staarjutuvestja Mari ja lugu printsessist
Eile õhtul voodisse minnes küsis Mari, et kas ta võib täna ise muinasjuttu rääkida. Ma ütlesin, et andku aga tuld. Ta ikka aeg ajalt mõtleb neid välja. Aga eilne muinasjutt…Tule jumal appi, ma ei tea, kas ma vaimustuses lihtsalt selle pärast, et ta on minu ihuvili, aga minu meelest see nii naljakas ja armas, et ma pidin kohe eile õhtul Kardole märksõnu kirja panema, just Mari sõnastusega, et mul oleks täna meeles see blogisse ka panna. Kiitsin Mari ka, et see nii tore muinasjutt, mille peale ta ohkas ja ütles: ah, tuli nagu ta tuli.. Tagasihoidlik on see inimene, ma ütlen, haha!
***
Elas kord üks printsess, kellel oli kodus väga palju loomi. Täpsemalt oli tal kümme lammast, hamster ja papagoi. Printsessile meeldis neid iga päev paitada ja neile süüa anda. Ühel õhtul aga rääkis papagoi lammastele: “Onju printsess annab meile nii halba sööki, me peaksime kõik ära jooksma!”
Lambad olid kõik kohe nõus ja kuna keegi oli akna lahti unustanud, võttis papagoi neil ükshaaval kõrvadest kinni ja lennutas üle maailma laiali. Mõned lambad viis ta Venemaale, mõned Inglismaale, ühe Hispaaniasse ja paar tükki isegi Ameerikamaale. Ise aga lendas rahulikult koju tagasi ja heitis magama.
Hommikul tuli printsess jooksuga loomi vaatama ja mida ta nägi. Loomi ei olnud! Ainult papagoi ja hamster olid oma koha peal, teised kõik kadunud. Printsess jooksis ruttu kuninganna juurde:
“Kas sina võtsin mu loomad ära?”
-“Ei, mina pole midagi võtnud, küsi issilt!”
Printsess läks kiiresti kuninga juurde ja küsis: “Kas sina tead, kus mu loomad olla võiksid?”
-“Ei, mina kahjuks ei tea midagi, ma joon kohvi.”
Siis läks printsess nuttes vanaema juurde ja rääkis, et loomad on kadunud. “Oi kallike, mina ei tea neist midagi, ma praegu õmblen nukku,” ohkas ka vanaema kurvalt.
Viimasena küsis ta vanaisa käest, aga tema ütles ainult tuimalt “ei”.
Muud ei jäänud üle, kui tuli kutsuda kaks superherot (superkangelast, mitte superheroiinisõltlast- toim.). Superherod olid isa ja poeg ja nemad hakkasid üle maailma lambaid otsima ja tõid nad kõik ilusasti koju tagasi. Ja sellest päevast peale, hakkas printsess neile paremat sööki andma, aga isegi kui ei oleks andnud, poleks ka hullu olnud, sest nad edaspidi panid akna kinni ja keegi poleks saanud nagunii ära minna.
The end.
Vaike
December 10, 2020Toim. 😀 😀
Kui ta veel jutustab, pane jälle kirja, saad varsti tema muinasjutukogumiku välja anda. 😀
Mallu
December 10, 2020Ma vaatan, kas tal täna õhtul ka midagi rääkida on 😀
Gauchy
December 11, 2020No lepatriinu loost ikka kordades parem!
S
December 10, 2020Meenub sinu Mari beebieas kirjutatud muinasjutuke nööpidest, oled sa seda lastele lugenud? See oli nii hea 😀
KI
December 10, 2020No lõpp oli parim 😀
Liis Er
December 10, 2020Täiega naljakas. Siia sobib lugu, kuidas vennalapsi ükskord magama panin ja nad tahtsid ka ise lugusid rääkida, mulle sobis. Lepiti kokku, et räägivad hirmsaid jutte, ise on kuue aastased. Üks siis hakkas rääkima, et õues on pime, ooo, tüdruk läheb pimedas õue, ja näeb mingit autot. Ja nii see lõppeski kuna mõlemal oli hirm kallal ja otsustasime, et nüüd räägime ainult lõbusaid lugusid 😀
Mallu
December 11, 2020See tõesti hirmus 😀
Tyy
December 10, 2020Kui seda nüüd lihvitud ei ole, nägime tõelise ande sähvatust, Lindista salaja, et mitte tema hoogu peatada või edvistamist esile tuua. Tal endal 20 aasta pärast ka tore kuulata.Tee Selline aarete laegas lindistustest.
Mallu
December 11, 2020Ma üritasin u 99% tema enda sõnastust siia jätta sisse, mul päris sada prossa meelde ei jäänud, aga ma ei saanud lindistada too hetk, muidu ta olekski edvistama kukkunud 😀
D
December 11, 2020Nii vahva jutuke ?
Sass
December 13, 2020Kõlab kahtlaselt sarnaselt Orwelli “Loomade farmile”!
ÜlleM
December 14, 2020..nii äge tõesti..kui ta veel pildid ka kõrvale joonistaks, saaks varsti raamatu välja anda.
Lokopeet
December 17, 2020No logopeedina võin küll öelda, et Mari jutustamisoskus on ikka väga heal tasemel. See nii oluline oskus, mis on hiljem seotud väga tihedalt just õppeedukusega koolis.
Lahe! 🙂