Mari ja kooli?
Jeesus, see tundub nii utoopiline, et ma olen sellises vanuses, et mul on kooliealine laps. No tegelikult oleks vĂ”inud Mari sel aastal juba kooli minna, aga Ă”nneks on ta sĂŒnna tĂ€pselt sellisel ajal, et ei pidanud nn koolipikendust isegi taotlema. Ehk siis sĂŒgisel lĂ€heb ta 7-aastaselt kooli ja siis saab kohe jĂ€rgmine kuu kaheksa.
Eks see natukene hirmutav ole, sest eks see koolielu on ju tunduvalt teistsugune, kui lasteaia oma. Juba selle pĂ€rast, et Maril oli nii kaua kĂ”nega probleeme, mida enam muidugi sellel mÀÀral ei ole, et keegi temast aru ei saaks vĂ”i ta suheldud ei saaks, aga sellegi poolest on see hiline kĂ”neareng natukene taagaks kaelas, sest ta ei pruugi ĂŒlesannetest nii tĂ€pselt aru saada ja… ah ma ei teagi, lasteaias logopeed luges meile igasuguseid vĂ”imalikke probleeme ette. Ega need muidugi nĂŒĂŒd kindlalt kaela ei saja, aga parem oleks selleks siiski valmistuda.
Esimene samm oli eelkool. Sinna tahtis Mari ise VĂGA minna ja valitud sai Gaia eelkool, lihtsalt selle pĂ€rast, et mu sĂ”branna poeg ka seal kĂ€ib ja koos ikka julgem vĂ”i nii. Muidugi Maril seda julgust vaja ei olnud, sest ta oli nii pĂ”nevil kogu sellest kooli teemast ja juba peale esimest korda ohkas ta, et tahaks seal kĂ€ia viis pĂ€eva nĂ€dalas, mitte ainult korra.
Lasteaias on Maril ka logopeed, kes hĂ€sti tihti uuendab ta iseloomustusi ja oskusi. Eks ma muidugi nĂ€en ise ka kodus, milles ta tugev on. Hetkel pakub hĂ€sti palju huvi tĂ€hed ja kirjutamine ja lugemine, aga erakordselt hĂ€sti tuleb tal just arvutamine vĂ€lja. Ta on selles kohe tĂ€itsa tubli, eriti kui mĂ€nguliselt lĂ€heneda. Aga eks see ole vist igal lapsel nii. Mari lemmikmĂ€ng on ka kool, kus ma olen Ă”petaja ja tema lahendab minu antud ĂŒlesandeid. Ja kui valida saab, siis oleks iga tund matemaatika.
Mida aga meile lasteaiast soovitati, oli see, et kooli peaksime valima selle jĂ€rgi, kus oleks vĂ”imalikult hea tugisĂŒsteem. Ehk siis logopeed, eripedagoog, abiĂ”petajad, kui laps peaks mĂ”nes tunnis jĂ€nni jÀÀma vms. Ja eriti hea joppamine on see, et siin Kardo kodule kĂ”ige lĂ€hem kool vastab kĂ”ikidele neile nĂ”uetele. Ehk siis Tallinna RahumĂ€e PĂ”hikool. Ma tean, et see sĂ”na “erivajadus” on paljudele hirmutav ja eks ta mullegi alguses oli, aga ma olen pigem vĂ€ga selle poolt, et laps saaks ka koolist igakĂŒlgset tuge, et ei tekiks seda tunnet, et ma ei oska ja lĂ”puks ei taha isegi proovida. Ma muidugi ei tea, kuidas tĂ€napĂ€eval on, aga kui mina kooli lĂ€ksin, oli meil klassis ĂŒle 30 Ă”pilase ja Ă”pitempo kĂ€is ikka kiiremate jĂ€rgi. Ma mĂ€letan, et meil oli kolmandas klassis isegi ĂŒks poiss, kes ikka veel lugeda ei osanud ja nii palju kui ma nĂ€gin, oli tema ainukene “abi” see, et ta klassi ees lugema ei pidanud ja lĂ”puks ei rÀÀkinud ĂŒldse enam mitte kellegagi.
Muidugi see vĂ”is ka ainult mulje olla, ega ma lapsena ei teadnud ka, mis temaga seal peale tundi tehti vĂ”i mitte, aga abi sellest suurt igatahes ei olnud. Seega ma eelistan, et laps saaks vĂ€hemalt kogu selle koolirĂŒtmi endale meeldivalt kĂ€ppa, isegi kui selleks on vaja lisaabi. Ja on tore, kui on koole, mis seda pakuvad.
TĂ€itsa vabalt vĂ”ib juhtuda ka nii, et jĂ€rgmisel aastal ei ole tal mingit lisaabi vaja, aga parem ikka ette mĂ”elda, kui lambist kooli kĂ€est kuulda, et teie laps ei saa hakkama. Samas jĂ€llegi hea, kui kool ĂŒldse mĂ€rkab ja tahab abi pakkuda. Ma olen kuulnud, et osad vanemad keelduvad sellist nĂ”u ja abi vastu vĂ”tmast, mis mulle ka arusaamatu. Kas on tĂ”esti siis see hĂ€bitunne vms nii suur, et ei julge last aidata? Ei tea.
Teine asi, mis veits hirmu tekitab on see, et kurjad kommentaatorid on ju Mari sĂŒnnist saati mind “hoiatanud”, et mu lapsi koolis kiusama hakatakse, sest ta ema on ju “see Mallukas”. Ma ei tea, kui vĂ€ga esimese klassi lapsed mind ĂŒldse teavad vĂ”i mitte, aga ega see mĂ”te just kuigi meeldiv ei ole, et inimesed kodus oma lastele rÀÀgivad, et aa issand iuuu, sinu klassiĂ”de on MALLUKA laps. Ma olen tĂ€iesti kindel, et Mari isegi ei tea, et mingisugune narrimine vĂ”i kiusamine maailmas eksisteerib, kui siis ainult nii palju, kui nad siin Ă”dedega teineteist krĂ€unutavad. Ăkskord oli lasteaias ĂŒks poiss talle puupea öelnud ja Mari Ă”htul voodis rÀÀkis, et tal hakkas selle peale sĂŒda valutama, sest… ta ei teadnud hĂ€sti, mida see sĂ”na tĂ€hendab ja ta oli nii pettunud selles, et keegi vĂ”is arvata midagi nii tobedat, et tal on puust tehtud pea, sest inimestel ei ole ju puust, vaid luust pea. VĂ€hemalt nii palju on mul praegu sĂŒda rahul, et ma tean, et Mari minuga kĂ”ike jagab. Aga samas tean ka seda, et kuigi ta on hĂ€sti julge ja jutukas, siis on ta samal ajal ka veidi hella hingega ja kui ma peaksin kunagi kuulma, et keegi teda narrib vĂ”i kiusab, issand jumal… i’m gonna loose my shit.
Mari on alati see, kes teisi aitab ja mĂ€rkab, kui kellelgi on abi vaja vĂ”i keegi haiget saab vms, et see tundub nii hirmuĂ€ratav, et ta hakkab olema kollektiivis, kus juba on mingid narrimised ja kiusamised jne. Ma lihtsalt LOODAN, et ei ole, aga veits on hirm ikka sees. Ăldse ta tundub veel alles nii vĂ€ike laps, kes ei peaks veel selliste asjadega tegelema, nagu kool, haha.
Kellel lapsed lÀhiaastatel kooliteed alustanud, kuidas teil see lÀks? Kas on mingit kiusamist vms olnud nii vÀikeste seas? Ja kas teie lapsel on mingit lisaabi lÀinud, vÔi sai kohe kÔigega hakkama?
Gerlu
November 21, 2020Minu laps lÀks 1 klassi.
Elame maal. Klassis 23 öpilast.
Iga pÀev tuleb koju ,et narritakse, öeldakse pahasti. Ropendamise, see on julm ,kui julmad need lapsed on.
Vanematega rÀÀkides, katsuks lahendada probleemi, aga mulle vastati vaid.
Kas sinu laps ei ĂŒtle siis ĂŒldse midagi??!.
Kalssijuhataj ĂŒtleb wt katsume probleeme lahendada. Nii juba septembrist saadik.
Merily
November 21, 2020Minu laps lĂ€ks esimesse klassi eelmisel aastal. Temal ka kĂ”ne hilistumine ja lapseea autismi diagnoos. SeetĂ”ttu sotsiaalne suhtlus raskendatud (ta ei oska aâla jutu teemat valida ja ise suhtlust ei alusta). Kooli valisime sellise, kus on pisikesed klassid (8 Ă”p sel aastal tema klassis). Logopeed oli ka koolis, sel aastal kĂ€ime KOV toel kohalikus Teraapiakeskuses.
Kiusamist kui sellist otseselt ei esine. Oli ĂŒks intsident, aga Ă”petaja lahendas selle kiirelt. Rohkem pole selliseid asju esinenud. Ta oli ehk veidi vĂ€lja jĂ€etud, aga selle pĂ”hjus vĂ”is olla ka see, et teised kaks tĂŒdrukut olid lasteaiast tuttavad. Sel aastal on minu lapsel pinginaaber, kes ka nö vÔÔras ja said kohe sĂ”braks.
Hirmud olid suured, kui kooli lÀks. Praegu nÀen, et hoolimata oma erisustest on ta koolis rÔÔmus ja tahab seal kÀia. Akadeemiliselt on Ôpitulemused vÀga head.
Hetkel on pooleli diagnoosi ĂŒlevaatamine ja saame ehk suuniseid, kuidas edaspidi last aidata ja kuidas kool talle toeks saab olla. Kuna vĂ€ike kool, siis Ă”petajad on ka vĂ€ga armasad ja hoolitsevad.
Laura
November 21, 2020Meil oli kooli algus vĂĄga raske nii minule kui lapsele . Ta on alati olnud aeglasem teistest ning vajanud rohkem abistamist, mida laps mingil ajal ei julgenus ĂŽpetajalt kĂŒsida sest teised hakkasid ĂŒtlema et oled pugeja. Ja kiusamist oli ka juba esimeses klassis kus minu plikalt raha vĂ lja pressiti.
Eks iga uus algus raskke. Loodane et teil ikka hĂ sti see koolitee lĂ heb.
Kristel
November 21, 2020Minu tĂŒtar alustas see aasta kooliteed. Enne kooli oskas, lugeda, kirjutada ja arvutada, seda enam-vĂ€hem ka meie kool nĂ”udis.
Iseloomult on vĂ€ga Mari sarnane, abivalmis ja hella hingega. Ja enne kooli ma vĂ€ga palju suunasin, et kui nĂ€eb kiusamist vĂ”i teda kiusatakse hakaku vastu. Eks on ĂŒritatud ka teda kiusata, aga ta on vastu hakanud nagu ta rÀÀgib. Ma olen ise kunagi kiusu all kannatanud ja meeletult kardan, kui peaks minu lapsega sama juhtuma.
Aga ausalt lapsed on Ă”elad, isegi vĂ€ga. Paar nĂ€dalat tagasi, enne isadepĂ€eva tuli plika koolist ja kuidagi jutu kĂ€igus tuli vĂ€lja, et ĂŒhte poissi jubedalt kiusatakse, sest tal on isa surnud. See murdis mu sĂŒdame kui plika kirjeldas kuidas ta igakord sellepeale nutma hakkab ja vetsu jookseb. Minu oma on vahele astunud, aga kahju oli juba tehtud. KĂ€skisin sellest Ă”petajale rÀÀkida, aga edasise osas ei tea kuna plika puudus mĂ”nda aega. Samas enam ei narrita, aga isadepĂ€ev lĂ€bi ka ju.
Meil on kool veel selle Kiva programmiga liitunud ja ideaalis peaks kiusuvaba olema.
Mallu
November 21, 2020Issand kui kurb, ma vist kirjutaks ise klassijuhatajale, et kuulsin sellisest asjast, et ta teaks silmad lahti hoida đ
E.
November 21, 2020Ma olen tĂ€itsa kindel, et Mari leiab koolis palju sĂ”pru. Ta on nii rÔÔmus ja aktiivne laps. Kindlasti saab hakkama. Lapsevanematena muidugi muretseme juba ette, et Ă€kki…Tegelikult aga tuleb last usaldada ja sisendada kui super tubli ta on. Kui on selline usaldav suhe nagu teil, siis saavad kĂ”ik pisikesed ja suured mured lahendatud đ
Eri koole ja eriklassi ei tasu ka karta. Alati saab tĂ”sta tavaklassi kui nĂ€ha, et selleks valmis. Ise tean kahjuks mitut vanemat kes ei ole leppinud lapse erivajadusega ja panid lapsed tava kooli kuigi oleks olnud vaja lihtsustatud Ă”ppega vĂ€ikeklassi. Lastel oli vĂ€ga raske ja lĂ”puks ikkagi viidi ĂŒle teise kooli. NĂŒĂŒd kĂ”ik hoopis rahulikum, pole seda tundide pikkust kĂ”rval istudes Ă”ppimist ja nĂ€rvilisust. Lapsed rÔÔmsad ja peres stressi vĂ€hem.
Meie peres ka ĂŒks erivajadusega laps ( kĂ”nepuue ). Juba 4klass, toimetuleku Ă”ppel ja saab vĂ€ga kenasti endaga hakkama.
Kersti
November 21, 2020Kas Mari lÀheb suurde klassi v vÀikeklassi? Ilmselt lasteaia logopeed on ka öelnud, et toe vajadust hindab Rajaleidja.
Mallu
November 21, 2020Jah, sinna meil aeg kirjas
Getter
November 21, 2020Mul ĂŒks algklassideĂ”petajast tuttav on ka öelnud, et tĂ”esti vanemad kardavad seda sĂ”na âerivajadusâ. Eitatakse seda, sest nende laps on ju ka ânormaalneâ!! Ja nii see vĂ€ike kodanik pusib ja pusib seal tunnis ja saab muudkui kolmesid ja mitte mingit motivatsiooni, sest paremaks ikka ei lĂ€he. Olgugi, et ta ei tea, et ta ei peagi nende ĂŒlesannetega veel toime tulema. Palju mĂ”istlikum oleks koheselt Ă”petaja soovitust ju kuulata ja saata laps Ă”ppele, mis talle sobib, mille tempoga ta sammu suudab pidada ja lapse tahe ka kasvab, kui ta nĂ€eb, et tulevad juba neljad-viied. Harjutused peavad olema ikka jĂ”ukohased. Aga vanemad eitavad ja kui laps on end kuidagi lĂ€bi vedanud halbade hinnetega, tuleb neljanda klassi lĂ”pus see ema Ă”petaja juurde jutuga âMis te sellest eriklassist rÀÀkisite?â Ja siis on lapsel juba raske ĂŒmber harjuda ja Ă”ppima hakata, sest laps ise alla andnud. Nii kurb!
Nell
November 21, 2020Esimene klass kĂ€ib. Lapsuke lugeda kĂŒll oskab aga kuna see on veel veidi konarlik siis 2-3 korda nĂ€dalas kĂ€ib kooli logopeedi juures lisatuge saamas. Mingi 6-7 last nende klassist kĂ€ib. Ja nĂ€ib, et toimib. Lapsuke loeb aina paremini. Meil ses mĂ”ttes piirkonnakooliga vedanud, et tugiteenused on olemas ja klassijuhataja ka hĂ€sti toetav ja osavĂ”tlik. Narrimist-kiusamist on paar episoodi olnud. RÀÀksisin sellest ka klassijuhatajaga ning tema siis klassis lastega ĂŒldiselt. Tundub, et probleemid on lahenenud ning tean, et ka probleeme tekitanud lastega tegeldi eraldi. Lapsel on igatahes koolirÔÔm olemas. Kooli lĂ€heb hea meelega ning rÀÀgib igal Ă”htul, mida uut ja toredat juurde Ă”ppis.
Le
November 21, 2020Minu laps kĂ€ib kĂŒll juba 4.klassis, aga mĂ€letan hĂ€sti, kuidas ma nii kartsin, kui ta kooli lĂ€ks (ja ei ole 1.laps, suurem lĂ€ks siis juba 5.klassi). Aga selles suhtes lĂ€ks kĂ”ik ilusti, sai sĂ”pru, megatore klassijuhataja ĂŒleĂŒldine hea Ă”hkkond. Ta kĂ€ib mul Gaia klassis. Ja just sellepĂ€rast, et ta ka selline Ă”rnema hingega, tunneb kaasa teistele ning nt. teinekord mingit loomavideot vaadates pisarad silmis. Ning mulle tundub, et gaia lastel on suurem ĂŒhtekuuluvustunne. Ka meil kĂ€idud Rajaleidjas ja lapsel kuni 6.klassini mate ja eesti keele tunnid vĂ€ikeklassis. Hindamine vastavalt lapse vĂ”imetele ning Ă”petajate toetus tunda. Lisaks ka logopeed (mitte kĂŒll kĂ”ne tĂ”ttu, meil probleem Ă”igekirjaga). Loomulikult tuleb ette ka kiusamist, aga tundub, et mitte nii nagu vanasti koolis oli. Praeguse seisuga ( 1 laps 4.kl ja teine 8.kl) tahavad mĂ”lemad poisid igatahes veel koolis kĂ€ia đ
K
November 21, 2020Meil ka kool ees, suurest tuhinast koos eelkooliga sai ostetud kirjutuslaud ja gloobus đ et juba midagi olemas.
Talle ka eelkoolis vĂ€ga meeldib ja Ses suhtes sĂŒda kohe rahulikum. Aga eelmine kuu siis turgatas, et ma pean ju hakkama mĂ”tlema sellele, et puhkused tuleb sĂ€ttida kĂ”ik ju vaheaegadele ja hommikul pean hiljem tööle minema, kuna laps vaja kindlasti kooli viia, ta korralik unekott đ et tuleb tööl koormust vĂ€hendada. Et palju uut ja pĂ”nevat on ees đ
Teile ka edu sel teel đ
L.
November 21, 2020Minul lĂ€ks poiss kooli septembris. Lugeda oskab juba 4-aastasest saadik ja on seega ĂŒlejÀÀnud klassist ees. Palju on ka neid, kes alles tĂ€hti Ă”pivad ja nende jĂ€rgi tempo ongi paika pandud, minu poiss siis samal ajal loeb raamatukogu raamatuid nt vĂ”i annab Ă”petaja lisaĂŒlesandeid. Igav tal Ă”nneks ei ole.
On ka veidi hella hingega, vĂ”tab kiusamist sĂŒdamesse ja kartis hirmsasti prille ette panna esimest korda. Ănneks pole midagi vĂ€ga hullu juhtunud, plikad ajavad taga ja tahavad musitada, aga eks see tĂ€helepanu talle pigem meeldib.
Ăks paralleelikas pidavat sĂ”imama prillipapaks vahel, aga selle kohta rÀÀkisime kodus juba, et see poiss lihtsalt otsib pĂ”hjuseid midagi öelda ja kui prille poleks, kĂŒll siis noriks millegi muu kallal.
Meil on Ôpetajaga hÀsti vedanud, vÀga noor ja vÀrske suhtumisega. Kirjutab kohe, kui mÔni murekoht tekib ja kiusamist jÀlgib vÀga pingsalt.
Mari kohta muud nĂ”u anda ei oskagi, kui et emasĂŒda muretseb alati ĂŒle ja lastel lĂ€heb kooliga harjumine tunduvalt sujuvamalt kui vanematel. Ma ikka nutsin kodus kevadel, kui mĂ”tlesin, et mu beebi peab ĂŒksi hakkama koolist koju tulema ĂŒle suurte tĂ€navate. Aga vĂ€ga tubli on ja ka minu usk muudkui kasvab.
Edu teile sellel teel â€ïž
Reet K
November 21, 2020Minu laps lĂ€ks 6-aastasena kooli, eelmisel sĂŒgisel. Lasteaias koolivalmidus katsed lĂ€bis ilusti ja kasvatajatel jagus vaid kiidusĂ”nu. 1-teine 6 aastane tĂŒdruk jĂ€eti edasi lasteaeda veel aastaks kuna polnud veel valmis. NĂŒĂŒd, kui mu tĂŒtar 2-s klassis kĂ€ib, siis on tekkinud matemaatikaga raskusi ja seetĂŽttu kĂ€ib jĂ€releaitamis tunnis kus on teisigi klassikaaslasi, vĂ€ga loodan, et ta seal kaua kĂ€ima ei pea ja hakkab lĂŽpuks matemaatika talle meeldima ja oleks kasvĂŽi veidigi lihtsam tema jaoks see tund.. Olen isegi mĂ”elnud, et ehk oleks pidanud aasta hiljem kooli saatma.. Samas teistes ainetes ta vĂąga hea ja lugemises ta klassi parim. Kiusamist veel hetkel tema klassis pole Ă”nneks, kĂŽik saavad omavahel lĂ€bi, aga kindlad lemmik sĂ”brad nö on kĂŒll, kellega parem klapp.
Mirjam
November 21, 2020TĂ€napĂ€eval (vĂ”i Ă€kki koguaeg nii olnud, ei tea) lapsed ja lapsevanemad suht Ă”elad ikka, pole mĂ”tet illusioone teha. Vanemad on stressis ja ĂŒlekoormatud vĂ”i kibestunud ja lapsed vĂ”tavad selle kĂ”ik kaasa ja koolis algavad paratamatult vĂ”imumĂ€ngud, tihti ka jaotutakse gruppidesse jne. On siis see paremate ja halvemate punt vĂ”i osasid ei vĂ”eta ĂŒldse kampa jne, see tekitab lapsena ikka palju stressi. Koguaeg mingi vĂ”imuvĂ”itlus kĂ€ib. Eriti hull on see tĂŒdrukute puhul, sest ei pruugi vĂ€lja paista ju, kui kedagi tĂ”rjutakse vĂ”i omavahel olles midagi nipsakalt ja inetult öeldakse, mis tegelikult mĂ”jub sellele vĂ€ikesele hingele laastavalt, sest selles vanuses on sĂ”brad ja kool kĂ”ige kĂ”ige olulisemad ja on oluline, et nendega oleks kĂ”ik korras. Selleks ei pea ĂŒldse malluka vĂ”i ĂŒkskĂ”ik kelle laps olema, et sattuda selleks kiusualuseks, ettekÀÀnded leitakse alati, kas pole riided piisavalt head, liiga vana telefonimudel vĂ”i oled liiga tark vĂ”i saad Ă”petajaga hĂ€sti lĂ€bi vms. Tihti on nii, et see ka vaheldub periooditi, vĂ”ib-olla mingi hetk sind kiusatakse aga teine hetk oled hoopis sina kĂ”ige “populaarsem” ja tahetum sĂ”branna ja kiusad teisi nt, siis jĂ€lle saab keegi uue telefoni nt ja kĂ”ik on hoopis temaga sĂ”brad ja sina jĂ€lle kiusualune jne. Vist kĂ”ik lapsed kĂ€ivad need faasid lĂ€bi. VĂ€ga hull on muidugi see, kui rĂŒnnatakse nö pere kaudu ja pere kohta halvasti öeldakse, aga samas sa pole ju mingi halva kuulsusega influentser, vaid positiivne ja tunnustatud kuju, aga kunagi ei tea, mida vĂ”idakse vĂ€lja mĂ”elda. Lapsed ise ei pruugigi mĂ”elda, aga vanemad kodus klatĆĄivad ja on neil millestki puudus, siis annavad seda halba energiat lastele edasi. Niiet mĂ”nes mĂ”ttes on selline vĂ”imuvĂ”itlus jne koolis paratamatu, samas on vĂ”imalik sattuda paremasse ja halvemasse klassi. MĂ”nes klassis on lĂ€bisaamine parem ja suurem harmoonia, mĂ”nda satub mingi kiusupunn ja rikub kogu meepoti.
Oluline on jah, et teil oleks omavahel usalduslik suhe ja et kodus oleks turvaline ja laps tunnetaks, et tal on turvavĂ”rgustik olemas. Samuti oma kogemuse pĂ”hjal soovitaksin, et eriti kui kiusamine on pĂ”hikoolitasandil, siis ikkagi vahetada kooli ja mitte jÀÀda sinna keskkonda. Teisi inimesi pole vĂ€ga vĂ”imalik muuta, vĂ”ib ju öelda, et see on vale, aga ĂŒldiselt vĂ€ike tĂ”enĂ€osus, et nt teismelised oma kĂ€itumist muudaksid. Samas tĂ€napĂ€eva internetiajastul vĂ”ib-olla see ei pÀÀsta, aga ma usun, et vĂ€ga suur tĂ”enĂ€osus, et ikka muutub olukord paremaks. Ja vĂ”ib-olla valida ka selline kool, kus keskendutaksegi Ă”ppimisele rohkem ja tarkus on vÀÀrtustatud, nö eliitkool, sest seal ĂŒldiselt vanemad ka normaalsemad ja lapsed ka emotsionaalselt targemad ja saavad aru, et kiusamine on vale ja nĂ”me.
Mallu
November 21, 2020Oeh, Ă”udne ikka see suureks kasvamine đ
M.
November 21, 2020Tahtsin kiita teid selle eest, et silmad lahti olete ja lapse erivajadusega arvestate! Lihtsalt, koolis on seda vÀga palju nÀha, kuidas vanemad ei suuda leppida selle mÔttega ja ainus kaotaja on sel juhul ju laps. VÀga tublid ja toetavad vanemad!
Minu laps vajas esimesed 2 aastat nii logopeedi kui eripedagoogi abi. NĂŒĂŒd on juba 6.klassis ja abi juba mitu aastat ei vaja – on selline kena “Harju keskmine”.
Kiusamist jms tekib koolis kindlasti. Kas just laps ise osaline on, aga nÀeb ta seda kindlasti. Paraku on lapsi igasuguseid, koolis tuleb see oluliselt rohkem vÀlja kui lasteias. Elu oma tÀies hiilguses hakkab toimima.
Mallu
November 21, 2020AitĂ€h đ
Marii
November 21, 2020Kui saad siis Ă€ra muretse selle sĂ”na erivajadus pĂ€rast. Lisa sinna ette veel hariduslik erivajadus (kui laps vajab koolis mingisugust abi hariduse omandamiseks, siis see on hariduslik erivajadus). Mis tĂ€hendabki et muud tal hĂ€da pole. Ja nagu ma ĂŒkskord ĂŒtlesin: Mari on nii tubli ja asjalik ja tore laps, et see, et tal kĂ”ne veidi hiljem tuli, ei mÀÀra ju tema isiksust.
Mind ka hirmutab ka laste koolikiusamine, mind noriti pĂ”hikoolis. Ma olin muidu tubli ja edukas Ă”pilane. Meil oli hĂ€sti tore klass ja aktiivne. Aga mĂ”ned vanema klassi poisid norisid mind paksuks. Ma olin keskmise kaaluiibega (suht viimase piiri peal) aga kindlasti mitte paks. Ja mind on terve elu saatnud söömishĂ€ired. Aga ma olen ka seda oma kiusajatele öelnud ja nĂŒĂŒd hiljem, tĂ€iskasvanud meestena, on neil hĂ€sti piinlik. See last tollel hetkel ei aita, et hiljem kiusajad kahetsevad. Lihtsalt, aeg on edasi lĂ€inud ja ma loodan, et Mari saab endale superhea klassijuhataja, kes selliseid asju mĂ€rkab ja oskab aidata.
Ainuke asi, mis aitab last kiusamise vastu (kiusamist tuleb koolides ette nii ehk jaa) on tugev ja hooliv kodu. Et vanemad armastavad ja kuulavad. See on kÔige olulisem.
Mallu
November 21, 2020Ei, mina ei muretse enam, mul ammu aega harjuda olnd sellega đ
Merilin
November 21, 2020Mul on oma lapse suhtes tĂ€pselt samasugused tunded, mina mĂ”tlen, et kuidas minu beebike hakkab jĂ€rgmine aasta nĂŒĂŒd koolis kĂ€ima kuigi tema ise on ka hull aktivist, poes tahab ise maksta oma asjade eest iseenda kogutud raha eest ja muudkui rÀÀgib et kui tema kooli lĂ€heb vot siis hakkab ĂŒksi poes ja igal pool kĂ€ima, Mina jĂ€lle motlen et issand, kuidas ma saan lasta Oma pisikesel lapsel ĂŒksi kuskil kĂ€ia :D. Kusjuures minu lapse vanaema on öelnud juba algusest peale et, meie laps nĂ€eb tĂ€pselt sama mood vĂ€lia nagu Teie Mari, olen ise ka eelnevalt sarnasusi nĂ€inud aga mida suuremaks nad kasvavad seda rohkem Oma nĂ€gu lĂ€hevad, Lihtsalt vĂ€ga lahe oli vaadata ja öelda Oma lapsele et nĂ€e su kaksik on telekas đ
Merilin
November 21, 2020Ps. Minu lapse ĂŒks nimedest on Marii, kokkusattumus missugune ?
Mallu
November 21, 2020tahaks kohe nĂ€ha su lapse pilti đ
Lulu
November 21, 2020Mul lĂ€ksid lapsed see aasta kooli. Jah on raske- kool on 30 km kodust, koolitee ĂŒletab ka tiheda liiklusega maanteed(jumal see kĂ”leb nagu need vanainimesed kes rÀÀgivad kus lapsena sai kooli jala 101 km kĂ€idud). Aga kool on waldorfkool ja see kool on kĂ”oge imelisem, muinasjutulisem koht kus kĂ€ija! Lapsed on Ă”nnelikud, vanemad on Ă”nnelikud. Ja koolistressi ei ole :).
Kai
November 22, 2020Millise linna waldorfkoolis lapsed kÀivad ja kes keegi oskab kommenteerida PÀrnu waldorf kooli? Olete rahul?
Siiri
November 21, 2020Meil on 2 ja 3 klassi kapsed , kes on mÔlemad meie vabal valikul sellest Ôppeaastast koduÔppel ja lÀbi waldorfi.
NĂ€en kuidas nĂŒĂŒd asjad pĂ€riselt lapstele selgeks saavad, meil on aega , ei oea kiirustama kuhugi nagu tava koolis pidi.
Mallu
November 21, 2020Ma tĂ€iega tahtsin ka panna Waldorfisse, aga no ma pean arvestama sellega, et Kardol pole autot ja see kool kuskil ĂŒlemiste taga otsas đ
K.
November 22, 2020Tehku siis load jne… Pole teab mis mission impossible.
Mallu
November 22, 2020ma olen seda aastaid rÀÀkinud, pole enam minu asi seda kobiseda siin đ arvestama pean ikka faktiga, et tal neid pole
T
November 22, 2020Kas sa midagi segi ei aja? Tallinna Waldorfkool on ju Pelgurannas, mitte Ălemistel.
Mallu
November 22, 2020Hmm, ma kunagi googeldasin ĂŒhte Ălemistel. Kas neid mitu pole?
T
November 22, 2020Guugeldasid vist Emili kooli? See asub tĂ”esti Ălemistel, aga see ei ole waldorfkool.
Jah, Tallinnas on teine waldorfkool veel â Hilariuse kool â, aga see on tĂ”sise erivajadusega lastele.
Tallinna lapsed kĂ€ivad ka ArukĂŒla ja Keila waldorfkoolides.
Waldorfkoolid on need: http://xn--waldorf-hendus-nsb.ee/asutused/kool
Jaanika
November 22, 2020VĂ€ga tĂ€pselt kirjeldasid oma kooliaja mĂ€rkamisi kusjuures, me oleme ĂŒsna samas vanuseklassis ka. Aga jah. Nii oli. See vĂ€hene abi mida pakuti, tuli avaliku pĂ”lgusega. Et loll ja lohakas. Abi oli nagu karistus. Usun, et sinu lastel nii ei ole, te saate koole valida ja tuge, nĂŒĂŒd loodetavasti ikka natuke on teistmoodi ka.
Tol ajal oli kĂŒll tĂ”esti tĂ€pselt nii, ja meil oli tugev kool, on siiamaani. Iga aasta tuli lapsi juurde, ja lĂ€ks Ă€ra ka… Kiusatavad pidid aasta pĂ€rast kooli vahetama, kusjuures kĂ”ik nad olid vaestest peredest. Neil ei olnud vĂ€himatki ĆĄanssi, tĂ€iskasvanu pilgu lĂ€bi tagasi vaadates ikka jĂ”hker kuidas juba lapsed ĂŒhiskonnast nö vĂ€lja praagiti. JĂ”ukamad kĂ€isid vĂ”istlustantsus ja olĂŒmpiaadidel, ĂŒlejÀÀnud pidid vaatama keda vĂ€lja peksta, et enda ebakindlust sotsiaalse staatuse osas vĂ€hendada.
Kristi
November 22, 2020Mul lĂ€ks esimene laps eelmisel aastal 1. klassi. Kartused olid suht samad, et kiusajad ja vĂ€rki. Natuke isegi kiusati ka aga minu jaoks arusaamatul kombel selle tĂŒdruku poolt, kellega ta varem juba tuttav ja sĂ”branna oli ja mĂ”lemad nii rÔÔmsad olid, kui teada sai, et samasse klassi saavad jne . TagantjĂ€rgi mĂ”eldes, tundub mulle, et see tĂŒdruk oli nagu kade, et mu laps teistega ka sĂ”braks sai ja tema enam ei olnudki a&o aga rÀÀkisime ta emaga ja klassijuhatajaga ja praeguseks tundub, et on korras. Mul seepĂ€rast veidi keeruline, et laps ise naljalt ei tule kohe rÀÀkima, kui midagi juhtunud on ja peab ise puurima ja hĂ€sti tĂ€helepanelikult jĂ€lgima, mida ja kuidas ta vastab, et aru saada, kas oligi just nii nagu rÀÀgib vĂ”i vĂ”ib seal taga veel midagi olla. Ăppimise poole pealt me palju ei muretsenud, laps luges palju juba enne kooli , numbreid tunneb ja matemaatikas hĂ€tta pole jÀÀnud, kuigi see ta lemmik just ei ole. Ăpetajalt vĂ€ga mingit tagasisidet pole saanud aga loodan, et see pigem positiivne asi đ TugisĂŒsteemide kohta lapse koolis ausaltöeldes teadmised puuduvad- kui pole vaja, siis ei pööra ju sellele nii paju tĂ€helepanu. Igatahes, loodan ja usun, et Maril hakkab seal hĂ€sti minema- head inimesed on ikka maailmas hinnatud đ
Mallu
November 22, 2020AitĂ€h, Kristi! Ma usun ka, et tihti lapsed ei pruugi rÀÀkida, sest nad ei saa ju ise ka olukorrast tĂ€pselt aru ja see tekitab neis ehk segadust vms. Aga mul ainult hea meel, kui pole vaja midagi teada sul tugisĂŒsteemide kohta, endal ka lihtsam đ
Kaie
November 22, 2020Tere
Ma vĂ”tan siis julguse kokku ja kirjutan enda loo, vb natukene annab tuge jne. Oma 9 klassi kĂ€isin TAVALISES koolis ja sealt edasi lĂ€ksin oma linna ELIITkooli. Tartus siis HTG (Hugo Treffneri GĂŒmnaasiumi), sealt hakkas minu langus pihta. Varem 4-5 Ă”pilane aga seal ei saanud hakkama. Ma ei taha vĂ€ita, et selles koolis on kehv sĂŒsteem – lihtsalt see ei sobinud minule! TĂ€nu VĂGA headele juhustele sattusin 11.klassi poole pealt Tartu Herbert Masingu kooli Ă”ppima. Ma esiteks jĂ€in seal koolis ka 11 klassi kordama aga 12 klassi lĂ”petasin vĂ€ga heade tulemustega. KĂIK eksamid olid ĂŒle 80 punkti (mis peaks mingitki taset nĂ€itama).
Seal koolis tuli vĂ€lja, et minu sissepoole kĂ”nnakut saab fĂŒsioteraapiaga parandada, minu stress on tegelikult depressioon, ja nii edasi!!! KĂ”ik need asjad ei tulnud minu surumisel VAID Ă”petajad ise suunasid. Seal koolis olid kĂ”ik vajalikud teenused olemas.
Tase koolis on muidugi vÀga kÔikuv aastate lÔikes, sest Ôpilased on erinevad. Meie aastal olime riiklikus edetabelis 14 kohal!!! (90% nendest tavakoolidest ees siiski) Aga on ka aastaid kus on pigem seal 100+ kohal.
Ăppetööst – keskkoolis on ca 10 last, tavaliselt paar veel koduĂ”ppel, neid mina ei tundnud ega nĂ€inud. Ăpetajad olid suurepĂ€rased. KĂ”ik kes keskkoolis kĂ€inud teavad, et SINA ise muretsed enda hinnete pĂ€rast. Seal koolis oli Ă”petaja sinu teadmiste pĂ€rast mures. Ta tuli ka vahetunnis sinu juurde, et tule vaatame selle teema ĂŒle, sa vist tunnis ei saanud sellest aru.
Ăks raskemaid eksameid – kirjand! Me tegime 10 proovikirjandit!! Mis mujal koolides oleks vĂ”imatu aga seal oli see vĂ”imalik! Ăpetaja mĂ€rkis Ă€ra puudused ja me arenesime selle aasta jooksul vĂ€ga palju ja tulemused olid jĂ€llegi nĂ€ha!
KoolivĂ€line tegevus. Kes on olnud Ă”pilasesindustes, teavad vĂ€ga hĂ€sti et vĂ€ga paljud ĂŒritused jÀÀvad raha taha. Mitte seal. KĂIK ettepanekud, mis me tegime – direktor kĂŒsis PALJU vahendeid vajate. Saime teha nii koolilehte, kĂ”iki huvitavaid pĂ€evi, etendusi jne. AvasĂŒli oldi kooli poolt nĂ”us kĂ”igega aitama.
LÔpetasin 10+ aastat tagasi. 12 Ôpilasest 8 kÔrgharidusega ja 3 lausa doktorikraad. Ja seda kÔike ERIVAJADUSEGA kooli kasvandikud.
Triin
December 1, 2020Suur aitĂ€h jagamast Kaie, vĂ€ga julgustav oli lugeda đ <3
Kristi
November 22, 2020Mina tahaks julgustuseks öelda, et lapsed sellises vanuses arenevad ikka veel megakiiresti. Mis praegu probleemne tundub, ei pruugi septembris kooli minnes ĂŒldse enam teema olla. Sinna on ikkagi veel peaaegu aasta jagu aega. Endal oli laps, kes kevadel veel suurem asi lugeda veel ei osanud, aga mĂ”ne suvekuuga omandas hulganisti vajalikke oskuseid. Kuidagi mööda minnes kĂ€is kĂ”ik. Ja tĂ€napĂ€eval pööratakse Ă”piraskustega lastele palju rohkem tĂ€helepanu ka koolides. On Ă”piabi rĂŒhmad ja kĂ”ik muu sÀÀrane tugisĂŒsteem. Ja kui Mari on teiste laste seltskonnas hooliv ja empaatiline kaaslane, siis lĂ”puks loeb see oluliselt rohkem, kui esialgne kesine lugemisoskus vms. KĂŒllap kĂ”ik lĂ€heb hĂ€sti.
Mallu
November 22, 2020AitÀh :))
Liivi
November 23, 2020Ma ei ole kĂŒll tuntud blogija, aga meie vĂ€ikesest alevist loevad pĂ€ris mitmed Ă”petajad ja lapsevanemad mu blogi, kuid lapsi seetĂ”ttu keegi narrinud pole. Klassikaaslased on lastele lihtsalt öelnud, et nad nĂ€gid neist pilte, mille olen blogisse vĂ”i Instagrami ĂŒles pannud (Instas laste klassikaaslased/sĂ”brad kĂ€ivad laikimas ka). Kui oleme kuskil kĂ€inud, siis lapsed on isegi öelnud, et vĂ”iksin blogis/Instagramis pilte jagada, et nende sĂ”brad ka nĂ€eksid – tundub, et see on nende pĂ”lvkonna jaoks tĂ€itsa normaalne. đ Alles oli isegi selline seik, kus laps nĂ€gi sĂ”bra kodus Bon Merite tooteid ja ĂŒtles, et meie kodus on ka need, selle peale vastas sĂ”ber, et minu blogi pĂ€rast ongi tema ema Bon Merite jĂ€rele hull. Kui mu laps koju tuli, siis ta teatas mulle, et ma ei olegi ainus hull. đ Poistele pakkus see teema ainult nalja, ei mingit ebamugavustunnet ĂŒhel vĂ”i teisel, et mina blogin vĂ”i teise ema mu blogi loeb.
Muide, lapsed kĂ€isid alles lasteaias, kui juba nende rĂŒhmakaaslased rÀÀkisid neile, et nĂ€gid seda vĂ”i toda pilti, ilmselt vanemate kĂ”rvalt, nii et ilmselt on ka Mari rĂŒhmakaaslased ammu kursis, kelle laps ta on, ei tule see koolis ĂŒllatusena. đ Teie pere saated lĂ€ksid lastele vĂ€ga peale, mistĂ”ttu on Maril pigem juba oma fĂ€nnklubi, mitte ei saa temast seetĂ”ttu kiusatavat, et ta sinu laps on. Ma vĂ€hemalt loodan, et see on nii. đ
VĂ”ib-olla on meil siin kasu igasugustest kiusamisvastastest programmidest, millega tehti juba lasteaias algust, aga mulle tundub, et kiusamist on vĂ€he. Mingeid konflikte on lastel ette tulnud kĂŒll, aga pĂ€rast on jĂ€lle sĂ”brad edasi oldud ja otseselt kiusamist keegi kogenud pole. VĂ€idetavalt pole nad nĂ€inud ka, et kedagi nende klassist narritaks, kĂ”ik olevat omavahel sĂ”brad ja uute lastega ĂŒritatakse samuti kohe sĂ”pradeks saada. đ
Mallu
November 23, 2020See on vĂ€ga lohutav kommentaar, tĂ€nks đ
Kirsimoos
November 23, 2020Minu tĂŒtar on ka erakordselt tundliku ebaĂ”igslusradariga ja igasugune kiusamine lĂ€heb talle vĂ€ga hinge. Esimesest kolmanda klassini, k.a, oli tal selle tĂ”ttu vahel emotsionaalselt pĂ€ris keeruline. On hea, et Mari sinuga jagab palju ja loodetavasti jÀÀb ta seda tegema. Minu tĂŒtar ka teeb seda ja seetĂ”ttu saime mina ja ka tema tĂ€iesti suurepĂ€rane klassijuhataja talle toeks olla ning julgustada jÀÀma iseendaks – kaitsema neid, keda kiusatakse, ĂŒtlema vĂ€lja, kui nĂ€eb, et kĂ€itutakse valesti. Eks oli pisaraid ja pettumusi muidugi. KĂ”ige hullem oli see tĂŒdrukute “tĂ€na olen sinu sĂ”ber, homme teise sĂ”ber” teema. Seda elas ta ka ikka korralikult ĂŒle ja kurvastas palju, kuid tĂ€naseks on ta omale leidnud teised sĂ”brad (kunstikoolist), kes jagavad tema maailmavaadet rohkem. Ka kool on nĂŒĂŒd teine. Ehk siis hĂ€sti palju oleneb klassikollektiivist ja ka klassijuhatajast. Meil tĂ”esti vedas, klassijuhataja oskas mĂ€rgata ja tegi oma tööd sĂŒdamega. Kurb oli kĂŒll kuulata selle vĂ€ikese hinge muresid, kuid lohutad, teed kalli ja varsti jĂ€lle lahenes kĂ”ik. TĂ€na on ta viiendas klassis ja mul on hea meel, et ta on jÀÀnud iseendaks. Eks teismeiga murrab tĂ€iega peale ja neid draamasid tuleb kindlasti veel, kuid elame needki ĂŒle đ
P.
November 26, 2020TĂ€iesti ilma irooniata mainin, et tĂ€napĂ€eval on “erivajadusega” juba suutmissurveline vĂ€ljend ja seetĂ”ttu negatiivse alatooniga. Tuleks kasutada neutraalsemat “lisavajadusega”. Kui me ise jĂ€lgime enda sĂ”navara, et vĂ€ltida suutmissurvelisi vĂ€ljendeid, siis Ă”pivad ka lapsed juba varakult, kuidas ennast vĂ€ljendada nii, et ĂŒkski neurodiversityga inimene ei tunne ennast halvasti đ
Mallu
November 26, 2020Ma ei ole kunagi arvanud, et see oleks kuidagi halb sĂ”na, aga jĂ€tan meelde đ