aga kui klient on tõbras, mitte kuningas?
Ma olen elus pikalt olnud klienditeenindaja, aga enamasti ettekandja, et eks ma ikka puutusin aeg-ajalt kokku klientidega, kes olid tüütutmad kui teised, aga mingeid väga hulle vendasid ei mäleta isegi. Okei, kui ma Troikas töötasin, siis seal käis leivakorvi punt rohelist sibulat ja ükskord üks mees vaatas, et temal oli nagu vähem sibulat, kui kõrvallauas ja hakkas mind süüdistama, et raudselt ma varastasin tema sibulat, et toppisin endale kotti, et koju viia, sest ma olen rott eestlane. Noh, ma küll ei pand ta sibulat kotti, sest meil oli seda seal pool kapitäit, et ma oleks võind ilmselt sealt kotti laduda, kui tahtnud oleksin, aga rott olin ma küll, sellele ma vastu ei vaidle ? Õnneks mina temaga ei kembelnud, vahetuse vanem võttis üle.
Nüüd selle kaardibusinessiga, sellega olen lausa kaks korda puutunud kokku nii ebameeldivate ostjatega, et … võeh. Kuigi ma ise ei tegelenud nende meilidega, vaid mu sõbranna, siis nendel kahel juhul saatis ta mulle kirjad edasi, et ma ise üle võtaks, sest ta ei osanud hästi midagi öelda.
Võib-olla oli asi minu enda selgitustöös ka, et E-N sai kaarte osta, tahtsime reedel trükki saata, aga kuna loosi ja hiljem saatmise lihtsustamiseks pärast oli vaja koostada ka tabel, et kellele mitu kaarti kuhu jne, siis said kaardid esmasp trükki ja kohe kui sealt need käes, kleebiti peale saatmisandmed ja pandi ÜHEKORRAGA teele. Ei olnud nii, et keegi oleks neid ükshaaval postitatud. Enamik said kaardid kätte täpselt enne jõule, aga paraku on Omniva teenused enne jõule mega koormatud ja kahjuks kõik ei saanud kaarte õigeaegselt kätte. See on muidugi nõme, eks.
Ma ise mõtlesin, et kaardi ostmiseks oli ilmselt kaks põhjust:
- Inimene tahtis mind aidata (oli ka neid, kes kaarti ei soovinud, kirjutaski selgituseks, et niisama abipanus)
- Inimene tahtis loosis osaleda.
Okei, disain oli muidugi väga hea ja kaardid ise ka naljakad, aga ma ei tea, kas nii head ja naljakad, et niisama postkaardi eest viiekat maksta? Ma ei tea, ju siis mõnele olid ka. Ei näe teiste pähe.
Seega nagu öeldud, enamik said enne jõule kätte, aga osad ei saanud ja ikka kirjutasid mulle, et ah tead, pole hullu, mul veel mõni jõulupakk kätte andmata, saan nüüd koos postkaardiga anda. Või et noh, saab ka ju järgmisel aastal kasutada ja “raisku” ei lähe. Et super toredad ja armsad ja toetavad kirjad.
Aga mõni…
Ma olen nüüd nii mature, et ei hakka neid siia screenima, et te nende nime näeksite, aga esimesel juhul kirjutas naine, kes oli ostnud neli kaarti ja tahtis raha tagasi, sest ta ei jõudnud neid saata. Okei, see VÕIS olla põhjus, aga probleem tekkis tal kohe siis, kui loosi võitjad olid selgunud. Kuna ta ei võitnud, siis oli tal asap raha tagasi vaja. Pille pakkus talle lahendust, et saadab kiirelt uued kaardid, või saadab üldse ise tema eest neile, kellele ta saata tahtis, et jõuaks jõuluks kohale, aga inimene lihtsalt ründas ja närvitses, et raudselt tema kaarte polegi saadetud ja “MIKS NII????!?!??!??!?!!?” ja pakkumise peale, et Pille võib ise saata, siis läks naine lausa hüsteeriasse, et kuidas võõras hakkab tema jõulukaarte saatma, ennekuulmatu solvang!! Ma saan inimese pahameelest aru, aga kui sa kirjutad nagu mingi vihane närvihaige, siis on väga raske normaalselt vastata ?♀️
Teise kirjavahetuse saatis Pille mulle eile edasi. Seal oli naine ühe kaardi ostnud ja okei, nüüd tõesti mega kaua aega möödas ja ta ei saanudki kaarti kätte, et ilmselge Omniva jama ja jumala arusaadav, et ta võiks raha tagasi tahta. Küll aga viis, kuidas inimene niiii lihtsalt palvet sõnastab, võib nii ebamugavaks teha selle suhtluse. Ta hakkas näiteks rääkima, et “kust ma üldse tean, et ma loosis üldse osalesin? kuidas te tõestate seda?”. Nagu… kui sa lotopiletit ostad, kas lähed ka pärast Eesti Lotolt küsima, et tere palun tõestada, et ma seal osalesin.
Kes mu FBi jälgib, siis ma tegin seal live, kus ma näitasin ka seda exeli tabelit, kus olid kõik inimesed kirjas ja random number pickeriga valisin siis numbrid võitjatega. KÕIK, kes kaardi ostsid, olid seal loomulikult kirjas. Et nagu ma oleks pidanud kuidagi veel rohkem igaühele tõestama, et nad ikka osalesid?
Veelgi enam, kirjas pidi ta ikka ära mainima, et ma juba pöördusin tarbijakaitsesse ja no ma ei tea, selline üldine ebameeldiv ja ründav ja vastik suhtumine. Ausalt, ma oleks talle selle viieka koos vabandusega ka siis tagasi kandnud, kui ta oleks kirjutanud, et “tere, kahjuks jõulud läbi, siiani kaarti pole, mis teeme?”. Selle asemel, et megalt peale lennata, süüdistada viies ilmaimes ja ähvardustega oma viiekat tagasi nõuda, võeeeeh. Tekitab sellise tunde, et tahaks öelda lihtsalt, et mine pe*sse! Ole klient või ära ole, aga käituda võiks ju rahulikult ja viisakalt. Ma ei ole mingi üleküla m*nn või pettur, et minuga normaalselt, ähvardamata rääkida ei saaks. Ma ka inimene, saan aru, oskan mõista. Ei ole vaja mingi, tere, kui ma homme kaarti kätte ei saa, siis peksan su vanaema kedreluud sodiks. (lihtsalt näide, keegi seda ei öelnud?).
Et jah, ma klienditeenindajaks ei sobi, sest sellele esimesele närvitsejale ma saatsin raha tagasi küll, mitte just kõige viisakamalt. Olgu see siis kõikide klienditeenindajate eest, kellega kliendid käituvad nagu viimased mölakad, aga kes EI saa midagi vastu öelda, sest noh, muidu nad lastaks lahti või nii ?
Aga ega see viisakas ei olnud, seega sellele teisele ma kirjutasin lihtsalt “tagasikanne”. Üritan siin see bigger person olla.
Rääkige enda lugusid mölakatest klientidest kah!
Ps! Päisepilt on mu vaade meie rõdult – jõudsime Tenerifele ja varsti ma kirjutan meie tripist siia ja sellest, miks krt muudab lennuk mind alati niiii rämedaks 😀