kas laste ees on ok nutta? guess not…
Eile panin lapsi magama ja kuidagi juhtus nii, et Marta pani mulle tĂ€ie raginaga peaga otse ninna. Ma ausalt arvasin korraks, et mul on vĂ€hemalt nina murdunud. Istusin seal, kĂ€ed nĂ€o ees ja pisarad voolasid. Mitte, et ma nutma oleks hakanud, aga ilmselt mingi refleks vĂ”i miskit. Ja kae nalja, lapsed, kes just tĂ€iest kĂ”rist kilkasid ja mĂŒrasid, absull kuulamata, mida ma neile ĂŒtlesin, jĂ€id tĂ€iesti vaikseks. Tulid kĂ”ik mulle peale puhuma (Marta kĂŒll rohkem sĂŒlitas mulle nĂ€kku, aga noh, ta vĂ€hemalt proovis :D) ja ronisid kĂ”ik kohe vaidlemata teki alla.
RÀÀkisin avastusest sĂ”brannale, et kuule, mĂ”tle kui hea variant. Lihtsalt tasub laste ees nutta ja nad kohe teevad kĂ”ike, mida sa teha tahad. Ma pole enne seda tĂ€heldanud, sest ma nutan ĂŒldiselt ikkagi uhkes ĂŒksinduses, aga kui ma saan vĂ€ikse pisara abil lapsed tunni aja asemel viie mintsaga magama pandud, siis jumala eest, ma vĂ”iks nutta nagu torust tuleb.
Vastu sain muidugi pika loengu teemal, kuidas loomulikult ei tohiks elada nii, et lapsed iial vanemaid nutmas ei nĂ€e, aga kui see muutub nt stressiolukordades tavaliseks, siis ei olla see ka eriti hea. Lapse silmis on ju tema vanemad kĂ”ige paremad, suuremad, targemad ja vĂ”imsamad inimesed, seega kui vanem lapse ees (nt stressiolukordades) nutab, tekitab see lapses lĂ”puks sellise tunde, et tema isiklikult vastutab oma vanema emotsioonide eest. Mis omakorda tĂ€hendab, et ta Ă”pib juba varajases eas Ă€ra selle, et tema enda soovid ja tunded tuleb maha suruda, arvestada ainult teiste omadega. See vĂ”ib omakorda vĂ€lja tuua lapse kĂ€itumises vihapurskeid ja suuurt emotsionaalsust, sest ta ei oska enam oma tundeid kuidagi kontrollida. TĂ€iskasvanuna on sellised lapsed ĂŒldiselt “people pleaser’id”, ehk siis panevad teiste tunded enda omadest alati ette. Khm, te saate ikka aru jah, et sĂ”branna, kellega ma rÀÀkisin, Ă”pib psĂŒhholoogiks, eks đ
âChildren may experience these negative emotions as background anger,â Huang says. âOf course, depending on the childâs age and developmental level, he or she would internalise the experience differently. Toddlers and small children may react by showing anger or distress themselves, while older, schoolkids may withdraw emotionally or be less likely to react when confronted with negative emotions.
âWhen this state of experiencing anger and aggression at home is prolonged, the childrenâs self-esteem may be affected, leading to self-blame and feelings of shame, humiliation and helplessness.â
Dr Lim Boon Leng, a psychiatrist at Dr BL Lim Centre for Psychological Wellness in Singapore, agrees that young children are more susceptible to their parentsâ moods than older ones.
âKids under three are still learning about emotional regulation, so if their parents show emotional instability they may react in a similar way, by crying more frequently and uncontrollably, throwing temper tantrums, or showing excessive fear or anxiety. They may even act more clingy towards their parents, develop phobias, or have problems eating or sleeping.â
Ma ĂŒtlen ausalt, et kolme lapsega majandamine ei ole mul iga pĂ€ev super kerge. On pĂ€evi, kus kĂ”ik lĂ€heb nagu lepase reega ja on pĂ€evi, kus nad lihtsalt terve pĂ€eva tahavad erinevaid asju, kaklevad, kriiskavad, ei kuula sĂ”na, kiusavad teineteist, ei taha sĂŒĂŒa, ei taha riideid, ei taha magama, ei taha sama muinasjuttu. Ăks istub vannis ja karjub, et ta vesi on liiga soe ja teine teises korteri otsas on peadpidi enda pusa sisse lĂ”ksu jÀÀnud. BlĂ€h, teate kĂŒll selliseid pĂ€evi eks. Kus sa jooksed terve pĂ€eva ringi, lihtsalt ĂŒritades neid kuidagi talitseda ja meelelahutust pakkuda ja Ă”petada ja aidata ja siis Ă”htu lĂ”puks oled nagu tĂŒhjaks pigistatud sidrun. Ja kui sellise Ă”htu lĂ”pus pead sa veel tund (vĂ”i KAKS) maadlema sellega, et kes tahab peppa patja, kes tahab juua. Kes ei taha, et teine jooks enne teda, kes tahab tule kustu panna jne, siis ausalt. Mul on olnud kĂŒll neid kordi, kus ma lihtsalt peale kogu seda tralli tulen elutuppa ja panen pisara. Sest see on lihtsalt niiiiii vĂ€sitav.
Ja kes mind vĂ€hegi teab, siis teab ka seda, et ma VIHKAN laste peale hÀÀle tĂ”stmist. See ei ole ĂŒldse minulik ja ma tunnen ennast sellel hetkel tĂ”esti lĂ€bikukkunud vanemana. Palju lihtsam oli seda tralli Kardoga kahekesti ĂŒle elada, haha. Isegi selline vĂ€ike asi, nagu hommikuti kolme lapse riidesse saamine on kahekesti umbes 70% kergem, kui ĂŒksi. Uskumatu, kui mitu korda vĂ”ivad vĂ€iksed lapsed ĂŒmber mĂ”elda, et mida nad selga panna tahavad ja kes kelle mĂŒtsi kanda soovib ja LOOMULIKULT siis, kui nad on juba kombekates, tuleb kellelegi meelde, et tahaks pissile. TĂ€na oli Lende veel kohe eriti hea vend, talle meenus see pissimise osa siis, kui me juba autos istusime…
Ma Ă€rkan hommikul piisavalt vara, ma hakkan super vara juba kĂ”iki sĂ€ttima, et me EI peaks kiirustama, aga kui see lĂ”puks siiski juhtub, siis mul on kĂŒll veits selline kuul pĂ€he olukord. Nagu tĂ€na oli.
Ja ma terve tee autos lasteaeda lihtsalt hoidsin pisaraid tagasi, sest ma olin ausalt niiiiiiii vĂ€sinud sellest kemplemisest ja trallist. Ning meenutades sĂ”branna eilseid sĂ”nu, siis ei tihanud ma nende ees ka halama hakata, sest ega see nende sĂŒĂŒ ei ole, et ma vahepeal selle vanemdamisega hakkama ei saa ja raske on. Nagu kommentaatorid mulle öelda tavatsevad: “Ise sa need lapsed said, saa nĂŒĂŒd ise hakkama ka!” Ja no mis mul muud ĂŒle jÀÀb, kui saan ka.
Eks ma muidugi olen ikka laste ees nutnud ka, kui ma nĂŒĂŒd hĂ€sti meenutan. Aga mitte sellise nn vihahoo kĂ€igus, vaid see oli siis, kui ma olin just siia kolinud ja kuidagi nii lost endaga, siis kĂŒll vahepeal lambist hakkasid pisarad voolama. Aga eks ma siis seletasin neile, et emme on natukene kurb ja midagi hullu tegelikult ei juhtunud, iga paha tuju lĂ€heb lĂ”puks ĂŒle. Mari siis lohutas mind ja rÀÀkis, et tal oli ka ĂŒkskord vĂ€ga kurb tuju, sest lasteaias ĂŒks poiss ĂŒtles talle “puupea”, aga Mari ei teadnud, mis see tĂ€hendab ja siis tal oli sĂŒdames vĂ€ga kurb olla. Lapsed on ikka armsad, eks. KĂŒsis veel hoolitsevalt, et kas keegi juhuslikult ĂŒtles mulle ka puupea đ Oi Marike, kui sa vaid teaksid, kui paljud arvavad, et su ema puupea on!
Kas ja kui palju teie oma laste ees nutnud olete? Ja muuseas, kui olete rohkem, kui arvate, et hea oleks, siis Ă€rge muretsege, uuringud nĂ€itavad, et isadede mentaalne seisund on laste arengule suurema tĂ€hendusega, kui emade oma, nii et abiks seegi đ
10 kuuse lapse ema
January 4, 2021Alles eile nutsin. 10 kuune kisab kopsu pĂ”hjast, nii et…vaatas mind haletseva pilguga ja ei saanud aru,mis toimub. LĂ”puks tuli ronis sĂŒlle, lohutama vist
Mallu
January 4, 2021Jaa, ega vĂ€iksed lapsed saavad ju ka aru ema emotsioonidest. Lihtsalt peaasi, et iga pĂ€ev nutta ei röögi, ma arvan, siis on fine đ
Anna
January 4, 2021Ei ole, sest mul pole lapsi, kuid mul on elavalt meeles, kuidas noorem vend (vanuses 2-3) oli salaja pliidiplaadi tööle keeranud ja ema pani kÀe sinna peale. Ta ilmselgelt ei teadnud, et see kuum on ja kÔrvetas kÀe korralikult Àra ning hakkas ka valust nutma. Selle peale vend ehmus ja hakkas veel kÔvemini tema kÔrval nutma ?
Mallu
January 4, 2021No muidugi, kui ema nutab, jĂ€relikult on maailm lĂ”ppemas đ
M.
January 4, 2021Minu arust on vĂ€ga okei nutta laste ees kui haiget saad. Saad ilusti seletada miks sa nutad ja kuidas see sind mĂ”jutab emotsionaalselt. Muidugi, lĂ”petada positiivsel toonil a’la et varsti lĂ€heb valu Ă€ra ja siis on jĂ€lle kĂ”ik hĂ€sti.
Mina muidugi ei poolda seda varianti kus vanem elab oma frustratsiooni ja viha laste nĂ€hes vĂ€lja. See on pigem halb. Eks igalĂŒhel on oma arvamus sellise teema ĂŒmber.
Mallu
January 4, 2021No muidugi seletamine ongi asja alus. Aga kui vanem seletab, et nÀed ma nutan, sest SINA oled paha laps vms, see pole ka kuigi mÔistlik ma arvan.
Pihel
January 4, 2021Mulle meenub, kuidas nutsin lahinal loomaarsti juures, kui mu kass suri. Ja mu kaheaastane tĂŒtar istus mul vaikselt sĂŒles ja paitas mind. Ise ei nutnud, keskendus ainult minu lohutamisele. Ilus ja armas hetk tegelikult, kuigi kurb.
Mallu
January 4, 2021Nii vÀikestel lastel vist ei ole veel sellist empaatiat, et mÔista looma surma. Aga seda, et ema on kurb, seda ikka mÔistavad. Nii armas tÔesti.
Kolmpoega
January 4, 2021Mina olen kĂŒll oma lastele öelnud ja nutnud nende ees, kuna nad on mitte kuulanud mind ja tĂ€iesti pööraseks lĂ€inud. Ja olengi öelnud, et ma nutan TEIE PĂRAST, sest te ei kuula mind ja teete ĂŒksteisele liiga ja seda on kĂ”ike liiga palju jne. Ennem seda olen umbes tunde öelnud ja rÀÀkinud ja palunud jne. Mina julgen kĂŒll nĂ€idata oma tundeid vĂ€lja. VĂ”i noh nad enamasti sunnivad mind selleks .?âïž
Mallu
January 4, 2021aga sa ju ei nuta NENDE pĂ€rast, vaid selle pĂ€rast, et SINA ei suuda olukorraga vaimselt hakkama saada, selles ongi vahe đ (mitte, et meil kĂ”igil seda ei juhtuks mĂ”nikord :D)
Mari
January 4, 2021Laste ees vĂ”ib ikka nutta, pĂ€rast tuleb seletada, miks nutsid. Meil kĂŒll löömisega pole vĂ€ga probleeme olnud, vĂ”ib-olla on see seotud sellega (aga vĂ”ib-olla ka mitte!), et iga kord, kui ta titana mulle mingi tou kirja pani, ma nutsin. Kui tou oli vĂ€ike, nutsin mĂ€ngult, kui tou oli suur, nutsin pĂ€riselt. Minu arust ei ole see ka pĂ€ris Ă”ige, et lapsed oma vanemaid löövad (vĂ€ikelapse löök palju haiget ju ei tee), aga vanemad ei tee teist nĂ€gugi. Mida laps Ă”pib? Emmet vĂ”ib lĂŒĂŒa, ta ei saa haiget. Laps kasvab, jĂ”ud suureneb, tema lööb omast arust samamoodi edasi, aga tegelikult vĂ”ib juba pĂ€ris haiget teha.
Aga olen nutnud ka frustratsioonist ja pÀrast olen ka öelnud, et emme on vÀsinud, emme ei jaksa taielda, emme muutub kurvaks, kui me kÀsi pestud (vÔi misiganes see tegevus parasjagu on) ei saa. Kui me saame sÔbralikult kÀed pestud, siis emme ei muutu kurvaks.
Tunded on igapĂ€evaelu osa, ja neid tuleb nĂ€idata. Oluline on rÀÀkimine – tunne on minul, miks see on minul, miks ma nii tunnen, ja kinnitada, et laps ei ole selles sĂŒĂŒdi, et emmel on halb tuju (aga mĂ”nikord vĂ”ib mine pikema taidlemise tulemuseks olla see, et me ei saa sĂ”bralikult mĂ€ngida, vaid emme vĂ€sis Ă€ra). Kurvastada tohib, nutta tohib jne jne.
Mallu
January 4, 2021Jep đ
E
January 4, 2021Ma arvan, et pigem mitte. Ise kasvasin vaid emaga ja ei olnud tal kĂ”ige kergem ning tihti vihastas, siis palus andeks, nuttis nii oma probleemide, kui ka minuga kĂ€itumise pĂ€rast jne. Ja vĂ”ib öelda kĂŒll, et selle sĂ”branna jutt peab paika. MĂ”tlen liiga palju teiste emotsioonidele, teiste muljele, tunnetele ja pĂŒĂŒan neid ette aimata ja vastavalt kĂ€ituda (ennast allasurudes, enda soove jm mitte vĂ€ljendades). SeepĂ€rast eelistan ka tihti ĂŒksindust nt. Lisaks on see lapsele ka ebamugav, selline jĂ”uetu tunne, umbes nagu tuleks ise tĂ€iskasvanuks hakata ja vanema eest hoolitsema vms. Samuti nĂŒĂŒd tĂ€iskasvanuna selline emotsionaalne tuimus, ei meeldi tunded ja nendega tegelemine, rÀÀkimine jms. Seega minu arvates see kĂ”ige parem pole.
Mallu
January 4, 2021Jah, ma mÀletan enda lapsepÔlvest samu tundeid. Kuigi jah, ega emad ka robotid pole, et poleks Ôigus absull tundeid tunda.
Laura
January 4, 2021Ma megalt lapse ees nutnud. Mu arust see on okei ja nĂ€itab lapsele, et nutta on okei. Lapski ĂŒtleb, et “emme, onju nutta tohib”.
Nutmine on elus lausa vajalik…
Mallu
January 4, 2021ei vaidle vastu
Kristel
January 4, 2021VĂ€ga palju.
Kuna kasvatan ka ĂŒksi kahte last juba aasta. Viies aastast ja nĂŒĂŒd juba aastast.
Kuna lahkuminek oli raske, siis aasta alguses ikka palju.
Ăks ei kuula sĂ”na ja vaidleb vastu, teine nutab ja viriseb nagu tited ikka.
Aga nĂŒĂŒd juba olen tugev ja ei nutan enam lapse ees vaid nutan siis kui olen ĂŒksi.
Vaike
January 4, 2021Mu ema ei nutnud never meie ees ja minust sai ikkagi people pleaser, nii et nuta aga, perse lĂ€heb nagunii. đ
K
January 4, 2021Olen praktiseeriv psĂŒhholoog. SĂ”branna teooriaga saab nĂ”us olla juhul kui nuttev vanem ĂŒtleb lapsele, et ta nutab kuna laps ei maga/söö/istu rahulikult/tee midagi muud, mina vanem temalt ootab. Iga inimene peaks juba kasvades nĂ€gema, et kĂ”ik emotsioonid on normaalsed ja vajalikud. Kogedes, et talle olulisimad eeskujud ei tunne negatiivseid emotsioone Ă”pib ta ĂŒhtlasi, et tema sellised tunded on ebanormaalsed ja ta peaks alati Ă”nnelik vĂ”i vĂ€hemalt mitte Ă”nnetu olema.
Mallu
January 4, 2021Jah, ma selle osa unustasin siia vahele lisada, fbi kommides mainisin jah seda. Et kui emotsioonid keevad ĂŒle pea ja sa nutad ja ĂŒtled, et nĂ€ed, sina tegid nii ja nĂŒĂŒd mina nutan vms, et see ei ole absull hea. Niisama tundeid omada on loomulikult normaalne đ
Geidi
January 4, 2021Mina vĂ”in vabalt mingi filmi ajal nutma hakata aga lapsed teavad, et kui on kurb film, siis ema poetab pisaraid. Aga emotsoonidest nutnud vĂ€ga vĂ€ga harva, haiget saamise osas jaa kui keegi opitud ninalr peaga virutab siis on see 10000 korda valusam kui niisama peaga vastu nina saada ja siis tulevad automaatselt pisarad. Ănneks need ajad lĂ€bi (nĂ€o teemaga siis).
Pole kunagi laitnud nutmist ja kui kurvast tujust tulevad pisarad siis on kodu Ôige koht nutmiseks,ka lapsed teavad seda ja vahel kui on raskem pÀev siis lastakse kodus see kÔik vÀlja, rÀÀgitakse oma perele kasvÔi lÀbi nutu.
K
January 4, 2021Tuli meelde, kui mina olin vĂ€ike, siis emal oli kombeks oma tuppa nutma minna. Tahtsin nii vĂ€ga lohutada, aga ta ei kaasanud mind ega ka seletanud, mis lahti. VĂ€iksel lapsel on aga oma ema nutmas nĂ€ha nii raske, sest ma ei saanud aru, miks ta nutab ja miks ma lohutada ei saa. LĂ€ksin siis ka oma tuppa nutma. NĂŒĂŒd mĂ”tlen, et kas selline asi lapsepĂ”lvest ei ole mitte pĂ”hjus, miks kinnine olen. Tavaline lause emalt oli juba lapsena mulle, et ma olin nii kinnine, rÀÀgi oma muredest. Olengi emotsioonide osas vĂ€ga kinnine olnud ja nĂŒĂŒd tĂ€iskasvanuna kurja vaeva nĂ€inud. AitĂ€h, et sellest kirjutasid. :)ja su lapsed on kindlasti juba praegu tĂ€nulikud, et neid kaasad. đ
Kristiina
January 4, 2021Soovitan sul lastele tekitada kindlad Ă”hturutiinid enne magamaminekut. Nii teavad nad, et sellele jĂ€rgneb see, siia jĂ€rgmine asi ja jĂ€rgmine ning siis on magamaminek. Kohati vĂ”ib Ă”hturutiini tekitamine tunduda tĂŒĂŒtu, aga tegelikult saad kokkuvĂ”ttes lapsed kiiremini magama. Eks see vĂ”tab veidi aega, aga on pingutamist vÀÀrt. Soovitan sel teemal veidi lugeda ja googeldada ?
Kati
January 4, 2021Minul ka kogemus sellega, kuidas sinu sĂ”branna teooria paika peab.. Nimelt tegi minu ema minu lapsepĂ”lves suuuri draamasid sellest, kui tema tunded haavata said, ta karjus minu ja Ă”e peale, lisaks nutmise vahepeal röökis, et teda pole kellelegi vaja, ta on halb ema, ta lĂ€heb Ă€ra vĂ”i mitmel korral isegi, et tapab ennast Ă€ra.. Seejuures hoolis ta enda tunnetest kĂ”igee rohkem, aga sellest, kuidas seemulle ja Ă”ele mĂ”jus, ei mĂ”elnud ta kĂŒll… See jĂ€ttis ikka VĂGA suure jĂ€lje minusse ning praegu on erinevaid probleeme sellest tekkinud (nii sĂ”pradega kui ka oma kalli mehega, kelle armastust ma ei suuda vastu vĂ”tta..)
Olles seda öelnud, siis sinu enda kirjeldatud teguviis on sellest kĂŒll kaugel.
Lilli
January 4, 2021Sa oled kordades parem ema, kui mina. Ma olen ikka palju nutnud, hullult ĂŒritan seletada, et pole nende sĂŒĂŒ, endal hullud sĂŒĂŒmekad ja nĂŒĂŒd loen su sĂ”branna juttu ja tunnen veel rohkem sĂŒĂŒdi! ? ja hÀÀlt olen ka tĂ”stnud ja noh, kogu kompott. Nii et hĂ€sti tehtud, Lilli!
Mallu
January 4, 2021Aga kui sa ĂŒtled neile, et see POLE nende sĂŒĂŒ ja seletad, siis ei ole ju hullu midagi! Ja kammoon, muidugi olen mina ka hÀÀlt tĂ”stnud, nagu mingi tont đ
Margit
January 4, 2021Fun story. Olin 10-aastane, kui spordilaagris vĂ”istlusmĂ€ngu kĂ€igus ĂŒks vanematest tĂŒdrukutest (u 16) kukkus ja nutma hakkas. Olin tĂ€iesti ĆĄokeeritud, sest ma ei teadnud, et suured inimesed ka nutavad.
Mallu
January 4, 2021issand đ telekast ka polnud nĂ€inud v? ma vĂ€iksena ikka vaatasin vapraid ja ilusaid, seal kogu aeg keegi tönnis đ
V.
January 4, 2021Welcome to motherhood đ
Selline see elu on .. olen mina ka oma laste peale hÀÀlt tÔstnud, pÀrast kahetsenud ja vabandanud.
Ja samamoodi olen laste ees nutnud … korduvalt đ ja pĂ€rast seletanud ikka ja jĂ€lle, et pole nende sĂŒĂŒ ja asi on minus ja, et mul lihtsalt katus sĂ”idab đ
3a ĂŒksikema elu pole ikka mingi meelakkumine ka .. ja mul ĂŒks sellise iseloomuga laps, et anna kannatust đ tean, et minu iseloom, aga no kurja, kĂ”rvalt vaadates ikka puhta hullumaja kohati đ
Saad hakkama, kÔik on saanud!
Hmm
January 4, 2021VĂ€ga huvitav, isade mentaalne seisund on laste arengule olulisem, aga samas kogu maailm ĂŒritab issidele Ă”petada, et on ok nutta ja oma nĂ”rkushetki vĂ€lja nĂ€idata.
Mallu
January 4, 2021Muidugi on, ma rÀÀgin veits teisest asjast- loe kommentaare đ
ann
January 4, 2021ausalt on hetki kus pisarad tulevad laste ees ĂŒks 4 ja teine alla aasta ning hommikuti vahel omaette vannun kui viia laps aeda, toas ei taha pissile ja kui olen venna sĂ€ttinud vankri siis vaja ruttu pissile vĂ”i muid asju ja see riidepanek ka veel oeh vahel teinud ka kurjemat hÀÀlt aga siis selgitan miks tegin seda ja teeme kalli
Emmeliina
January 4, 2021Loen ja mĂ”tlen: kui sul on aega laste kasvatamise kĂ€igus postitada oma foto ja veel nii …suur (keegi pidi ju selle tegema), siis ei saa ma kahjuks sinu muredele kaasa elada. Aga kĂŒsimusele vastan: loomulikult pole ma oma poegade ees nutnud, aga olen nendega kaasa nutnud nende nutud.
Mallu
January 5, 2021Sry, praegu ei saanud kĂŒll essugi aru đ
Vaike
January 5, 2021Emmeliina, kui sul on lastekasvatamise kĂ€igus veel aega teha oma tööd, siis jĂ€relikult sul muresid ei ole. Mallu töö on postitada, sh ka pilte. Ja muidugi ei ole ĂŒkski mure mingi mure enne, kui inimesel juba nöör kaelas on.
H
January 5, 2021Oeh, terve 01.01.2021 lahistasin oma lapse ees ojadena nuttu. Olen sinuga samas olukorras (lihtsalt ma jĂ€in ka töötuks ja kodutuks korraga) aga kuna leppisime kokku, et selle aasta pĂŒhad on tavapĂ€rased (oleme kĂ”ik koos ĂŒhe perena), siis aasta viimasel pĂ€eval hakkasin ma oma mehe kodu vaatama (kus siis viimased 11 aastat elasime) ja nĂ€ha kuidas sind on juba sealt pĂ”himĂ”tteliselt âĂ€ra kustutatudâ, siis hoidsin ma kĂ”vasti emotsioone kinni ja kui lĂ”puks oma ĂŒĂŒrikasse tulin, siis lihtsalt keegi oleks nagu ookeanil korgi eest Ă€ra tĂ”mmanud. Ja see mĂ”te, et ma ei suuda oma emotsioone kontrollida lapse ees, tegi kĂ”ik veel hullemaks. Ănneks lapsed on targad ja minu poja (4,5) on lihtsalt mega armas inimene ja tema kaks kĂ€tt ja pĂ”semusi on niivĂ”rd lohutavad. Aga jah, sellises olukorras panevad need emotsioonid korralikult sĂ”itu nagu oleks ameerika mĂ€gedel.
Kristina
January 5, 2021Ma just lugesin artiklit kus vanemad oma lapsi on erinevate unejuttudega maga ĂŒritanud saada. KĂ”ige paremini toimivad eriti igavad teaduslikud raamatud aatomitest, matemaatika teooriast, geenitehnoloogia jne?. Teine pluss selliste raamatute lugemisel on veel see ka et vĂ”id kogemata geeniuse ka kasvatada! Kes siis ise sulle ĂŒkspĂ€ev seletab et âei emme pĂ€ike ei ole tulekera vaid seal toimib heeliumi reaktsioonâ?.
Mallu
January 5, 2021mu ĂŒhel sĂ”brannal on selline laps đ Tsau, Pille đ
Vaike
January 5, 2021Mu ema ei viitsinud meile lĂ”pmatuseni muinasjutte lugeda ja luges asju, mis teda huvitasid, aga ilukirjandusest kĂŒll. đ Aga mu kemikust eks oli kĂŒsinud nelja-aastasena, miks on tabletid alati seest valged!? Dafaak, ma ei tule praegugi sellise kĂŒsimuse peale. đ
sillu
January 5, 2021Olin millegi pĂ€rast vĂ€ga kurb ja laps nĂ€gi, kui ma nutsin. Ma oleks pidanud selle vahva seiga ĂŒles kirjutama, kui vana laps siis oli, kui ta minu nutmise aeg mulle nii vahvalt ja kaastundlikult ĂŒtles:”Emme, miks sa jonnid? Ma annan sulle kommi, Ă€ra enam jonni.”
Mallu
January 5, 2021niii armas!
Y
January 5, 2021Kohe ei meenu, aga olen kindlasti. Olen ka lapse eest magamistuppa peitu rahunema jooksnud jne đ ja mul on ainult ĂŒks laps kes on suutnud mu nii (vabandust, agaaa) nĂ€rvi ajada. Tore, et kuskil on ideaalsed emad, aga meie kodus sellist ei ela ?
kit
January 6, 2021pane igale lapsele hommikuks kaks komplekti riideid valmis ja valida saab ainult nende kahe vahel, siis nad saavad ISE valida, aga ei aja sind hulluks. usu, nii on lihtsam.
KĂ€tlin
January 6, 2021PĂŒĂŒan ikka mitte nutta, kuid kui neli kuud tagasi matsime vanaema ning nĂŒĂŒd isa, siis need on olukorrad, kus ma ei hĂ€bene nutta. Mul on silmad vĂ€ga mĂ€rjal kohal. Olgu seebikas kurb koht, siis minul pisarad jooksevad. See hĂ€irib mind, kuid selleks oleks vist proffesionaali abi tarvis, et suudaks liigemotsionaalsusest vabaneda. IgapĂ€evaselt, kus lapsed ajavad pea huugama – mind nutma ei pane.
Kui on vĂ€ga kurb ja valus, nutan…
Mari
January 7, 2021Ma mĂ€letan paari korda kus ma lĂ€ksin lapsele lasteaeda jĂ€rgi ja ta korraldas korraliku stseeni garderoobis – no ikka vehkis jalgade ja kĂ€tega ja röökis ja teised vanemad on seal ja sa ĂŒritad olla viisakas ja saada sealt minema ja samas last rahustada ja anda signaali et see ei ole okei ja siis jĂ”uad autosse ja puhked lahinal nutma sest see oli lihtsalt nii jube.. aga see lĂ€heb ĂŒle đ
Triine
January 7, 2021Tasakaal on alati see vĂ”lusĂ”na. Mina olen ka psĂŒhholoogiat Ă”ppinud ja ilmselgelt ei ole okei, et lapsevanem ongi tĂ€iskasvanud laps, kes ĂŒldse iseendaga hakkama ei saa ja nö kaudselt annabki vastutuse lapsele.
KĂŒll aga on lastele ka ĂŒlimalt vajalik nĂ€ha, et ka vanematel on emotsioonid ja et nende vĂ€ljendamine on okei. Nagu Sa ka ise mainisid, siis pĂ”hiline ongi seletamine – emme/issi on praegu kurb nĂ€iteks. Ja lisada veel, et aga nĂ€iteks, kui emme teeb seda ja seda, on emme jĂ€lle Ă”nnelik ehk nĂ€idata/Ă”petada lastele, kuidas emotsioonidega ka toime tulla. Sest kuidas muidu lapsed Ă”pivad kui mitte eeskuju nĂ€itel. Seega, tĂ€iesti okei on nĂ€idata emotsioone, kui tĂ”esti ongi olla kurb, aga seletada lastele ka Ă€ra, et kurbusest saab lĂ€bi tulla ja nĂ€idata, et emme/issi saab iseendaga hakkama. Lapsed vĂ”tavad vastutuse vanemate tunnete eest just siis kui justkui vanem ei saa ise sellega hakkama. Ja lapsed on imetargad, nad saavad vĂ€ga hĂ€sti aru kui seletada.
Samuti on tÀnapÀeval isegi lastele mÔeldud tunnete raamatuid, kus justkui lÀbi muinasjutu rÀÀgitakse erinevatest emotsioonidest ja kuidas nendega toime tulla.
Sigrid
January 10, 2021Lause, et ise tegid need lapsed ja saa ka hakkama on mÔneti Àrritav. Ma pole robot kes ainult hommikust hommikuni naeratus nÀol, nagu orav rattas ringi tÔmblen. LOOMULIKULT saadki oma lastega hakkama, aga see ei tÀhenda, et vahepeal hulluks minemas pole ?
Mallu
January 10, 2021just!