staarjutuvestja Mari ja lugu printsessist

Eile õhtul voodisse minnes küsis Mari, et kas ta võib täna ise muinasjuttu rääkida. Ma ütlesin, et andku aga tuld. Ta ikka aeg ajalt mõtleb neid välja. Aga eilne muinasjutt…Tule jumal appi, ma ei tea, kas ma vaimustuses lihtsalt selle pärast, et ta on minu ihuvili, aga minu meelest see nii naljakas ja armas, et ma pidin kohe eile õhtul Kardole märksõnu kirja panema, just Mari sõnastusega, et mul oleks täna meeles see blogisse ka panna. Kiitsin Mari ka, et see nii tore muinasjutt, mille peale ta ohkas ja ütles: ah, tuli nagu ta tuli.. Tagasihoidlik on see inimene, ma ütlen, haha!

***

Elas kord üks printsess, kellel oli kodus väga palju loomi. Täpsemalt oli tal kümme lammast, hamster ja papagoi. Printsessile meeldis neid iga päev paitada ja neile süüa anda. Ühel õhtul aga rääkis papagoi lammastele: “Onju printsess annab meile nii halba sööki, me peaksime kõik ära jooksma!”

Lambad olid kõik kohe nõus ja kuna keegi oli akna lahti unustanud, võttis papagoi neil ükshaaval kõrvadest kinni ja lennutas üle maailma laiali. Mõned lambad viis ta Venemaale, mõned Inglismaale, ühe Hispaaniasse ja paar tükki isegi Ameerikamaale. Ise aga lendas rahulikult koju tagasi ja heitis magama.

Hommikul tuli printsess jooksuga loomi vaatama ja mida ta nägi. Loomi ei olnud! Ainult papagoi ja hamster olid oma koha peal, teised kõik kadunud. Printsess jooksis ruttu kuninganna juurde:

“Kas sina võtsin mu loomad ära?”

-“Ei, mina pole midagi võtnud, küsi issilt!”

Printsess läks kiiresti kuninga juurde ja küsis: “Kas sina tead, kus mu loomad olla võiksid?”

-“Ei, mina kahjuks ei tea midagi, ma joon kohvi.”

Siis läks printsess nuttes vanaema juurde ja rääkis, et loomad on kadunud. “Oi kallike, mina ei tea neist midagi, ma praegu õmblen nukku,” ohkas ka vanaema kurvalt.

Viimasena küsis ta vanaisa käest, aga tema ütles ainult tuimalt “ei”.

Muud ei jäänud üle, kui tuli kutsuda kaks superherot (superkangelast, mitte superheroiinisõltlast- toim.). Superherod olid isa ja poeg ja nemad hakkasid üle maailma lambaid otsima ja tõid nad kõik ilusasti koju tagasi. Ja sellest päevast peale, hakkas printsess neile paremat sööki andma, aga isegi kui ei oleks andnud, poleks ka hullu olnud, sest nad edaspidi panid akna kinni ja keegi poleks saanud nagunii ära minna.

The end.

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

13 Comments
  • Vaike
    December 10, 2020

    Toim. 😀 😀

    Kui ta veel jutustab, pane jälle kirja, saad varsti tema muinasjutukogumiku välja anda. 😀

    • Mallu
      December 10, 2020

      Ma vaatan, kas tal täna õhtul ka midagi rääkida on 😀

      • Gauchy
        December 11, 2020

        No lepatriinu loost ikka kordades parem!

  • S
    December 10, 2020

    Meenub sinu Mari beebieas kirjutatud muinasjutuke nööpidest, oled sa seda lastele lugenud? See oli nii hea 😀

  • KI
    December 10, 2020

    No lõpp oli parim 😀

  • Liis Er
    December 10, 2020

    Täiega naljakas. Siia sobib lugu, kuidas vennalapsi ükskord magama panin ja nad tahtsid ka ise lugusid rääkida, mulle sobis. Lepiti kokku, et räägivad hirmsaid jutte, ise on kuue aastased. Üks siis hakkas rääkima, et õues on pime, ooo, tüdruk läheb pimedas õue, ja näeb mingit autot. Ja nii see lõppeski kuna mõlemal oli hirm kallal ja otsustasime, et nüüd räägime ainult lõbusaid lugusid 😀

    • Mallu
      December 11, 2020

      See tõesti hirmus 😀

  • Tyy
    December 10, 2020

    Kui seda nüüd lihvitud ei ole, nägime tõelise ande sähvatust, Lindista salaja, et mitte tema hoogu peatada või edvistamist esile tuua. Tal endal 20 aasta pärast ka tore kuulata.Tee Selline aarete laegas lindistustest.

    • Mallu
      December 11, 2020

      Ma üritasin u 99% tema enda sõnastust siia jätta sisse, mul päris sada prossa meelde ei jäänud, aga ma ei saanud lindistada too hetk, muidu ta olekski edvistama kukkunud 😀

  • D
    December 11, 2020

    Nii vahva jutuke ?

  • Sass
    December 13, 2020

    Kõlab kahtlaselt sarnaselt Orwelli “Loomade farmile”!

  • ÜlleM
    December 14, 2020

    ..nii äge tõesti..kui ta veel pildid ka kõrvale joonistaks, saaks varsti raamatu välja anda.

  • Lokopeet
    December 17, 2020

    No logopeedina võin küll öelda, et Mari jutustamisoskus on ikka väga heal tasemel. See nii oluline oskus, mis on hiljem seotud väga tihedalt just õppeedukusega koolis.
    Lahe! 🙂