema, isa ja mina olime Tallinnas üürikorteris, ja ema palus isal minna Pärnu süüa tooma.Mingi teema oli talongide ja asjadega. Isa leebelt lubas minna, võttis minugi kaasa ( ärge küsige miks mu ema oma last sellisele mehele usaldas:D) Möödus kolm päeva, ema vist nälgis-või ei nälgind ma ei tea. Isa samal ajal jõudis pärnu, mõtles et läheb peole, ei viitsind mind kaasa võtta. Nägi sõbrannat ( jep, ka tema FOR REAL oli prostituut.) ja pani selle mind hoidma. Ise läks peole, kus ta lantis endale uue naise, kelle ta koju tahtis tuua. Tegi ukse lahti, vaatas, et kurat see prostituut ka veel siin, ja viskas hoora välja. Heitis ise magama. Siis hakkas hoorast kahju, viskas hoopis peolt landitud tsiki välja ja kutsus hoora sisse tagasi. Hommikul tuli mu vanaema niisama meilt läbi, et tsekkida misvärk on ma küsin misvärk onn, ja leidis minu mängimas mingi seinakellaga,voodis magamas mu isa ja prostituut. Kurat elu nagu mängufilmis. Vanaema oli veits kuri, aga mitte väga, põhjust ju suurt polnud, ta tütar lihtsalt nälgis teises linnas, kui tütre mees hoora magatas oma lapse ees. Viis mu siis sealt ära, enda juurde. Isa ärkas üles, oli pahane et hoor polnud ärganud kui mu vanaema käis, ja viskas hoora uuesti välja. Isatuli siis Tallinnase, ema nii muuseas küsis et kus Mariann on, isa ei julend öelda mis ta vaepeal teinud oli, ja otsustas emat rahustada valega, et ta ei jõudnud varem kuna ta peksti teepeal läbi ja laps varastati ära. Vb oli ta seda valet juba enne kasutanud, aga mu ema helistas vanaemale ja sai teada et ma olen seal. Samal ajal oli see hoor veits kuri, et teda aina välja visatakse.Seega laskis ta mingitel kappidel meie ukse maha lüüa ja kõik meie asjad ära rottida.

neljas piit: Ühel päeval otsustas mu isa minna Tallinna, kui mu ema poes oli ja võtta mind kaasa. Ilma kellelegi poolt sõna ütlemata , aga pole ka hullu. Võttis mu kaasa, läks baari ja avastas et :ooo seal on mingi saun ka. Läksid sõpradega sinna, minu jätsid eesruumi. Mina lippasin muidugi uksest välja ja baariruumi. Seal hakkasid mingid naised kisama et väike laps tilbendab ringi, niiet enne kui ma jõudsin öelda “uhhuu” olin ma juba miilitsas või kuskil. Minu ema, erinevalt isast, oli väga korralik, seega olita mulle õpetanud et võõrastega ei räägita( kuigi ma tavaliselt ikka tegin seda, sest raske oleks aina vait olla kui su ümber on võõrad prostituudid ja nii) Politsei siis uuris et mis nimi ja kus elan jne. Kunagi ei öelnud neile. Vaikisin. Nad vist arvasid et ma ei oska öelda neile või kardan vms, aga ma ei tohtinud ju:O Igatahes olin ma kolm päeva mendis, kuni mul kopa ette viskas ja ma neile tiina numbri ,nime ja aadressi köhisin. Politsei siis lendas kohale, lõi meie ukse maha, et leida mu ema laua tagant viisakalt konspekti kirjutamas. Siis ment oli nagu: jeaaaa, sorri about that:(!” ja läksid ära. Mu ema oli kah veits rõõmus et ma ka juba kodus tagasi ja õppis rahumeeli edasi ( ta väitis et ta oli harjunud sellega etmu isa mind kuskile viis vahel, aga tavaliselt ta mind kuskile ei unustanud) Mingi vahepeal oli mu isa muidugi avastanud et ma olen kadunud, aaga ta ei julgenud koju tulla ilma minuta. Nädala pärast tuli ka, valmis juba mu emale rääkima jutte kuidas mind oli ära viinud kari tulnukaid. Siis avastas et ma olen kodus, teeskles et ta teadis et ma kodus olen, ja kõik olid rõõmsad

viies piit: Mu ema viis minu vanaema juurde niisama mängima, ise mõtles ka oma emaga juttu puhuda. Siis tal tuli meelde et ta oli mingid paberid koju unustanud, mis oli vaja kindlalt sama päev panka viia. Lippas siis koju, et avastada et uks on kinni. Võtmed olid vanaema pool. aga ta kuulis et keegi on seal sees. Koputas siis, keegi ei vastanud. Koputas veits veel. Siis tuli ukse tagalt mu isa hääl, kes väitis et ta ei saa ust lahti teha, kuna ta on deliiriumis. Mu ema käskis tal ikka ukse avada, kuna tal oli neid pabereid ikka vaja,aga isa hakks rääkima kuidas ta ikka ei saa, sest siis saavad vaimud sisse. Emal viskas kopa ette, kutsus naabrimees Urmase ja see lõi ukse maha. Ema läks sisse, võttis laualt paberid, lehvitas isale ja paljale naisele nende voodis hüvastijätuks ja läks panka.

Jea, lapsepõlv oli mul kaunis – ma tean. Peale kõige selle tegeles mu isa väljapressmistega, ja oli veits kasiinosõltlane ja alkohoolik ja kõik muu selline. Ja ma tõesti ei tea, kuidas mu ema temaga lõpuni koos suutis olla: O ( mu isa sõitis ennast veits surnuks, kui ma 2-aastane olin )