kas keegi seletaks mulle laste maitsemeeli
Reaalselt on miljon korda sellist olukorda olnud, et ma näen tunde vaeva, et lastele süüa teha. Ja nagu ikka nii, et teen asju, mida ma tean, et neile peaks maitsema, mitte midagi sellist, mida mina süüa tahaksin. Aga neile ikka ei kõlba…
ViliLenna
September 16, 2022Aitäh 😀 Tunnen end veits paremini. Minul see jama, et ei söö friikaid ja viinereid või kananagitsaid vms asju ka üldiselt :/ Ainuke toit, mis ALATI läheb on puder moosiga. Olengi eriti pirtsaka päeva puhul vahel teinud 2 korda päevas erinevaid putrusid: maisihelbe, kaerahelbe, hirsi, riisihelbe.
Suppi ja kartuliputru ka nõus sööma aga muud toidud on nagu jumal juhatab. Mingi hetk tema kõrgeausus otsustas, et krevetisalat on hea, seega sealtkaudu suudan talle sisse sööta kurki, krevette, muna ja riisi või kinoat. Ja kalamarja ka võtab suu sisse. Aga no kallis on sellist last ju üleval pidada 😀
Mallu
September 16, 2022Jah, kalamari läheb ka Maril alla 😀
Kata
September 16, 2022Minu 5-aastasel on väga saranene menüü sinu omadele- supid, pasta/makaronid (loomulikult ilma igasuguse kastme või kooreta), friikad ja vinkut, pelmeenid jms jama. Supp ongi vist ainus koht kus midagigi tervislikku sisse saab sööta 😀 Kala ta sööb ka aga pigem mõned ampsud ja siis kõik. Niiet Su lapsed pole midagi erilist 😀
Mallu
September 16, 2022Mari kala ei söö, aga kalamarja küll 😀
N38
September 16, 2022Heh, ma ei tea ühtegi lapsevanemat, kes sinuga praegu samastuks 😀 Take it izi Liisi. Mul sõi poeg 10 aastat ainult kana ja makaroni. Nüüd pm anna ainult ette- suva mida. Sööb vaeseks meid.
N38
September 16, 2022Parandus- ma ei tea kedagi kes sinuga praegu EI samastuks. Mul terves tutvusringkonnas samad mured lastega
Mallu
September 16, 2022Nüüd tahaks ise ka kana ja makaroni, kui aus olla 😀
Krr
September 16, 2022Mu laste lemmik on punane ahjukala (8 ja 10 aastased). 8 aastane hakkas see suvi fännama heeringat. Mingil õhtul avastasid, et pekileib hapukurgiga on väga hea (me mehega lootsime, et nad ei taha seda 🙂 ). 10 aastase lemmik on sushi. Suurim pidupäev on kui tellime krõbeda koorikuga hiidkrevette – vähe ei sööks neid ise kõiki ära, samal ajal kui nemad ainult makaronidega lepiks…:). Igapäevaselt söövad hea meelega igast riisitoite ja pastasid ning kapsast hakklihaga jne (tavalisi kodutoite) ja ei pirtsuta eriti üldse.
Liis
September 16, 2022Haaa, lapsed lapseks aga mul on MEHEGA probleeme… 😀 Köögivilja ei taha(supis õnneks sööb), putrusid ei söö, salateid eelistab koorega…. aga no suur inimene, eks vaatab siis ise kui ma midagi ebasobivat teen 🙂
Lastega oli lihtne aeg kooliminekuni- kumbki ei pirtsutanud aga nüüd kasvades on tüdruk pirtsutama hakanud. Kala ka ei taha olenevalt tujust, sibulat ei söö, köögivilja samuti eriti ei armasta (õnneks samuti supis läheb loosi), putrudest sööb ainult manna või riisi aga esimeses pole midagi head ja teise tegemiseks tuleb aega varuda 🙂 Makarone ka väga ei taha(mis pole muidugi halb).
Lisaks kipun ma vahest liiga suurt kogust tegema aga teist päeva järjest nad kahekesi tihtipeale ei taha sama toitu (va muidugi jälle supp)
Poisiga oli siiamaani lihtne- sportlane ja ainult kanna ette aga nüüd jäi modellikütile silma ja neil on ka osad piirangud, mis sportlaseeluga jälle kohe üldse kokku ei lähe… OEH
Tyy
September 18, 2022Oma lapse põlves olin olematu söögi-isuga. AINUS mis iga kell sobis oli saia-pudi. Kui keegi ei tea, siis – sai kuubikuteks, piim peale ja ohtralt suhkrut otsa. Kuigi ema vist oli mures, siis toiduga ta mulle närvidele kunagi ei käinud. Selle eest olen talle tänulik. Küll aga ahistasid mind lasteaias kasvatajad ja koolis õpetajad märkustega päevikusse. Olin korralik õpilane ja need märkused oli mulle suur trauma ja draama. sööma need mid ei pannud.
Nüüd annan nipi, millesse ka minu ema ei uskunud, ometi see toimis. Kord andis Eestis omalajal tuntud lastearst nõu, laps vajab kliima vahetust , sõitke lõunasse! Tundus tobe ja kohe ka unustati see soovitus. Ometi juhtus see, et igakord kui Mustamere äärest või muust kaugemast paigast sai tuldud, tekkis mu menüüsse uusi “söödavaid” toite. Tänaseks olen pea kõigesööja.
Mul on 2 last ja tidrik on olnud alati hea kõige sööja. Poja aga väga piiratud valikuga. Tema puhul oli lihtsam öelda mida ta sööb kui öelda mida ta ei söö. Kuna tegu on autistliku lapsega, siis neil väga tihti ongi selline omapära toiduga.
Näiteks ei söö ta MITTE ÜHTEGI Marja ja puuviljadest AINULT Õuna! Sobib veel arbuus ja banaan.
Moosi ei söö, kompotti ei söö. Ei tomatit, suvikõrvitsat, kaalikat, porgandit, hernest, rohelist salatit,paprikat.
Meil kehtib ka see reegel, et näiteks porgand sobib keedtult ja muna ainult praetult. Samas salatis ei ole sellest häda.
Nii ma jõudsin selleni, et meenus minu enda nooruspõlve söögi trall ja parasjagu soojale maale reisiplaane tehes, otsustasin poissi “motiveerida” uute toitude katsetamise osas. Luuletasin veidi, et igal maal omad toidud ja sa ju ei saa reisida kui sa uusi asju ei maitse. Läksime enne reisi Hiinakasse katsetama, et kas ta saab reisile kaasa. Tellisin talle midagi tuttavat – praetud nuudlid ja miskit liha karrikastmes. See oli täistabamus! Esiteks, et ta nõus oli proovima ja teiseks see, et talle maitses. Lemmik tänaseni. Nii sain aru, et väikeste trikkidega saab ta VAHEL siiski uusi asju proovima.
Vahel ma luuletan mõne toidu teiseks – alati see siiski ei õnnestu. Suurim võit selles vallas oli Horvaatias, kui pasta polognese -kuhu käib talle sobimatu tomatipasta luuletasin guljaššiks! Haa-me pidime peale seda igapäev käima restos, kui juba pimenes, “guljašši” söömas. Tänu reisidele ja minu suureks üllatuseks hakkas ta sööma kõiki mereande. Isegi tigusid, kaheksajalga, kalmaari , krevette ja igasugu kalasid. Krevetipasta tõttu olen hakanud kodus teatud kastmesse lisma riivitud juustu. Alul ta ei teadnud seda, sõi ja kiitis , millalgi sai aru ja pole õnneks ka selle vastu, Ometi lihtsalt juustu ta jätkuvalt ei söö. Sama lugu on majoneesi ja ketšupiga. Keefir on oäk, jogurtid ei sobi. Hispaanias me ei leidnud hapukoort ja nii ma suutsin maitsestamata jogurti teha talle koore asendajaks, lisades sinna küüslauku, soola.
Minu jaoks ei ole see väga keeruline, pigem peituse mäng toiduga. Kuna ma ise olin kunagi väga närb sööja, siis lapsele pinda igapäevaselt ei käi. No eks ma olen ka harjunud tegema neid toite rohkem , mis sobib kõigile või toidu tegemise ajal talle osa eraldi , et siis teisele osale lisada muid “ebasobilikke” toidaineid. Ma ei ütleks, et see keeruline on. Meie kodus pole muidugi harjutud ostma näkse ja nii ei küsita ka neid.
Laste kaasamine toidu tegemisse ja kiitus paneb nad ka sööma või vähemalt proovima.
Kaisa
September 21, 2022Suurem laps sööb suht kôike sellist kodust toitu, kartulit ja sousti jne..
Vàiksem 2 aastane sööb ka KÔIKE, ostan caesari vôi poke v lihtsalt kapsasalati, a mul alati kahju osta talle ka poke lisaks, sest maru kallis ju???? vot laps tahaks, a ema ei raatsi???? niisiis pean enda salateid alati jagama vôi salaja sööma????????
Mallu
September 23, 2022veab sul krt 😀