emaarmastus ja emad, kes seda ei vääri
Nagu sellest veel vähe oleks, et ma kogu aeg instas näen erinevaid haiged lapsi, kelle pärast südant valutada, pakkus Netflix mulle täna, et oh näed, vaata seda sarja: The Trials of Gabriel Fernandez. See on lihtsalt nii kurb vaatamine, et kui keegi tunneb, et tahaks midagi kohutavat näha, siis olge lahked ja kaege seda sarja. Päris mitu osa oli sellel, pool päeva vaatasin seda. Aga kokkuvõttes räägib see siis 8-aastasest Gabrielist, kes oma elu viimased 8 kuud elas oma ema, õe-venna ja ema uue peikaga, kes teda süstemaatiliselt piinasid ja peksid.
Nad kutsusid teda geiks, võtsid ta riided ära ja ta kapis oli ainult kaks kleiti, peksid teda igapäevaselt, põletasid teda, käskisid tal jäävannis olla, öösiti magas ta vanemate toas väikses kapis, käed raudus ja sokk suus, silmad kinni seotud. Tema peale kustutati konisid ja lõiguti ta keha igalt poolt. Lasid teda õhupüssiga. Peksid kurikaga ta hambad välja. Süüa ei andnud, mõnikord sunniviisiliselt panid teda musta kassiliiva sööma (ka peale surma leiti seda ta kõhust).
Lihtsalt NII kohutav lugu ja eriti kohutav oli see, et lastekaitse teadis sellest perest ja oli seal korduvalt käinud, aga ema toppis ta kappi, käskis vait olla ja rääkis neile, et poiss lihtsalt valetab ja on ära hellitatud. Ta suutis isegi ühe politsei ära rääkida, et see tuli järgmine päev tagasi, viis lapse politseiautosse ja ütles talle, et kui ta veel valetab enda peksmise kohta, siis ta viiakse vangi. Saate aru jah, lapse, kes üritas abi saada, kes oli piinatud ja nähtavalt peksasaanud. Ema väitis lihtsalt politseile, et ta kakles teiste lastega ja mitte keegi ei kuulanud seda poissi, ei palunud ta vigastusi näha, rääkinud temaga omavahel. Isegi ta õpetaja helistas 4x lastekaitsesse, kuni Gabriel palus tal seda enam mitte teha, sest siis ta saab rohkem haiget. Veelgi enam, suvaline turvamees linnavalitsuses nägi Gabrieli emaga ja ta oli nii konipõletusarme täis ja sinine, et ta andis ka teada sellest, aga talle öeldi, et kuna tööpäev saab kohe läbi, et siis suva, unusta ära. Ta ikkagi ise helistas lastekaitsesse, aga tulemust sellel ei olnud.
Teate, mis selle juures eriti kurb on. 2 nädalat enne oma surma oli emadepäev ja õpetaja koolis küsis, et kas ta tahab ka emale kaardi teha. Ja ta vastas, et muidugi tahab. Tegi talle kaardi ja poseeris õpetajale fotode jaoks, kus tal olid M O M tähed käes. Endal juuksed mingi nüridate kääridega maha aetud, pea lõikehaavu täis, silmaalused sinised, hambad välja pekstud, aga joonistas oma emmele oma mitu korda murtud ja lõigutud sõrmedega kaarti ja tegi talle kupongi “i will be good”. Mu süda lihtsalt puruneb, et kuidas on lastel oma emade vastu selline armastus? Ta küll elas väiksena oma onu juures, aga ma ei teagi, miks ta ema juurde lõpuks kolis, igatahes oli ta selle üle väga rõõmus. Ja ta ei lõpetanud ta armastamist, isegi peale kõike seda, mida ta ema ja selle mees talle tegid.
Seal sarjas ka süüdistaja kohtus rääkis vandekohtule, et viimane asi, mida ta siin elus nägi, oli ta kasuisa teda surnuks peksmas ja ema kõrvalt rahulikult pealt vaatamas. Ema?! Nagu mida see vaene poiss tundma pidi…
Kohtus tunnistasid ka tema õde ja vend, 11-aastane ja 16-aastane. Nad nägid ka kogu aeg kuidas ta peksa sai ja nad ei tohtinud temaga mängida. See vaene 11aastane tüdruk hakkas nutma ülekuulamisel, et tal on nii kahju, et tema ka Gabrieli vastu halb oli, et ükskord Gabriel tahtis temaga mängida, aga ta ei viitsinud, sest ta tahtis oma sõpsidega mängima minna. Ja siis ta nuttis ja ütles, et ta oli ju kogu aeg üksi pimedas kinni, et ma oleksid pidanud temaga ikka mängima. Õde mõnikord suutis talle kapiukse vahelt banaani v muud sööki ka pressida, aga mitte kuigi tihti. Need lapsed pidid valetama ja varjama seda, mis kodus toimus, ma ei taha mõelda, mida nad tundsid. Nad ka ju väiksed lapsed ikka. Selliseid asju pealt näha tundub jube.
Inimesed on ikka kummaliselt ehitatud. Mõned piinavad ja tapavad oma lapse. Mõned armastavad teisi isegi siis, kui neid piinatakse. Samas ta oli nii väike ka, alles 8 saanud umbes. Mulle üks tuttav rääkis, kes töötab lastekaitses, et tavaliselt enne 7dat eluaastat ei taha lapsed kunagi kodust ära tulla, isegi kui nad noh, võetakse. Isegi kui nad saavad kodus peksa ja vägistatud ja kannatavad nälga ja valu, ema ja isa armastus on nii suur, et nad nutavad silmad peast välja ja igatsevad oma vanemaid. Aga suuremad lapsed, need kes juba mõistavad rohkem, need tihtipeale ise tahavad ära minna sellisest kodust.
Võeh. Ühesõnaga. Kui ma enne kümme korda päevas mõtlesin, et jumalale tänu, et mu lapsed on terved ja õnnelikud, siis nüüd ma suudan ainult sellele mõelda, et…kui palju on neid peresid, kus lapsed kannatavad vägivalla all. Jah, enamasti see õnneks ei lõppe surmaga, aga tegelikult on see kohutav, mis tingimustes mõned lapsed elavad ja veel kurvem on mõelda, et keegi nende kaitseks välja ei astu, sest paljudel on ju see arvamus, et teiste eludesse ei torgita ja igal perel oma asjad ja keegi isegi ei küsi, sest ei pea vajalikuks või ei julge küsida või ei taha vastust teada. Ma ei tea. Igatahes ma tahaksin nii väga teile südamele panna, et kui te kunagi midagi sellist kuulete, mis tekitab teis väikse kahtluse, et lapsel ei pruugi kodus olla kõik korras, siis ma tõesti siiralt soovitan helistada lapseabi telefonile (see on tasuta number) numbril 116 111!
Kuidas lasteabitelefon töötab?
Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste teemadel nõuannet. Pöördujale antakse nõuannet, jagatakse informatsiooni ning vajadusel edastatakse saabunud informatsioon vajalikele spetsialistidele. Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret ja kohest sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördmisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele.
Aga okei, ma lähen võtan kaks pudinat nüüd kaissu ja musitan neid natukene ja tasakesti läbi une. Aga hinges on kurb, et on lapsi, kes ei saa tunda armastust, vaid peavad oma väikses südames mure ja valu ja kurbust kandma. See ei ole ju õiglane ?
Ma olen üldse selle koha pealt nõrk, nagu te teate. Tihti olen saanud netis pragada, et mu lapsed on väga kasvatamatud ja metsikud ja mina neid ei keela ega kasvata ega distsiplineeri. Eriti just saate ajal, et nad olla väga halvasti käitunud. Ma ei tea, võib-olla olen mina loll ja pime, aga mina näen lapsi, kes on lõbusad ja teevad nalja ja rahmeldavad ringi ja no tõesti mõnikord selle käigus juhtuvad õnnetused ja nad ei kuula mind vahepeal ja lollitavad, aga nad ongi ju LAPSED. Miks ma peaksin neid “distsiplineerima” kui nad pole midagi halba teinud, lihtsalt mängivad ja lõbutsevad. Ka mul juhtub vahepeal õnnetusi, ma ei tahaks ka, et mind nende eest karistataks. Miks ma siis lapsi kogu aeg keelama ja käskima ja karistama peaks? (Ma ei pea ju siinkohal seletama, et ma nüüd neid kunagi ei keelaks ja et nad jooksevad ringi ja sülitavad inimestele näkku ja kisavad kinos ja bussides vms.)
Hoidkem enda väikseid. Ja teiste omi ka, kui neil abi vaja.
Kaisa
March 1, 2020Kurb, et selliseid emasid üldse olemas on?
Kohutav mõelda, mida see poiss tundma pidi. Nii pikalt keegi ei hoolinud ega ka abistanud. ??? süda tahab lihtsalt puruks minna, kui sellistest asjadest kuuled??
Mallu
March 1, 2020Jaaaa, nii kohutav lihtsalt 🙁 Ja õudne on see, et sellieid lapsi on ju üle maailma veel. Isegi Eestis ju! Ma muidugi arvan, et mitte niiiiii räigelt, aga probleemseid peresid ju on ja lapsed kannatavad ja see on niiiii kurb 🙁
Älis
March 1, 2020Neid lugusid on kahjuks miljoneid. Väike osa, mis on välja tulnud, saavad kajastuse. On hakanud silma, et just USAs ja Venemaal on aset leidnud sellised väga räiged juhtumid. Aga eks seda jubedust on kõikjal. Tuletage meelde kasvõi meie Emily lugu, kes sai samuti järjepidevalt peksa ja seda hetkeni kuni ta pea sodiks taoti. Muide samuti kasuisa poolt. Laps jäi erivajadusega.
Nii kahju lastest :(((.
Mari
March 1, 2020Ajasid mu keset ööd nutma – ma wi tea miks ma lugema tulin 🙁 tean ju väga hästi, et kõik lapsed ei ela armastuses. Parem juba uksi tänaval, kui sellises piinavas .. vaatasin ka
Mingi aeg dolumentaale India tanavalastest ja Ukraina lastekodust jms – ausalt ma nutan ennast katki, elu õiglusest on asi väga kaugel. Maailmas on väga palju ebaõiglust.
Mallu
March 1, 2020Õõõõõh, ära räägi 🙁 tahaks kõik lapsed endale võtta :(((
K
March 1, 2020Lapsed on uskumatult andestavad. Tingimusteta armastavad. Alati lootvad. Sellest kirjutati ka alkoholismi võtmes hiljuti Eestis: https://levila.ee/tekstid/alkoholi-lapsed/
Kohutavad lood.
Mallu
March 1, 2020Nii jube 🙁
Kaja
March 1, 2020Kle vōta Sass Hennoga ühendust ja uuri, kas sa saaks kusagil ta leongusse minna, sest need teemad, millest ta räägib hõlmavad ka seda sama teemat. Ja palju muudki.
Ja kõige kurvem selle juures on see, et paljud lapsevnemad ja ka mõned kooli juhtkonnad ei luba oma lastel ja noortel sellesse loengusse minna, sest nende arvates ei peaks neile rääkima koduvägivallast, lähisuhtevägivallast ja seksuaalvägivallast ja kuidas abi otsida.
Kui sa saaks Sassi kuulata ja seda siin kajaatada, siis ehk mõnele lapsevanemale jõuab reaalne elu ka kohale.
Irina
March 1, 2020Sa oled nii tubli, et räägid rasketest teemadest. Austan sind väga sellepärast, et näitad oma tundeid välja ning muretsed nõrgemate pärast ❤️
Mallu
March 1, 2020Lihtsalt nii painas see sari 🙁
Egle
March 1, 2020Mäletan kui ma laps olin, tegin pahandust. Sain tutistada, visati mind kööki kinni. Mõtlsin, et see norm, ja mõtlesin, et kui ma kunagi omale lapsed saan, siis saan neile ka nii teha.
Praegu ikka jube mõelda, arvan, et sellest tekkis trauma
Mallu
March 1, 2020Jah, lapsena füüsiliselt karistada saamine tekitab igasuguseid mõtteid, eelkõige alandust ja abitust, sest mida sul on suure inimese vastu teha. Ei imesta, et lapsena tahaks nagu “tagasi” teha ja mõtled, et voh, kunagi teen oma lapsele. Jumal tänatud, et enne mõistus pähe tuleb :D!
Egle
March 2, 2020Jaaa, täiega õige!
Kertu
March 1, 2020Tahaksin ise selle sarja ära vaadata aga vist ei suuda. Liiga kurb ? Mina mõtlen pidevalt sellele, et kuidas sellistele “emadele” loodus üldse lapsi annab ning need kes tavaliselt ei saagi lapsi on väga head inimesed. See on nii ebaõiglane ?
Nella
March 1, 2020Jumal tänatud, et ma seda sarja vaatama pole hakanud. Ma vist nutaks forever. See võõra valu tundmine on mulle ka väga tuttav ja ma ei suuda tihti kuid unustada õudusi, mida olen näinud ja kuulnud. Eriti, mis puudutab lapsi.
Also tegin su viimasest lõigust siin blogis screenshoti ja topin selle edaspidi nende ninade alla, kes mind ja mu kolmest kahtlase pilguga vaatavad… kasvatamatu või distsiplineerimata or whatever mõtlevad! Ta on kolmene, vastan üldiselt, kui keegi midagi kommenteerib. Ei viitsi palju seletada nagu, ega vist ei peagi. Aga ma mängin seda mängu esimest korda ja alati ei tea, kuidas olla v tunda, vahel ajab segadusse või vihale ikka, ükskõik kui teadlik enda meelest olla.
Kerli
March 1, 2020T6estisündinud?
Mallu
March 1, 2020Dokumentaal, ehk siis jah loomulikult tõestisündinud
Liis
March 1, 2020Ma ei olen selle koha pealt niii hellik, et ma ei suuda vaadata, lugeda ega tunnistada, et keegi sellist elu elama peab. Ma lihtsalt vaatan oma magavat last ja mu süda lõhkeb,kui ma mõtlen, et keegi teda lööma või piinama peaks. Ma ei suuda isegi kurja häält teha.
Aga seal seriaalis tuli välja ka, et miks need vanemad seda poissi nii piinasid? Et miks ainult tema ja mitte vanemad lapsed? Ma kindlasti seda ise vaadata ei suuda, seetõttu küsin.
Mallu
March 1, 2020Pakuti et selle pärast, et ta oli selline kellele, et vanemad arvasid et ta gei ja sp piinasid 🙁
Triin
March 1, 2020Ma vaatasin kah seda just. Ma sain aru, et Gabriel läks kõigepealt vanavanemate juurde, sest onu mees saadeti välja USAst. Aga nüüd öeldi, et õde ja vend elavad onuga. Äkki ikkagi siis samaga, mis on hea, sest tundus, et tema ikka armastas Gabrieli ja kuidas see kasuisa temast rääkis veel…nii kurb
Õde oli ikka 14 vist kohtus ka vend 16, sest kohus toimus paar aastat hiljem nagu ikka.
Ja see turvamees helistas ju politseisse vist üldse, mitte lastekaitsesse ja sellest alustati see salajane politsei sisejuurdlus.
Oeh
March 1, 2020Ja mis kõige kurvem on, on see, et inimesed 90% juhtudest arvavad, et lapsel on vanemate juures parem, sh arvavad seda ka kohtunikud, kes ei ole nõus lapsi peksvate joodikutest vanemate juurest ära võtma. See on lihtsalt nii kurb, kuidas lapsi ei eraldata sellisest keskkonnast.
Rullu emme
March 1, 2020Mallu ma usun, et te Kardoga lastevanematena olete eeskujuks paljudele. Super toredad lapsed on teil. Jonn käibki asja juurde.
Lapse karistamine selle eest, et ta oma emtsioone ei oska kontrollida ja väljendab oma pahameelt nagu lapsle kohane on täiesti absurdne.
Sulle ja Kardole ütleksin, et keep up the good work. Olete imelised inimesed.
Evelin
March 1, 2020Tegelikult mitte lihtalt võiks, vaid igal inimesel on lausa kohustus abivajavast lapsest teatada.
Mul on ka kurb selliseid asju vaadata ja kuulda, kuigi oma töös puutun ka päris hullude lugudega kokku. Füüsilise vägivalla kõrval pole ka vaimne ja emotsionaalse vägivald ja hooletussejätmine vähem traumeerivad.
Ja lapsed siiski valdavalt jäävad oma vanemaid armastama ja lootma, olgu nad kui tahes suurt hülgamist talunud. Väiksemate tunded on lihtsamad, suurematel on tihti ambivalentsed, viha ja armastus käsikäes.
A
March 1, 2020No alles hiljuti sai siinsamas Hiiumaal ja veel aasta emaks valitud isik väga väga ränga süüdistuse:
https://www.ohtuleht.ee/992962/viie-kasulapse-ouduste-kodu-aasta-ema-tiitliga-parjatud-malle-kobin-taust-on-keerulisem-suudistus-on-taiesti-jabur?fbclid=IwAR2FgtPU3zxAb4Hzer8zTi1FD2MfnTgcL8gzpJeQ__lyyeN-F4PxgFsmW_Q
Mõni arvab, et kuna see 9 aastane laps on nii katkise psüühikaga, siis ta luiskab, aga süüdistus ei põhine ju ainult selle 9 aastase loo põhjal. Tundub, et seal peres midagi ikkagi toimus, aga eks näis, mis kohus otsustab.
Di
March 1, 2020Ma loodan, et inimesed saavad ikka aru kui palju on eestis tegelikult peresid, kus vanem joob end täis ja peksab oma elukaaslast või lapsi. Et selline juhtum ei ole ainuke ja neist eemal. Kahjuks on seda liiga palju siin maailmas.
lihtsalt ema
March 2, 2020Aitäh, et sellel teemal kirjutad! Lastega tegelevad inimesed räägivad – Eestis on kasvanud tohutult eriti lapsi puudutav koduvägivald, sealhulgas seksuaalne vägivald väikeste laste suhtes. Sageli teine lapsevanem eirab lapse katsetusi teada anda, mis temaga toimub, ei saada aru lapse sõnumist ja valdavalt süüdistatakse last valetamises ja fantaseerimises. Koolis või kellelegi võõrale rääkida ei julgeta, sest juba väga väikesed lapsed teavad – kui keegi saab teada, tuleb politsei ja isa või onu pannakse vangi….Ja nad nii armastavad oma isasid-emasid, samas otsides aeg abi ja väljapääsu….enamus ei leia… Süda jookseb verd neid lugusid lugedes-vaadates, ja ka elus kohates. Kuidas jõuda kõigi nende pisikeste ja suuremate lasteni, julgustada neid kohe abi otsima, kinnitada, et nad ei pea kannatama, et kusagil on väljapääs…..ja kus … sest nad tegelikult saadavad kogu aeg oma sonumeid inimestele enda umber, aga harva on neid, kes kuulevad….
Liina
March 6, 2020Sarja vaadata ei suudaks, aga googeldasin selle kohta ja mul on hea meel, et kasuisa sai surmanuhtluse ja ema eluaegse vanglakaristuse ilma vabanemise võimaluseta.
Mallu
March 6, 2020Jah, aga ega see karistus last tagasi too 🙁