heaks inimeseks olemisest

Mul on viimasel ajal tĂ€iega selline tunne, et ma muudkui sunnin ennast zen olema. Nii raske on pidevalt ennast kellegi teise kingadesse panna, aga samas arvan ma, et see on ĂŒks heaks inimeseks olemise alustalasid, kas pole mitte nii? Mitte, et ma nĂŒĂŒd ennast mingiks imeliselt heaks inimeseks peaks, aga proovida vĂ”ib ju alati. Ma isiklikult mĂ”tlen sellele sellest ajast saadik, kui kuskil fbis oli mingi kĂŒsitlus, et kas teie peate ennast heaks inimeseks. Enamik seal kommentaariumis vastasid, et ei pea.
Miks? Huvitav miks? Kas selle pĂ€rast, et enda kohta pole sobiv öelda, et sa oled hea inimene? VĂ”i mĂ”tlevadki inimesed pĂ€riselt, et nad pole head inimesed? VĂ”i on hea inimene olla kuidagi hĂ€biasi? Ma tĂ”esti ei kujuta ette. Ma isiklikult arvan kĂŒll, et ma olen tĂ€itsa hea inimene. Loomulikult on mul vigu, ma tĂ€na olen seda eriti kibedalt endale tunnistama pidanud, sest ma kutsusin ĂŒhte facebooki grupi administraatorit hitleriks ja suutsin kuidagi vestluse kĂ€igus solvata teist inimest, keda ma isegi ei tahtnud solvata. Ăldse olen kuidagi vĂ€he pinges olnud ja natukene lĂŒhikese sĂŒĂŒtenööriga ja kogu selline tunne paneb mind kogu aeg mu enda hinges ja iseloomus ja kĂ€itumises kaevama.
Selline enesetunne on korraga hea ja halb. VĂ”eh, mu peas on see kĂ”ik nii loogiline, aga ma ei tea, kas ma suudan seda sĂ”nadesse panna. NĂ€iteks ĂŒtleme, et ma scrollin facebookis ja korraga kargab mulle ette kellegi sĂ”navĂ”tt, mis mulle ĂŒldse ei meeldi ja mind Ă€rritab. Ătleme, et see inimene kirjutab, et “avalik imetamine on nĂ”me ja kĂ”ik avalikult imetavad emad on hinges vastikud liputajad”. Ma loen seda ja lĂ€hen nĂ€rvi. Kurdi loll! Kes on tema, et kritiseerida midagi nii loomulikku ja tavalist, onju. Ja isegi kui ta nii arvab, siis miks ta peab seda suure suuga kuskil kuulutama, eks. Keda tema loll arvamus huvitab?!
See, et ma lĂ€hen kuskile midagi vastu kirjutama….Pffft, seda ei tee ma juba ammu. Nagu öeldakse, et pole minu tsirkus ja pole minu ahvid ja muu sÀÀrane. Aga selle asemel, et seda Ă€rritust alla suruda ja rahus edasi kerida, mĂ”tlen ma hoopis, et MIKS see mind Ă€rritab. Miks? Ja see kuradi MIKS iga asjaga paneb tĂ€iega niiöelda enda hinges kaevama.
Miks?
Ăeldakse ju, et teiste juures hĂ€irib sind see, mis enda juures hĂ€irib. Niiet Ă€kki hĂ€irib mind selle sĂ”navĂ”tu juures see, et see on nii agressiivne, nii “ainult minu viis ja ei midagi muud!” ja nii vĂ€he teistega arvestav, kes vĂ”ivad teisiti mĂ”elda. Ja siis avastan ma ennast mĂ”ttelt, et oh shit, jĂ€relikult olen ma ise ka selliseid asju teinud ja nĂ€ed, ise ka alateadvuses mĂ”istnud, et nii pole Ă”ige kĂ€ituda. Vahet pole, et minu teema vĂ”i pĂ”himĂ”te ei ole samad olnud, siis laias laastus olen ma seda ju teinud. Huh, mĂ”eldud, lĂ€bi analĂŒĂŒsitud ja elan edasi. Ehk paremini.
Kuni jĂ€rgmise Ă€rritumiseni. NĂ€iteks tulen mina koju ja elutuba on nagu pagana sealaut, kuigi ma enne lahkumist tegin selle tĂ€iesti korda. Kuradi Kardo! Mina teen korda ja siis lĂ€bustatakse see lihtsalt Ă€ra. Hakkaks juba mölisema, kui astun kööki. Kurat, see ka segamini. Ja siis meenub, et Kardo koristas köögi eile nii pĂ”hjalikult Ă€ra, et paha hakkab. Sest mina ei viitsinud. Ja elutuba koristades tassisin ma ise hunniku jama köögi tasapinnale. Ja kui ma nĂŒĂŒd tĂ€itsa aus olen, siis iga jumala kord, kui Kardo köögi Ă€ra koristab, siis lagastan ma selle söögi tegemisega Ă€ra ja ei pane asju enda jĂ€rgi kappi. Ja kas Kardo möliseb? Ei! Ma poleks isegi tĂ€hele pannud, et ma seda teen, kui ma poleks talt meie reisil juhuslikult kĂŒsinud, et mis teda minu juures kĂ”ige rohkem hĂ€irib. Siis ta mainiski mokaotsast, et mĂ”nikord ta nĂ€eb koristamisega nii palju vaeva ja siis mina jĂ€tan kĂ”ik enda jĂ€rgi laiali vedelema ja ei pane toitu kĂŒlmkappi tagasi.
VÔi nÀiteks Kardo pahandab Mari peale, selle asemel, et talle rahulikult seletada midagi. Mis siis, et juba sada korda on seletatud, aga ikkkkkkkagi! Mitte, et ma isegi seda teinud ei oleks, eksole. Ja see ajabki siis nÀrvi, et mitte see, et Kardo Àrritus, vaid enda peale olen tegelikult pahane, et miks ma ei suuda 100% alati jÀÀda tÀiesti rahulikuks.
Vot. Hakkad Ă€rrituma. Juurdled. Annad endast parima mitte Ă€rrituda. Surnud ring. Aga natukene hea ka, sest kui suudad Ă€ra mĂ”istatada, et miks sa Ă€rrituma hakkad ja endale aru annad, et pĂ”himĂ”tteliselt kĂ”ik teiste inimeste “vastikused” on mu enda vastikused, siis lĂ”puks vĂ”ibki paremaks inimeseks saada. Proovida ju vĂ”ib. Asju panen kĂŒll nĂŒĂŒd hoolsamini kappi ja mĂ”nikord kui Mari juba viietuhandet korda mulle emme-emmme-emme ĂŒtleb ja midagi saada tahab, siis ma hingan sĂŒgavalt sisse ja ĂŒtlen: “Jaaaaa tibuke, kuidas ma saaan sind ometi aidata?”Abiks ikka. Mis ei tĂ€henda muidugi, et see IGA kord nii on, aga no enamasti đ
Aga jube vastik on endale kogu aeg niimoodi “sisse vahtida” ja enda vigadele nĂ€kku vaadata. Jube ebamugav on enda vigu ja puudujÀÀke endale tunnistada. Ja see Ă€rritab omakorda đ See kĂ”ik paneb mind omakorda mĂ”tlema nendele, kes juba esimese sammu juures niiöelda alla vannuvad ja selle asemel, et mitte midagi kaasa kobiseda kuskil netis, ikka tunnevad vajadust möliseda, sĂ”imelda, alandada. TĂŒĂŒpilised netikommentaatorid.
Ăkki on igaĂŒhe aju selline, et suudab Ă€rrituse hetkel nanosekundiks sulle mĂ”ista anda, et joujou kuule, asi pole selles, mida see teine inimene teeb! Vaata enda sisse! Ja siis selle nanosekundi jooksul sa mĂ”istad, miks see sulle nĂ€rvidele kĂ€ib, aga sa ei taha seda tunnistada. Ei taha sellest mĂ”elda. Ei taha oma vigasid meenutada. Meil kĂ”igil on selliseid vigu, ma usun? Ei? Ei tea. Ja see, et sa selle nanosekundi jooksul korraks TEAD, see ajab omakorda veel rohkem nĂ€rvi. Ja niimoodi, kallid sĂ”brad, sĂŒnnivad netikommentaatorid. Kurjad, Ă”elad ja vihased netikommentaatorid. Sest nad ongi vihased, kĂŒll tegelikult enda, mitte teiste peale.
VĂ€hemalt nii arvan mina,
TĂ€na jĂ”udsin ma sellisele jĂ€reldusele, et miks mind ĂŒldse hĂ€rib see, mida minust kommentaarides rÀÀgitakse. Et ju siis sealt ikka MIDAGI kĂ”netab. Mingid hirmud, mingid mĂ”tted, mingid… osadki. Ala nĂ€iteks siiani peale iga saadet teeb Delfi vĂ”i mingi muu kollane meedia mingist minu lausest kuskile online uudise. Miks, seda ma kĂŒll ei tea, sest minu sĂ”nakasutus ja vaba kĂ”nepruuk ei ole just mingi eriline uudis ja mina seda kirjutada palunud ei ole, aga ometi tulevad sinna alla kommentaarid, et “mulle pole see Mallukas Mollukas never meeldinud! Ta on ainult kĂ”igi vastu nii jube halb ja nii labane!” Halvimal juhul olen ma veel paks kah đ
Ja siis mina mÔtlen, et no KUIDAS ta saab öelda, et ma ei meeldi talle, kui ta ei teagi mind? Kuidas ta saab minust omada (Ôiget) arvamust? Ja teisalt mÔistan kohe, et nagu mul endal poleks nende  inimeste kohta arvamust, keda ma ei tea. Ikka oled nÀiteks vÔtnud mingi hoiaku mingi kuulujutu vÔi artikli vÔi suvalise arvamusavalduse tÔttu ja arvamus ongi loodud. Nii kuidas mina teistele, nii teised mulle. Ei ole mina midagi erilist siin ilmas, et minuga need asjad nii ei kÀiks.
Hea on ja halb on, nagu ma ĂŒtlesin. Hea on see osa, et ma pĂ€riselt tunnen, et kogu see lĂ€bimĂ”tlemine aitab olla parem inimene. Nii et kui keegi mu lugejate seast kahtleb, kas ta on hea inimene, siis proovige sama asja tegema hakata, töötab pĂ€ris korralikult. VĂ”i siis kĂ”ik inimesed teevad seda kogu aeg ja pole mulle lihtsalt seda 27-aasta jooksul kordagi maininud ja lasknud mul totaalse munnina ringi kĂ€ia đ
Seda enam on minu jaoks nii imelik, kui inimesed mulle mingi jĂ€rjekordse rahakogumise kampaania peale kirjutavad, et oo Mallu, sa oled nii hea inimene. Nagu… Jah, nagu öeldud, ma olen jumala arvestatavalt hea inimene kĂŒll, aga SEE mind kĂŒll heaks ei tee, kui ma ma kellelegi natukene raha annan vĂ”i saan teisi inimesi kellelegi natukene raha andma. See, sĂ”brakesed, on minu arust tavaline inimlikkus. Kui on, siis annan. Minu meelest töötavad enamik head inimesed nii. Ja minu meelest enamik inimesi ongi head.
Sest kui sa enamike neid inimesi analĂŒĂŒsid, kes (sinu vastu) halvad on, siis laias laastus on see ise endale kaela tĂ”mmatud. Keegi teeb sulle haiget – ju siis oled sina neile haiget teinud (eieieiei, sellest ma ei rÀÀgi, kui keegi fĂŒĂŒsiliselt haiget teeb muidugi). Kui keegi rÀÀgib sinust taga, paneb sind halvasti tundma jne – kĂ”ige selle taga on alati haavumine. Ja jĂ€lle, kae perra, pead oma hinge sisse vaatama, et mida perset sa jĂ€lle teinud oled. Mida sa öelnud oled. Kuidas ennast vĂ€ljendanud oled. TĂ€itsa vabalt vĂ”idki sa selle viha endale kaasa toonud olla millegagi, mis on selle inimese enda sisemusse korra vaatama pannud ja neile see lihtsalt ei meeldinud.
Ega alati neid vigu ei saagi parandada, aga nagu öeldakse, vead ongi ju Ôppimiseks.
Kogu vĂ€rk on selles, et kĂ”ik inimesed ja nende elukogemused ja maailmavaated on nii erinevad, et need ei saagi alati klappida. Me ei saagi maailma ĂŒhesugusena nĂ€ha ja tegelikult see just ju ongi hea.
Vot, sellised diibid mĂ”tisklused siis tĂ€na minu poolt, et te kĂ”ik ikka ainult paremad inimesed oleksite, aga ma hoiatan, et see vĂ”ib teine kord niiiiii sitt olla đ Proovida ikka vĂ”ib. Mina igatahes proovin, eks nĂ€is, kuidas vĂ€lja kukub. MĂ”ne inimesega ei ole veel tĂ€pselt otsi kokku pannud, et no MIS osa mitte meeldivus minus endas peegeldab. Aga nagu öeldud, elad ja Ă”pid ja mĂ”tled ja arened. Lihtsalt hoia nendega kokku, kes sind armastavad ja keda sina armastad, siis on see heaks inimeseks olemine palju kergem.


Liis
September 27, 2017Mul viimasel ajal tĂ€pselt samad mĂ”tted. Ulme sise ja mĂ”tteelu kĂ€ib mul pidevalt. AnalĂŒĂŒsin, olen tĂ€ielikus masenduses, muretsen nii teiste murede pĂ€rast, lĂ€hevad asjad hinge..siis olen jĂ€lle mĂ”ni hetk Ă”nnelik, siis jĂ€lle nii Ă€revil tĂ€iesti lambist. YhesĂ”naga puudub igasugune stabiilsus. Teine hetk tabab mind vastik kadeduse hoog, mida ma ise ei taha tunda. Igasugu emotsioonid pressivad korraga peale. Oeh olen tĂ€itsa diagnoosiga vist juba. Tahaks loota, et olen tegelikult hea inimene.
Mallukas
September 27, 2017Emotsioonid ei tĂ€henda, et sa diagnoosiga oled đ
Liis
September 27, 2017Emotsioonid on inimlikud tĂ”esti. Aga kui need on nii hĂŒplevad ja muutuvad, siis ennast vĂ€sitab jubedalt. Tahaks olla vĂ€hem tundlikum ja emotsionaalsem. Aga loodame, et siiski diagnoosiga siiski pole đ
Jennifer
September 27, 2017Selle nĂ€rvi minemise ja enda kontrollimise kohta vĂ”in öelda, et need esimesed mĂ”tted on automaatmĂ”tted. Ja seda ei saagi kontrollida, vaid saab kontrollida seda, kuidas pĂ€rast mĂ”tete tulemist edasi kĂ€itud. Sinu puhul vĂ”in öelda, et see ratsionaalne analĂŒĂŒs pĂ€rast automaatmĂ”tteid on tĂ€pselt Ă”ige ja hea tegutsemine. KĂ€in ise psĂŒhholoogi juures ning see teema on jutuks tulnud.
KĂ€tlin
September 27, 2017Mina pean ennast heaks inimeseks. Miks? Nagu tavaliselt öeldakse – armastan lapsi, loomi, nĂ”rgemaid, vĂ€etimaid, eakaid, aga nii ongi. Just need nĂ”rgemad tekitavad minus kaastunnet ja kui ma saan midagigi nende heaks Ă€ra teha, siis igal juhul proovin aidata, Ma ei mĂ”ista inimesi enamasti hukka. Ei esimesel, teisel ega ka kolmandal korral. Aga kui nĂ€en, et inimene ei muutu vĂ”i ta ongi mulle vastuvĂ”etamatu, siis ma lihtsalt ei suhtle enam. Mitte, et ma tere ei ĂŒtleks vms, aga lihtsalt vaikselt eemaldun. Viisakuse piiresse jÀÀb lihtsalt edasine lĂ€bimine. Ma ei taha kedagi solvata vĂ”i talle pahasti öelda. PĂŒĂŒan alati mĂ”elda tema seisukohalt. Ăkki oli tal paha pĂ€ev. VĂ”ib olla Ă€rritas teda miski. VĂ”ib olla oli asi minus. Samas see ei tĂ€henda, et sa vĂ”iksid kedagi solvata eks? VĂ”iksime pĂŒĂŒda ikka viisakaks jÀÀda ja oma tunnetega hakkama saada nii, et kellegile teisele haiget ei teeks.
Mind vihale ajamiseks kulub pĂ€ris palju aega. Kannatan ĂŒsna palju (mis on mĂ”nes mĂ”ttes ka halb), aga kui mu mÔÔt ĂŒkskord tĂ€is saab, siis hoidke alt. Ei, ma ei hakka laamendama, rĂ€uskama, solvama, aga ĂŒtlen ĂŒsna otse vĂ€lja, mis ma asjast arvan. Ja see ei meeldi teistele. Nad ei mĂ”ista, mis minul vaoshoitul inimesel hakkas. Alati olen ju rahulik ja tasakaalukas olnud ja nĂŒĂŒd siis niimoodi.
Nele
September 27, 2017VĂ€ga teemavĂ€line, kuid kui kaua see MeluTV veel suvepuhkusel on? đ
vÀga vÀga naine
September 27, 2017See, et vihastatakse asjade peale, mis endas hÀirivad, on aint teooria, tead =) Ja mulle ei klapi. Ma ei usu seda.
Mina nt vihastan mitte asjade, vaid inimeste peale ning selgelt selliste peale, kes on minuga piisavalt sarnased (no ma ei suuda vihastada mingi masai peale Aafrikas, kel on hooooooooooooooooopis teistsugune elu- ja kultuurikogemus), aga siis mingis suures eredas asjas erinevad. “KUIDAS ta sedasi mĂ”elda saab, me oleme ju muidu tĂ€itsa sarnased, ta ikka ĂŒldse ei mĂ”testa asju?!”
Aga et enda juures hĂ€irivad asjad vihastaksid … mind ei hĂ€irigi enda juures miski =)
Aga vihastada mulle meeldib. Kuidagi hea puhas ja selge tunne, “sina eksid ja minul on Ă”igus!”
Mul vÀga palju vist pole seda sees, aga tÀiesti kiidan heaks, kui teuleb, ja vÔtan rahuga vastu. Olen vihane? Siis olen.
Mitte et “paha mina, ikka ei tohiks vihastada!” Tohib kĂŒll.
Mallukas
September 27, 2017No kui ma vihastan kellegi peale, et ta on vÀgivaldne vms, siis see jah ei peegelda minu enda kÀitumist, aga muul juhul minu puhul peab nagu paika.
Triangel
September 27, 2017KĂ”ige targem, mĂ”istlikum positus sinu poolt! Kindlasti panid nii mĂ”negi inimese mĂ”tlema/arutlema enda ĂŒle. VĂ€ga selgesti mĂ”istetav jutt. TĂ€nud, jĂ€tka samas vaimus!
mar
September 27, 2017Mulle ka meeldis, mĂ”tlesin kohe, et pagan, ma veel nii ei oska. Kuigi minu mured on hoopis teised, siis mĂ”tlesin, et kuule, tĂŒdruk, pinguta ka nĂŒĂŒd
Rix
September 27, 2017Ooo, Mallukas, kerge spirituaalsus on vist Sinuni jĂ”udnud. Sa kĂŒll ei kasutanud neid vĂ€ljendeid, aga pĂ”himĂ”tteliselt rÀÀkisid Sa karmast (et ise oled mĂ”ningad teod ja suhtumised teiste poolt endale ju kaela kutsunud) ning ego kĂ”rvalejĂ€tmisest ning oma kĂ”rgema minana kĂ€itumist – see esmane vihahoog ja Ă€rrituvus on Sinu ego reaktsioon. See arusaan, milleni sa lĂ€bi analĂŒĂŒsi jĂ”uad, on sinu tegeliku hinge ehk kĂ”rgema mina puhas ja armastav suhtumine.
Ehk siis Sa oled vĂ€ga tubli, et Sa juba praeguses eas suudad selloseid asju intuitiivselt mĂ”ista. Enamasti tuleb see inimestel vĂ€he hiljem elus. Selline heatahtlik ego teadlik kĂ”rvalelĂŒkkamine toob Sulle aga vĂ€ga palju head karmat edasiseks eluks ning seetĂ”ttu saabki Su elu olema tĂ”enĂ€olisrlt hea, ilus ja Ă”nnelik đ
Tubli tĂŒdruk đ
JĂ€tkuvalt iga kord rÔÔmustan siiralt sinu pĂ€radt, kui selliseid vĂ”rratuid muutusi Sinus nĂ€en đ
Kunagine ammune heiter,
Rix
Helena
September 27, 2017Hoopis esimest pildist…kahtlaselt tundub, nagu oleks poisipea đ
Mallukas
September 27, 2017ei ole đ
JanikaK
September 27, 2017Sa hakkad suureks saama vÔi siis juba oledki?
Kaisa
September 27, 2017Kui keegi rÀÀgib sinust taga, paneb sind halvasti tundma jne â kĂ”ige selle taga on alati haavumine– kĂ”netas mind absoluutselt kohe.
Kui ootasin oma esimest last, siis helistas mulle mu eks( sulaselgelt ebakaine) ja sĂ”imas mind hooraks- nagu wtf? Me olime koos vist 4 kuud ja see oli ka selline nĂ€dalavahetustel kohtumine nii et Ă”igest ja korralikust suhtest on asi kaugel. Lisaks jĂ€ttis tema MIND maha ja sedagi SMS- i teel. Mingi aeg hiljem olin HEA inimene ja leidsin temale ja ta vennale töökohad ja lubasin kĂ”rvaltoas ööbida, kuna neil ju endal elamist polnud. Ja kĂ”ige selle eest sain hoora-sildi đ Wonderful! đ Ei teagi, et kas ta kĂ€itus nii, sest sain lapse, olles elukaaslasega ainult 1 kuu tuttav vĂ”i, et ma sain lapse elukaaslasega ja mitte eksiga? Igatahes tore insight kellegi siseellu on nĂ€ha neid purjus olekus, kui barjÀÀrid on maas đ
Mari
September 27, 2017Natukene teemavĂ€line kĂŒsimus, aga siiski ajendatud sellest postitusest. Hiljuti sattusin Hedon SPAd guugeldades selle postituse peale: https://mallukas.com/2014/10/30/hotelliveeb-ja-hedon-spa/ ja jĂ€in mĂ”tlema Sinu ja Su endise sĂ”branna peale. Kuidas saab nii olla, et saite nii hĂ€sti lĂ€bi ja nĂŒĂŒd olete vihavaenlased? TĂ€hendab ma tahan kĂŒsida, kas sa ehk ei ole ka tema suhtes olnud natukene ĂŒlekohtune siis? Kui vĂ”tta seda teooriat, et teise puhul Ă€rritab see, mis enda juures? Kui maailmavaated ja kogemused on erinevad? VĂ”ib olla ta siiski ei solvanud ja rĂŒnnanud Sind? JĂ€in lihtsalt mĂ”tlema, sest midagi ĂŒldse ei klapi selles loos.
Vabandust kui lampi teema, kuid olen mĂ”lema jĂ€lgija ja tĂ€nu nendele kahele postitusele oma peas lihtsalt mĂ”tisklesin ja tundus, et pean kĂŒsima.
Mallukas
September 27, 2017Ma arvan, et selle pĂ€rast saabki olla nii suur … hmm… viha sees, et enne saime nii hĂ€sti lĂ€bi ja mĂ”lemad tegime teineteisele haiget. Ehk mitte tĂ€pselt nii, nagu alguses mĂ”lemale tundus, aga ikkagi tuleb vist sama asi mĂ€ngu, et ĂŒks reageeris ĂŒle, teine reageeris ĂŒle ja suure solvumisega oli ka see mĂ”tlematu pahameel ja viha kergemad tulema.
Ănneks olen sellest lausa peaaegu ĂŒle saanud, eks ikka on paha mĂ”elda, et sĂ”prus lĂ€bi sai ja nii koledasti lĂ”ppes, aga eks see ka sama palju minu sĂŒĂŒ oli, mitte vaid tema.
T
September 27, 2017Tere Mallu! Lugesin tÀna ajalehest sellist artiklit: http://kodustiil.postimees.ee/4254509/kaks-korda-runnanud-majavamm-ajas-eesti-pere-pankrotti?_ga=2.232907416.728947514.1506255192-1586128178.1499957482 . Tahaks nii neid aidata. Ehk saad ka mingi postituse teha?
Eliis
September 27, 2017“KUIDAS ta saab öelda, et ma ei meeldi talle, kui ta ei teagi mind? Kuidas ta saab minust omada (Ă”iget) arvamust?” Sina avaldad ka kogu aeg arvamust, kuigi ei tea pooltki.
Mallukas
September 27, 2017eee… sellest ma just kirjutasingi:D vĂ”i sa tervest postitusest selle lause ainult lĂ€bi lugesidki?
Carry
September 27, 2017Ma kasutan ammu seda tehnikat siis, kui hakkan nĂ€rvi minema/ Ă€gestuma. Mitte, et ma mingi psĂŒhhopaat oleks, aga vahest tahaks kĂŒll oma vihaseid emotsioone tagasi hoida ning kohe kui tunnen, et tahaks nt telo vastu seina visata, siis hakkan ruttu mĂ”tlema.. miks ..miks sa endaga nii rahulolematu oled? Viha on vaid enda vastu jne.. töötab!
Mallukas
September 27, 2017Ma pole kunagi aru saanud oma telefoni loopimisest, mis selle point ĂŒldse on đ
Kristiina
September 27, 2017KÔik mÔtted ei ole Sina! Ehk siis, need tunded, mis sinus tekivad( positiivsed ja ka negatiivsed) tulevad vÀljaspoolt! Tihti avastan, et lapsed nn ajavad nÀrvi pÔhjus on teine. NÀiteks nÀgin vÔi lugesin midagi, mis tekitab paratamatult mÔtteid. Ja ongi endast eemaldumine.
MĂ”tted on seotud ego kasvamisega. Ego on aga sÔÔrik, mis vajab tĂ€itmist( aga kunagi ei tĂ€itu). NĂ€iteks shopping, liigsöömine nn nauding, mille ajal tunned end hĂ€sti aga aja möödudes ikkagi tĂŒhjana.
LĂŒhidalt!
KĂŒsi” Kes ma olen?” korrates ja sa saad vastuse!
Ja mÔttega sa kahjuks vastust ei saa??
Sa oled Àge ja armas inimene! Ja Kardo on hea nÀide, kuidas ego ei kipu domineerima.
Viimane oli minu hinnang, mis tuli egost!?
lol
September 27, 2017vaatasin just me saime lapse kordust,
ĂŒtlesid: “Kardo ei ĂŒtle kunagi, et ma ei ole paks. See on ta töö!”
tahtsid vĂ€he teistpidi öelda vist? đ đ đ
K.
September 28, 2017Kohati olen nĂ”us ja kohati mitte. NĂ€iteks ĂŒks asi, mida mina ei mĂ”ista, on teiste inimeste tagarÀÀkimine. Ma pean ennast heaks inimeseks ja seetĂ”ttu ĂŒldse ei mĂ”ista, miks mĂ”ned inimesed mind (vĂ”i ĂŒldse teisi) taga rÀÀgivad. Kunagi pubeka eas sai jah klatsitud ise ka, aga ise ei tee seda juba ammu. Miks siis teised teevad? NĂ€iteks tööalaselt kui mul on kolleegiga tĂ€iesti erineva sisuline töö ja ametikoht ja haridus ja ma kuulen kuidas kolleeg klatsib, et ma ei tegevat tööl midagi, ainult tema peab rabama…kuidas ma ise saan olla selle pĂ”hjustanud?
Mallukas
September 28, 2017VĂ”ib-olla ta on lihtsalt millegi pĂ€rast sinu peale kade, tunneb ennast sinu kĂ”rval just vastupidi sitema töötajana ja selle pĂ€rast kehvema inimesena. See, et “sina ise pĂ”hjustad” kĂ”ik, ei tĂ€henda selles suhtes halvaga, et sa oled ise midagi PAHA teinud, vaid lihtsalt sinust ja su kĂ€itumisest tulenevalt. Ega sa ei saa ju sinna midagi teha, kui sa oledki nt parem đ
T.
September 28, 2017VĂ”i siis sa ei teegi tööl midagi đ Siis on jah pĂ”hjust kade olla, kui ise peab rabama đ
K.
September 28, 2017eks see on jah nii, et liinitöölisele tundub, et kontoris kĂ”rgemal töötavad inimesed joovad aind kohvi ja loevad postimeest đ đ đ
E
September 28, 2017See postitus oleks nagu peatĂŒkk mingist eneseĂ”petuse/-mĂ”istmise raamatust. Ma ei ole vĂ€ga pĂŒsiv raamatulugeja, aga kui sinult selleteemaline raamat ilmuks, siis ma loeksin seda kindlasti. Juba ainuĂŒksi see postitus pani mĂ”tlema, ei teagi, mis see raamat veel teha suudaks đ Olgu mainitud, et ma vihkan mĂ”tlemist ka
Rita
September 29, 2017Kui keegi vĂ”i miski meid Ă€rritab, siis tĂ”esti, see tunne on meie seest meie enda tekitatud. Tunnet alla surudes vĂ”ib see hakata fĂŒĂŒsilisi haigusi pĂ”hjustama. Tehakse uuringuid ja arstid laiutavad kĂ€si, ĂŒtlevad, et midagi pole. Haigus ise muutub aga krooniliseks. Kirjutatakse vĂ€lja nn leevendavad rohud, mis hĂ€da tegelikult sĂŒvendavad. Tunnete allasurumine on ohtlik!
Miks meid Ă€rritavad teatud asjad, enamasti on tegemist mingite lapsepĂ”lvetraumadega (vĂ”ivad olla tĂ€iesti sĂŒĂŒtud ja mĂ”ttetud juhtumid, aga mis lapsele vĂ”isid tugevalt mĂ”juda – tihti ju lastele ei seletada mingeid asju lahti ja lapse fantaasia on nii suur). See tĂŒĂŒpiline Ă€rritus rÀÀgib tihti seda, et meil tekib tunne: Mind ei vÀÀrtustata! Minust ei hoolita! Ma ei ole tĂ€htis! Ma olen rumal! Need on need tunded, mida oleme ilmselt lapsepĂ”lves tundnud kui nĂ€iteks viljeleti seda autoritaarset nĂ”ukaaegset kasvatusmeetodit. Ma ĂŒldse ei imesta, et foorumid on kibestunud inimesi tĂ€is.
Tegelikult tihti loetaksegi artiklit vĂ”i kellegi teise kommentaari lĂ€bi enda filtri. MĂ”ni kommentaar paneb kohe sĂŒttima, sest seda vĂ”etakse isiklikuna, sest me oleme tundlikud mingi teatud aspekti suhtes. JĂ€llegi, tunne, et mind ei vÀÀrtustata, peetakse lolliks vm. NĂ€iteks need grammatika parandajad peavad kogu aeg tĂ”estama, et nad on tegelikult haritud inimesed. Keegi ei taha kedagi maha teha, vaid ĂŒritatakse ennast upitada. See jĂ€llegi solvab jĂ€rgmist inimest ja tema hakkab kohe end kaitsma jne. Sest meie ĂŒhiskond on katkisi tundlikke inimesi tĂ€is. SĂ”jad ei olnud ka nii ammu. KĂ”ik need, mida tundsid meie esivanemad, annavad nad edasi oma lastele ja nemad omakorda oma lastele.
Tegelikult aitab teraapia sellest sotti saada. Igal inimesel vĂ”iks tegelt oma psĂŒhholoog olla, oleks elu tunduvalt ilusam ? Osade teemadega vĂ”ibki ĂŒksi pusima jÀÀda.
Laura
September 29, 2017Minu kommentaar tuleb otse teema pealkirjast ajendatuna e siis heaks inimeseks olemiseks.
JĂ€in pikalt mĂ”tlema ja… ma ei oskaks kĂŒll nagu ĂŒhtegi inimest iseloomustada, et “ta on hea inimene”. See on kuidagi nii umbamÀÀrane mĂ”iste minu jaoks. Samuti ei ĂŒtleks ma, et sina oled seepĂ€rast hea inimene, et sa sinu jaoks vÔÔraid inimesi aitad ja lĂ€bi oma blogi kutsud ka teisi aitama. Ma ĂŒtleks, et sa oled hĂ€sti suure empaatiavĂ”imega iniemene. Ning see on ju armas! Mina nendele ĂŒleskutsetele ei reageeri ning minu rahakotirauad jÀÀvad suletuks. Kas ma olen seepĂ€rast halb inimene? Ei, ma ei arva seda.. Mul on endal piiavalt tuttavaid, kes vajavad samasugust abi ning vĂ”imalusel aitan ma pigem neid, kui minu jaoks vÔÔraid inimesi. See kĂŒll kĂ”lab vĂ€ga kalgilt, aga….. alati kui on mingi selline teema, siis kĂ”ik kargavad appi, et omggg kui kahju, Eestis on nii palju inimesi. Aga aidake siis neid! MĂ€rka neid ka siis, kui nendele avalikult tĂ€helepanu ei juhita!
PS! Loomulikult on alati erandeid, kÀesolev kommentaar pÔhineb minu isiklikule arvamusele ning elukogemusele.