erinevad jõulukalendrid suurtele ja väikestele*

Kui ma väike olin, siis sain ma iga detsembri alguses endale advendikalendri. Ja iga jumala aasta avastasin ma umbes kümnendal kuupäeval, et kalender on tühi. Mõni aasta joppas – ema halastas ja ostis mulle uue, mõnikord aga üritas ta vist mingit seda lapsevanemdamise värki harrastada ja jättis mind ilma. Ega mul vahet polnud, sussi sisse tõi päkapikk ju ikka kraami (kui ma hommikul etteheitva näoga proua “päkapiku” voodi ees halasin, et miks mu suss tühi on, siis suunati mind peidukani) ja hommikuti sai suu ikka magusaks.

Mingi hetk sain ma suureks ja sain ise endale asju osta ja ükskord ostsin ma varajastes kahekümnendates endale ala 10 advendikalendrit ja sõin nad kõik korraga tühjaks. Sest ma sain… Seejärel sain ma aru, et kui ma šokolaadi tahan, siis on lihtsam ilma selle sodi-pudita lihtsalt endale suur tahvel osta ja ära süüa. Kuigi peab tunnistama, et nendel jõulukalendrišoksidel on mingi omamoodi eriline ja teistmoodi šokolaadimaitse, eks? Ei ole nagu tavaline vaid mingi… eriti hea kraam. Kuigi keegi teab, kust sellist tahvlikaupa osta, siis palun 100% mulle mitte öelda, sest ma minu meelest võtan nüüd juba 2 kilo päevas juurde ja kui see varsti ei peatu, siis saate varsti Nõmme teatajast lugejda, kuidas üks mauk pidi endale päästeameti kutsuma, et ta teiselt korruselt alla transporditaks.

See selleks, ma tegelikult tahtsin rääkida sellest, et ajad lähevad edasi ja juba ammu ei ole advendikalender ainult see pisikeste šokolaadist kingipakikujuliste kraamiga värk, vaid kalendreid tehakse igasuguseid erinevaid. Juba tavalises toidupoeski on seal igasuguseid kommidega, küpsistega, legodega ja muud säärast. Ja nagu kõik naised vast kuulnud/näinud on, teevad oma kalendreid ka ilumaailmaga seonduvad firmad. Näiteks müüdi HOIA kalender suht nädalaga välja (kuigi tehti lausa lisalaar jne), et näha on, et sellised asjad lähevad naistele väga peale. Ja miks ei peakski minema? Igasugune ilukraam on ju alati huvitav katsetada ja olgem ausad, enamik nendest asjadest on ka igapäevases kasutuses. Et isegi kui kohe täna vaja ei lähe, siis paned sahtlisse ja võtad kasutusele, kui su eelmine on otsa saanud. Mul näiteks kulub igasuguseid maske ja koorijaid viimasel ajal nii palju (üritan enda morta normaalseks saada), et ma võiks vist vabalt kuue kalendri sisu suht kiiresti ära kasutada. Ja mida ise ei jõua, annan sõbrannadele, et neid ka rõõmustada.

Üks koht, kus on päris palju selliseid ilukalendreid koos, on Mylook.ee (LINK). Seal leiab midagi lastele, midagi meigihuvilistele ja isegi näiteks vannisõpradele (mingi kalender, kus on igaks päevaks mingi vannivaht/vannipomm vms), et nagu täitsa huvitav on vaadata, mis välja mõeldakse kõike siin ilmas. Mina sain neilt kingituseks JOIK adevndikalendri (LINK) ja kuigi enamasti on nendel kalendritel juba ostes kirjas, et mis seal sees on, et ei peagi üllatuma, siis mulle meeldis selle kalendri puhul see, et oligi kaks karpi – must ja valge. Valges siis igasugust ilukraami, mustas kodukraam. Ja no ma ei tea, ma olen selles suhtes küll tüüpiline naine, et meeldib mulle kreemiga plätserdada ja hea lõhnaga küünalt ka põletada, no probleemo. Seega minu jaoks täielik jackpot.

Mis selle juures veel veidi omamoodi – pole kuupäevasid ja numbreid. Lihtsalt võta, mida tahad. Eriti meeldis mulle kuidagi see “küllap läheb kõik ikka hästi”, sest just seda lauset ma endale siin viimasel ajal iga jumalama päev korrutan. Küllap siis vast ikka läheb ka, eks?

Aga ma polnud mitte ainuke, kes sealt kingituse sai. Mari sai ka, kuigi veel mõnda aega tagasi oleks mul säärase kingitusega väga kahetised tunded olnud. Nimelt mulle ei meeldi selline väike plastik pudi-padi, mida meil majapidamises vahepeal täiega kuhjus. Pisikesed asjad, mis kaovad ära ja millel pole lastele olulist väärtust, lihtsalt saamise mõttes mingi pudi. Samamoodi oleks ma näinud ka seda kalendrit. Siis aga juhtus selline asi, et Mari hakkas aina rohkem ja rohkem meigi vastu huvi tundma. Arusaadav, ikkagi tüdruk ja tahab mind matkida jne, aga miinus oli asjal see, et ta hakkas salaja minu asju võtma ja neid endale näkku määrima. Lende muidugi suurema õe eeskujul ka. Polnud harvad korrad, kus Mari ennast millekski selliseks võõpas, nagu oleks tal sõle kanti töösõite ja Lende endal näiteks mu laineriga huuled mustaks värvis. Lende ise neid asju kätte ei saa, aga Mari saab ja jagab ka õega lahkesti saaki, haha.

Nii lunis ta endale ükskord poes mingi “meigipaleti” välja, mis on pmst roosa karp, kus sees paar lauvärvi ja paar… mingit huuleläike moodi asja. Ja siis Mari porises, et tal on nii vähe ja mul on nii palju ja ei olnud üldse eluga rahul. Eriti kuna eile sai ta endale veel pisikeste printsesside meigilaua (link) siis seda enam tahtis ta sinna “enda asju” mida sinna panna ja no kui MyLook pakkus, et äkki tahad mingit kalendrit veel, siis üks osa minust ütles, et oh, võta see Lumene oma, et see tundub nii äge ja pole nende asju üldse proovinud, aga see ema osa mõtles, et no las siis Mari rõõmustab hoopis enda kalendri ja selle sisu üle, nii sai valitud talle see ükssarviku kalender (link). Ja kui ma ei oleks seda teile näitamiseks kohe pidanud lahti tegema, siis ma kujutan ette, et see oleks talle mega tore üllatus iga hommik ka olnud, üks asi sussi seest leida. Sest noh, kui ta kalendrit ise näeb, siis on ta küll emasse, ega see tal üle paari päeva püsinud ei oleks ? Aga tema rõõmuks saigi ta kõik täna lahti kiskuda ja uudistada, et mis meigikraami ta siis enda lauasahtlis hoida saab.

Jaajaaa-aaaa-aaaa. Ma tean, et ma hellitan oma lapsed täiega ära, aga ma ei saa midagi parata, et ma neid kogu aeg üllatada ja rõõmustada tahaksin, andke mulle nüüd andeks ja ärge päris risti lööge, ma luban, et nad on mul väga nunnukesed ja üldse mitte ärahellitatud sitakotid (khm, kõlab nagu iga ärahellitatud sitakoti vanema suust öeldu ?). Alles ükspäev ma tõin Marile uued kindad, sest noh, tal oli vaja. Ja Mari langes mulle kaela ja tänas mind nii siiralt, nagu ma oleks talle just miljon üllatusmuna andnud. “Aitäh emme, sa oled nii hea inimene,” halises ta mu kätt musitades. Jumal teab, võib-olla oli tal ilma kinnasteta lihtsalt juba väga külm, et sellise oodi sain nende eest. Aga kalendri eest sain ka, ei saa varjata.

Nagu pildilt näha, on minu mingisugune küünelakk mängu läinud, aga kuna ma käin geellakkimas, siis mul kodus eemaldajat pole ja niimoodi ta nüüd ringi käib ?‍♀️

Enamasti olidki seal igasugused patsikummid ja sõrmused ja klambrid ja käevõrud ja noh, asjad, mida nagunii kasutame. No ja siis oli tema rõõmuks ka mõned huulebalsamid ja ja huulepulgadki ja paar sädelevat küünelakki ja… Ühesõnaga üks preili oli täna väga rõõmus ja paigutas uhkelt oma asju meigilauale ja üldse mulle tundub, et temavanusele tüdrukule on see küll huvitav vaheldus/lisa tavapärasele šokolaadikalendrile. Või miks ka mitte nii, nagu ma enne mõtlesin, et ema ise paneb iga päev sussi sisse kommikesele lisaks mingi “iluvidina” ka.

Vot sellised kalendrijutud siis tänasesse päeva. Kas teie majas on juba advendikalender olemas? Kas endal või lastel? Milline? Kui ise ilma olete, siis soovitan teil mu instasse tsekkida (@mallukaz) sest seal panen loosi ühe JOIK kalendri ? Kes aga kiirelt veel midagi soetada tahab, siis MALLUKAS10 annab selle nädala lõpuni kõikidelt kalendritelt 10% alla (isegi juba 30€ allahinnatud Lumene kalender ?) nii et olge aga lahked!

*Postitus sündis koostöös MyLook’iga

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

5 Comments
  • K
    November 27, 2019

    Keegi võiks poistele ka mingi advendikalendri välja mõelda. Tüdrukutele on nii palju nänni võimalik saada (juukse, meigi, küünte asju), aga poisid, mis neile? Eeemmm….nothing.

    • Mallu
      November 27, 2019

      on küll. legokalendrid. hot wheelsi kalendrid jne.

  • Liis Er
    November 27, 2019

    Ma tegin oma kaaslasele ise. Ostsin pudi-padi kokku ja tegin kotikesed ka ise. Pole veel üles pannud, aga järgmine aasta ilmselt enam ei teeks. Võtab ikka meeletult aega ja raha 😀 Kergem lambist mingi teiste tehtud ära tellida. Aga loodan, et talle vähemalt meeldib.

  • Kaisa
    November 27, 2019

    Minu lapsepõlves ei olnud advendikalendreid ja ka päkapikud mul vist ei käinud. Ei mäleta küll. Näärivana käis.
    Paar aastat olen ostnud JOIKi kalendri ja sealt saadavat saab veel kogu aasta jooksul sõbrannadele kinkida.
    Tänavu tellisin Lookfantastic advendikalendi, aga kuna seal ei pidanud midagi lahti rebima, vaid soliidselt sahtleid avama, ei suutnud ma vastu panna ja alustasin juba 1. novembril. Milleks oodata, kas ma detsembris veel eluski olen? (No ju ikka olen). Aga ei suutnud ma ka teha nii, et iga päev avan ühe sahtlikese, kaapisin mingil õhtl nad kõik lahti ja panin asjad teise karpi. Sellest tühjast ilusast kastist tegin aga kolleegile Lindti kommidega advendikalendri – mulle just Soomest toodi erinevaid maitseid, mida meil ei müüda. Valvan nüüd kullipilguga, et ta hakkaks 1. detsembril seda avama. Endale aga ostin Lumene kalendri ja olen siiani suutnud selle kile sees hoida. Oli kiusatus juurde muretseda ka Kiehlisi oma, mille kreeme ma olen ammu tahtnud proovida ja ka L’Occitane’i oma, aga suutsin vastu panna. Praegu veel.

  • Mari
    November 28, 2019

    Ahh, miks ma seda postitust ja koodi alles nüüd märkasin. Ma nii hirmsasti soovisin seda Lumene advendikalendrit, aga mul hetkel lihtsalt ei ole rahaga hästi. Teadsin küll, et mylookis oli see kõige odavamalt saadaval, aga julgenud ikka ära osta. Võibolla veel lisa soodustusega oleks ikka julgenud 😀 Aga nüüd on see välja müüdud.
    Olen ka märganud, et (võõrad?) inimesed vinguvad, et sa ostad lastele liiga palju asju. Loomulikult tuleb keskkonna peale mõelda ja see on ka ainus aspekt mida mina selle argumendi juures mõistan. Aga see, et sa hellitad oma lapsed ära… wtf, kes veel peaks seda tegema? Millal neil veel on sellist võimalust elus, et rõõmu tunda mänguasjadest ja mängimisest? Võibolla kui sa hakkad neile tulevikus iga kuu uut autot ostma, siis ma mõtlen ringi 😀 Aga kui on võimalus lastele pakkuda asju, mida nad kasutavad, mis on arendavad ja mis toovad neile rõõmu – miks seda mitte teha?!? Muidugi see pole ainult asjad, vaid ilus kodu, reisid ja toredad mälestused. Ma ei saa aru, mis kasu see pidev keelamine ja piiramne aitab? Mis isiksust see kasvatab? Omast kogemusest võin öelda, et mind on see vaid niivõrd sihikindlaks teinud, et pean nii palju raha teenima, et ma saaks endale osta kõik asjad, mis ma vaid tahan 😀 Aga sinnamaale jõudmine võtab NII palju aega. Just lõpetasin magistri, mul oli hiljuti sünnipäev ja olen muidu tubli olnud, aga endiselt pole sellist võimalust, et ostan endale soovi peale advendikalendri. Ma nii tulihingeliselt VIHKAN vaene olemist 😀 Kui mul omal lapsed on, ostan neile küll KÕIK, mida nad tahavad, kasvõi topelt 😀