mida teie teisiti teete?
Perekoolis oli pĂ€ris huvitav teema – mida kindlasti oma lastele Ă”petate, mida teie vanemad teile ei Ă”petanud. Lugeda oli veidi kurb, sest mitmed tĂ”id vĂ€lja kiusamise aspekti. Et kui kiusati, siis vanemad kodus ĂŒtlesid, et a la Ă€ra tee vĂ€ljagi vĂ”i Ă€ra kaeba. NĂ”nda jĂ€tkus kiusamine aga veel kaua. Ma muidugi ei tea, kui vanad on need, kes seal kaasa rÀÀgivad, eks palju oleneb pĂ”lvkonnast kah. Vanasti vist oligi laste muredega tegelemine overrated. VĂ€hemasti kogu selle “laps rÀÀgib siis kui kana pissib” pĂ”lvkonna jaoks.
Minu ema vist on sellest pĂ”lvkonnast ikka noorem. Mingit seda juttu ma kĂŒll ei mĂ€leta igatahes, et ma kodus rÀÀkida ei oleks vĂ”inud. Kiusamisega ma ka kokku puutunud oluliselt ei ole. Isegi ei kujuta ette, mida mu ema teinud oleks, kui ma oleks kodus rÀÀkinud, et mind kiusatakse. Ma olen tatist saati nii sĂ”nakas ja sĂ”jakas olnud, et ilmselt mu ema oleks öelnud, et…tee vastu? Issand, ma ei teagi, ma lausa helistasin emale, et kĂŒsida, aga ta ei vĂ”tnud vastu krt.
Igatahes on ĂŒsna vana tĂ”de, et veel paar generatsiooni tagasi ei mĂ”eldud absoluutselt laste hingeelust. Arvestades fakti, et alles aastal 1986 keelati lĂ”plikult Ă€ra beebide opereerimine ILMA ĂŒldnarkoosita*, siis no shit, et kui nad eeldasid, et beebid valu ei tunne, olid nad samal ajal suhtumisega, et sĂŒlle vĂ”tmine on hellitamine ja muu selline. Ja kui lapsed suuremaks said, siis “kasvatati” neid ĂŒldiselt hirmutamise ja endale allumisega, mitte mĂ”istmise ja empaatiaga.
Kui laps nutab, siis on kaks viisi ta nuttu lĂ”petada: kĂ€ratada vĂ”i tou anda, et jÀÀ vait, vĂ”i siis aktsepteerida, et lapsel on midagi juhtunud, mis tema arust on ebaaaus, valus, raske vms. Mitte, et ma nĂŒĂŒd siin aasta ema oleks, sest mind ka hĂ€irib, kui lapsed nutavad, aga et karjuda lapse peale, et lĂ”peta nĂŒĂŒd Ă€ra, ei ole minu meelest okei. Ma kindlasti olen seda elus öelnud ka, aga ĂŒldiselt vĂ”tan lihtsalt lapse sĂŒlle, ĂŒritan talle rahulikult olukorda seletada ja lasen tal nutta, kuni ta ise vajalikuks peab. Alles hiljaaegu kuulasime siin 20 mintsa jutti Lende nuttu, aga no mis sa hĂ€daga Ă€ra teed, kui laps nutta tahab. Elu on selline.
Ma ei kujutaks ettegi, et laps tahab ka kaasa rÀÀkida ja ma ĂŒtleks, et kle ole vait, sest sa oled laps? Nagu jah, kui keegi poole lause pealt sisse sĂ”idab, kui ma kellegagi rÀÀkida ĂŒritan, siis ikka ĂŒtlen, et oota kuni teine jutu lĂ”petab ja rÀÀgi siis. Aga selline ĂŒldine mĂ”te, et lapsed peavad olema nĂ€htamatud, mĂ€rkamatud vĂ€iksed tĂ€iskasvanud, kes kĂ”ike alati Ă”igesti teevad… Kes ĂŒldse seda mĂ”elda saab?
(TikTokist just kuulsin, et see ajuosa, mis suudab ratsionaalselt emotsioone reguleerida ja mĂ”ista, areneb vĂ€lja alles 25ndaks eluaastaks. Seega oleks narr viieaastaselt oodata, et ta oskaks alati aru saada, mis on tĂŒhiasi ja “pole nuttu vÀÀrt” onju).
Ma olen nĂŒĂŒd Ă”igest teemast muidugi tĂ€iesti kĂ”rvale kaldunud. Kuhu ma tahtsin jĂ”uda, on see, et mul on vist mingi ajuprobleem. Ma nimelt absull ei mĂ€leta eriti oma lapsepĂ”lve. St ma ei suuda isegi parima tahtmise juures vĂ€lja mĂ”elda, mida mu vanemad oleksid pidanud mulle Ă”petama, mida nad ei teinud. Rahaga ma ei oska ringi kĂ€ia ja vb kui mind lapsena oleks selleks “treenitud”, siis Ă€kki nĂŒĂŒd oskaksin? Samas ma ei usu, sest ma pole iial olnud mingi kalkuleerija vĂ”i sÀÀstja. Kui on, siis raiskan ja kui pole, siis elan ilma, easy.
Teine asi, mida öeldakse, et saab “kaasa harjutada” on trenniharjumused. Tjah, mul olid ka klassis mĂ”ned, kes kĂ€isid vanematega matkamas ja suusatamas ja jalutamas jne. Ma vist ei pea mainima, et meil selliseid kombeid ei olnud. Ja ei ole siiani. Ma ei kujuta ette, mis maailmas ma ĂŒtleks lastele, et ooo lĂ€hme suusatama. Isegi kelgutada ma suurt ei viitsi. Ăldiselt on see kĂ”ik Kardo rida olnud. RĂ”ve, kĂŒlm, mĂ€rg. Ewwww. Nii et pigem selles valdkonnas teen ma tĂ€pselt sama, upsss.
Okei, ĂŒks asi tuli mulle praegu pĂ€he kĂŒll – ma ei mĂ€leta, et meie kodus oleks olnud super palju kallistamist ja musitamist ja “ma armastan sind” sĂ”nu. Ăkki siis oli, kui ma pĂ€ris vĂ€ike olin ja ma seda aega lihtsalt ei mĂ€leta? Igatahes heietame me kĂ”ik siin neid ilusaid sĂ”nu hommikust Ă”htuni. Mitte et see inimese elus nĂŒĂŒd super palju muudaks vĂ”i teda paremaks inimeseks teeks, aga lihtsalt tundub mulle, et see on minu lastel erinev kui mul. Aga veelkord rĂ”hutan, et Ă€kki ikka vĂ€iksena öeldi ka, ma lihtsalt ei mĂ€leta đ
Ăks asi meenus veel: paar sĂ”brannat olid vĂ€iksena sellised, et kui neil kĂŒlas kĂ€isime, siis vanemad kutsusid ainult nemad vahepeal sööma ja siis sa pidid ĂŒksi teises toas ootama. Lapsena sellest suurt numbrit ei teinud, aga mĂ”tlesin kĂŒll, et super imelik. Kui meil keegi kĂŒlas oli, siis kutsuti ikka kĂ”ik sööma. Ma saan aru, et Ă€kki polnud nii palju tehtud vms, aga no palju see 1. klassi tĂŒdruk ikka sööb, et lauda kutsuda ei saa. Oma laste kĂŒlalistele ei kujuta kĂŒll ette, et nii teeks ?
Igatahes mind tÀiega huvitaks, mida teie oma lastega teisiti teete ja mainige Àra ka, kui vanad te olete. Huvitav oleks lugeda.
*Ănneks ĂŒldiselt maailmas lĂ”petati see pull 1970 Ă€ra, aga viimased opid ilma narkoosita on registreeritud siiski aastasse 1986 ?
Tiina
December 22, 2021Jestas maria, vaesed lapsed opil. ?? Ôhhh, ei suuda mÔeldagi sellele.
Mallu
December 22, 2021jaaa :S
Vaike
December 22, 2021Ăldnarkoosita ei tĂ€henda, et kohalikku tuimestust ei kasutatud. Paljud operatsioonid tehakse siiamaani kohaliku tuimestusega, nt mu sĂ”bral on sedasi mitu liigeseproteesi paigaldatud. Mingit Ă”laoppi vaatas telekast pealt, olnud jube huvitav olnud. Ma oleks kohe ise endale minestusega ĂŒldnarkoosi korraldanud. đ
Aga seda, et last tuleb kohe karistada ja mitte midagi seletada, paistis ka siinsest kommentaariumist, kui kirjutasid sellest, kuidas Mari pĂ€rast kooli kuskile kaugemale poodi lĂ€ks ja kogu oma raha sirgeks lĂ”i. Osad kommentaarid soovitasid kohest ja ranget karistamist. Laps teeb esimest korda elus vea, millest ta isegi ei tea, et see on viga ja selle asemel, et selgitada, miks ei ole hea sedasi kĂ€ituda, saagu kohe karistada!? Ma lugesin neid kommentaare nii, et kulmud olid kuklas. Et selle asemel, et soovitada rÀÀkida ja jĂ€tkata/saavutada usalduslikku suhet lapse ja vanema vahel, soovitame parem, et laps hakkaks juba eos kĂ”ike kartma ja varjama? MÀÀdĆŸik.
Mallu
December 22, 2021Eiii, netis kirjutatakse, et neile anti seda…rahustit? et nad ei liigutaks, aga VALU vastu ei saanud nad midagi ??
For decades, pediatricians and obstetricians were taught that newborn babies, especially premature babies, had pain pathways too immature to permit them to feel or perceive pain. The issue didn’t arise much, though, because until recently very few of the smallest, sickest preemies survived very long.
Aga selle karistamisega jah, mul endal sama tunne, et miks neid lapsi pidevalt aina karistama peab? Kui midagi on, siis rÀÀgin, kuidas edaspidi teha vĂ”iks, miks kohe karistama peaks, ma ei tea. Eriti kui me rÀÀgime vĂ€ikestest, nagu Marta, kes isegi ei pruugi aru saada, miks tema kĂ€itumine “vale” on. Ikka rÀÀgid, aga ei saa eeldada, et korra mainisin, nĂŒĂŒd enam iial ei tee đ
Kadi Kadi
December 22, 2021Ăks asi mida ma mitte kunagi ei tee oma lastega.
On see, et ma ei kaaguta ” meil omal ajal ”
Ma ei tunne ennast nii vanaltki, et oleks ” meie ja nende aeg ”
Olen ise 33a
Esimese lapse sain, kui olin 19
Minu ema oli sĂŒnnitades 21 – pole niiii ilmatuma hull aeg, mida ” meil omal ajal ” tituleerida đ
Mallu
December 22, 2021Mari arvab kĂŒll, et ma elasin dinosauruste ajal, ta oli shokis, kui kuulis, et “minu ajal” ei saanud kogu aeg multikaid vaadata. Telekast lihtsalt ei tulnd đ
Vaike
December 22, 2021Ăks laps kĂŒsis mu tuttavalt, kas tal jĂ€i ka sĂ”pru Titanicule. đ
Mallu
December 22, 2021Aus kĂŒsimus đ
Hilda
December 22, 2021Mul endal veel lapsi pole, aga panin samal teemal mĂ”ni aeg tagasi kirja enda kui noore lasteaiaĂ”petaja vaatenurga đ https://hildamaailm.blogspot.com/2021/09/lasteaiaopetaja-suhtumine.html?m=1
Mallu
December 22, 2021Nii jube tegelikult mĂ”elda, et nende aegunud kasvatusmeetoditega Ă”petajad siiani lasteaedades töötavad. Ănneks mu lastel on vedanud ja neil siiani vĂ€ga toredad Ă”petajad olnud đ
Kristi 36
December 22, 2021âLapsed ei sega suurte inimeate jutule vaheleâ
Kui vÀike laps pöördub, siis mina lÔpetan suure inimesega rÀÀkimise ja see hÀirib paljusi. Aga lapse emotsioonid ja mÔtted on vahetud ja kiiresti mööduvad, seega minu meelest on oluline see esmajÀrjekorras Àra töödelda ?
Kui suured inimesed ei suuda minuti kahe pÀrast oma juttu jÀtkata, siis nad on puudulikud. Ja kui nad veel see juures arvavad, et paari aastane peaks nende asemel suutma ?
See oma tunnete/armastuse vĂ€lja ĂŒtlemine oma lapsele on ka erinev, just nagu isegi mainisid.
Ja tabusid ma ĂŒritan vĂ€ltida. Et kui laps kĂŒsib ĂŒle tĂ€nava, et miks onul on ĂŒks jalg, siis ma ei ĂŒtle talle, et ole vait vaid ĂŒritan seletada, et ma ei tea tĂ€pselt aga mĂ”ned vĂ”imalused, mis mulle pĂ€he tulevad on âŠâŠ
Mallu
December 22, 2021Jah, ma nĂŒĂŒd mĂ”tlen ise ka, et kui ma telefoniga rÀÀgin (ja pole mingi jube tĂ€htis jutt), siis enamasti ĂŒtlen ikka teisele tĂ€iskasvanule, et oota korra đ Olen jĂ€relikult samasugune, aga no ega lapsed ĂŒldiselt mingeid elupikki vestluseid pidada ei taha, piisab paarist lausest vĂ”i kĂŒsimusele vastamisest.
Emps
December 22, 2021Mina (32), laps 13, proovin olla lapsega rohkem sĂ”ber kui minu vanemad seda mulle olid. Minu peres oli tĂ€ielik vanema ja lapse suhe. Ise olen teistsugust suhet lapsega hoidnud ja nĂ€en, et laps usaldab mulle mingeid asju, mida pole osanud oodatagi đ
Mallu
December 22, 2021Mul sama asi, et mulle ausalt ei ole oluline see, et mina olen su vanem, austa ja kummarda mind. Pigem ma ikka olen sĂ”ber (kes annab sĂŒĂŒa ja magama paneb :D)
Lotte
December 22, 2021Kohe 30a.
Ei manipuleeri oma lapsi haiguste, emotsioonide vms. Omal ajal kodus oli ikka seda VĂGA palju.
Samuti ei keela lapsel rÀÀkida (teiste juhule vahele jah segada ei tohi) kui tal miskit öelda on tĂ€iskavanute seltskonnas. Samuti see “Ă€ra nĂŒĂŒd nuta”… VĂ”eh, mu ema ĂŒtleb seda siiani mu lastele ja ma alati keelan. Las laps nutab kui ta tahab.
Ei mingit fĂŒĂŒsilist karistamisest. Okay, alla 1a on kerge laksu vastu nĂ€ppe saanud, kui sĂ”rmi kuskile topivad, aga see on ka kĂ”ik. Ma sain oma emalt vastu vahtimist kui nt vandusin.
Kiusamise teemal oli mul ka see “Ă€ra tee vĂ€lja”. Ja siinkohal minu arvamus vb ĂŒhiskonna omast lĂ€heb lahku. Kui keegi kiusab, ĂŒtled vastu. Kui keegi lööb, annad nii kĂ”vasti vastu, et enam teist korda torkima ei tule.
Samuti me laste kuuldes ei rÀÀgi kellestki halvasti. Lapsed on vÀga tÀhelepanelikud ja kipuvad vanemaid vÀga kergekÀieliselt matkima.
emps
December 22, 2021Mina (32), laps 13, tĂŒdurk. Kui minu vanematega olid mul 100% vanema-lapse suhe, siis ise ĂŒritan hoida ning tuleb ka ĂŒsna loomulikult lapsele sĂ”braks olemine. Laps rÀÀgib mulle asju, mida poleks eales oma vanematele ise rÀÀkinud ja tundub, et tugev usaldus on meie vahel. Samas hoian ka vanema-lapse suhtlust, kuna ainult sĂ”prust ei pea ka lapsele pakkuma, selleks sĂ”brad đ
Mallu
December 22, 2021Ma kardan ka, et seda tasakaalu vÔib keeruline leida olla, aga ma pigem tahaks ka, et lapsed julgeksid mulle kÔike rÀÀkida, mitte ei kardaks vms.
H
December 22, 2021Mina olen mĂ€rganud, et paljusid asju teen just nii nagu minu vanemad tegid. Meile loeti palju raamatuid, meid kallistati, meid viidi suusatama, kelgutama, jalutama, teatrisse, muuseumisse, metsa seenele, meile selgitati maailma asju ja meie muresid kuulati. Olen 33-aastane ja esialgu kohe ei tulegi meelde, mida teeks tĂ€iesti teisiti. Ehk vaid see, et minu lastel on harmoonilisem pereelu kui minul oli, sest mu vanemad tĂŒlitsesid tihti. Ănneks minu lapsed selliseid draamasid nĂ€gema ei pea.
Mallu
December 22, 2021Nii tore lugeda! Mitte see, et nad tĂŒlitsesid, aga et nii palju perega koos tehti!
Mer
December 22, 2021Ma olen 31-aastane. Ja terve elu endale korrutanud, et minust ei saa iial sellist ema nagu mul on.
1. Ma ei karju oma laste peale (jah, olen seda teinud ja iga kord vaimusilmas enda ema nÀinud, sest mul on karjudes sama hÀÀletÀmber).
2. Ma KUULAN oma last. Tema muresid, rÔÔme, kĂŒsimusi, vastuseid, ideid, fantaasiaid, soove jne. Ma tahan, et mu lapsed teaksid, et minu juurde vĂ”ib alati tulla, ĂŒkskĂ”ik millega!
3. Lapse mure ei ole pisendamiseks. Kui kiusatakse, siis ma aitan. Kui valutab, siis uurime vÀlja mis ja miks. Kui on kurb, siis lohutan.
4. Iga pĂ€ev ĂŒtleme, kui palju me armastame. Iga pĂ€ev kallistame, kaisutame, kiidame!
5. Nutta on okei. Vahel isegi peab nutma, et hakkaks kergem.
6. Tabusid ei ole. RÀÀgime avameelselt ja vastavlt lapse eale kÔigest, mille vastu neil huvi tekib.
Lisaks sellele ei nĂ”ua ma oma lapselt iial nii palju vastutust nagu minult nĂ”uti, St siis nt nooremate hoidmist ja nende eest vastutamist. Mu ema, kui kuulis, et ma tĂŒtre saan, ĂŒtles “kuldsed” sĂ”nad: “KĂ”igepealt tulebki lapsehoidjad teha ja siis lapsed saada!” Nagu, aitĂ€h ema, ma nĂŒĂŒd tean, kelleks sa mind terve lapsepĂ”lve pidasid. See oli esimene ja viimane kord, kui ta midagi sellist minu kuuldes ĂŒtles, sest ma tegin talle selgeks, milline katkine inimene minust on kasvanud tema suurepĂ€raste kasvatusvĂ”tete tĂ”ttu.
Vaimse kĂ”rval ei saa ma unustada ka materiaalset. Ma olen alati endale eesmĂ€rgiks seadnud lastele luua lapsepĂ”lve, mis erineks sellest, mis mul oli. Jah, kui ma olen seetĂ”ttu kanaema vms, siis olengi. Ja tĂ€na, peale lastega nende tubade koristamist, vaatasin ringi ja tundsin meeletut tĂ€nu, et mu lastel on meie loodud kodu ja privaatsus ja vĂ”imalused. Et nad ei pea muretsema kiusamise pĂ€rast, sest ema ei raatsi peale turukauba midagi osta. Et nad ei pea muretsema mĂ€rgade ja kĂŒlmade jalgade pĂ€rast. Et neil on vĂ”imalus oma tuppa pageda, kui tuju tuleb. Jne, jne.
Ma olen pikalt end ravinud ja teraapias-psĂŒhhiaatril kĂ€inud. Ăsna alguses sai selgeks, et mu Ă€revuse, depressiooni ja paanitsemise taga on just lapsepĂ”lv.
Sirly
December 22, 2021Ei julgegi kommenteerida, kohe lennatakse peale đ
See, mis lapsena hĂ€ris, seda oma lastele ei tee. Mida tĂ€nutundega meenutan (lapsena vb ei meeldinud, aga tĂ€iskasvanuna vaatan asjale teisiti), seda pĂŒĂŒan ka oma lastega.: viisakas kĂ€itumine, etikett kodust vĂ€ljapool, puhtus jne.
P.
December 22, 2021Neid asju, mida ma kunagi mĂ”tlesin, et mina teisiti teen, on nii palju. Kahjuks on vanematelt pĂ€randuseks saadud mustrid kohati ka minu pereellu trĂŒginud:((( Lohutan end natukenegi, et vĂ€hemalt tegelen teadlikult probleemiga.
On asju, mida ma arvasin, et mina oma lapsi kĂŒll nii ja naa ei kasvata, aga tegelikult olen ise ka libastunud. Aga rohkem on ikka seda, mida teisiti teen. Lastele nende tundeid ja emotsioone Ă€ra ei keela. MĂ€letan, et lapsena ei vĂ”inud ĂŒhtegi emotsiooni vĂ€lja nĂ€idata. Naerda ei vĂ”ind, nutta ei vĂ”ind, rÀÀkida ei vĂ”ind, logeleda ei vĂ”ind, mĂ€ngida ei vĂ”ind. Unistada ka ei vĂ”ind, kui keegi selle pealt tabas. Ma ei oskagi tĂ€nase pĂ€evani millestki eriti unistada. KĂ”ik oli keelatud anyway ja lihtsalt tuli alati elada kellegi teiste korralduste jĂ€rgi. Kusjuures mĂ€letan, et teismeeas, kui hakati nagu eeldama, et olen juba iseseisav, eneseteadlik jne jne, siis jĂ€i jalgu, et miks ma aina mossis ja nii apaatne olen, miks pole huvisid jne. Olin suurimas segaduses… Sest kas see polnud mitte see, mida mult terve senise elu nĂ”uti ja oodati?? Nii raske on olnud see suureks inimeseks kasvmine. Seda kĂ”ike olen ĂŒritanud oma lastega vĂ€ltida ja teisiti teha.
Muidugi ka see, et minuga ei tegeldud lapsena ĂŒldse. Nagu mitte ĂŒldse. Ei mĂ€leta mitte ainsatki korda, kus vanemad minuga mĂ€ngisid vĂ”i tegelesid. VĂ”i ok, mingit kĂ€elist tegevust ikka haruharva ema tegi, aga see kĂ€is kah alandamise ja Ă”iendamise saatel. VĂ”i siis nĂ€itas ĂŒles null huvi. Ema tĂ€nase pĂ€evani mind teeb maha. Ănneks mu lapsi ikka tunnustab ja kiidab. MĂ”istagi ma ikkagi annan endast parima, et oma lastega tegelda ja mĂ€ngida, nende huvisid toita jms. Sest… milleks nad mul on, kui ma nendega tegelda ei taha? VĂ”i kuidas nad peaksid teadma kunagi, kes vĂ”i mis nad olla tahavad, kui huvisid ei arendata, keeig ei suuna ega tegele, keegi ei arutle ega vestle, ei nuta ega naera.
Noh ja muidugi annnan endast parima, et kujundada lastele vajalikke ja niisama hÀid harjumusi. Mu ema andis mu osas alla juba siis, kui olin lasteaiaealine. Ei tea, mida ta eeldas. Et eelkooliealine laps on juba vÀljakujunenud inimene, kes alandlikult ja vastuvaidlemata kÔigele allub, kÔik elu omaks vÔtab, kÔige vajalikkusest jne aru saab.. Jumala ulme, kuidas ikka lapsi kasvatati kunagi.
Ahjaa.. Olen 36a
Krr
December 22, 2021Nii kurb :(. Aga minu meelest oled sa juba nii super tubli, et sea kĂ”ike seda oled osanud analĂŒĂŒsida ja lahti mĂ”testada – see on juba nii suur vĂ”it. Ja ma vĂ”in kihla vedada, et sa oled juba seetĂ”ttu 100 x parem lapsevanem kui sulle oldi!
aire
December 22, 2021Omg?? ma nii tuntsin ennast praegu Àra TÀpselt sama oleksin ka ise kirjutanud oma lapsepÔlvest ? ma 38
Aga Ônneks ma tervenen ja oma lastega olen ehk isegi liiga leebe (tÀielik kanaema)
Kadi
December 22, 2021Mitte et mul halvad vanemad oleks olnud,aga on palju asju,mida ma teisiti teha tahan. Nt sama kiusamine. Mulle öeldi kah asi vĂ”i saa ĂŒle. Oma lapsele ikka selgitan,uurin ja kĂŒsin kuidas,miks,kes jne. Et alati tuleb öelda,et saaksin aidata ja koos midagi vĂ€lja mĂ”elda. Kallistamist on meil palju rohkem. Lisaks kĂ”iksugu ĂŒritused,sĂŒnnipĂ€evad,ekskursioonid. Saadame pea igale poole. Omal ajal ei lastud meid Ă”dedega kuhugi vĂ€ga( peres 4last). Lasti valida a)lĂ€hed kuhugi vĂ”i b) ei saa uusi riideid ja asju tĂŒkk aega (polnud kĂ”ige vaesem pere,aga raha jalaga ka polnud). Kui valisid a variandi jĂ€rgnes sellele veel seletus,et ise tead,kui katkiste riietega kooli lĂ€hed ja norima hakatakse.
Laps on tÀhtsam kui kodu. Kodus lapsena sai tihti Ôiendada kui tuba sassis, midagi kogemata katki tegid vÔi nt lillepott kukkus kuskil pÀhe ja said esimese asjana sÔimata,et poti lÔhkusid mitte ei vaadatud,et muhk peas vÔi peapÔrutust pole ?
Muidu on vanemad vÀga kallid ja lÀbisaamine on kindlasti tÀiskasvanuna palju parem. ?
Kadi
December 22, 2021Ahjaaa…kohe 32a ja 2 last ?
Aire
December 22, 2021Ma veidi kaldun teemast kÔrvale, aga miskipÀrast just see meenub mulle lapsepÔlvest, kui ma mÔtlen praeguste laste peale, kes on minu tuttavatel/sÔbrannadel/sÔpradel.
Ma olen vene perest pĂ€rit ja vĂ€ga karmide vanematega. Meil oli fĂŒĂŒsiline karistud tĂ€iesti okei. Ma ei mĂ”tle nĂŒĂŒd, et peksti poolsurnuks, vaid natuke rihma ja nurgas seismine. See ei ole mind absoluutselt negatiivselt mĂ”jutanud. Praegu saan vanematega superhĂ€sti lĂ€bi ja minust on saanud hea inimene (vĂ€hemal enda arust :D)
Praegu ,ma olen aru saanud et lapsed kohe kisavad ja Àhvardavad lastekaitsega.
Aga veelkord mainin – fĂŒĂŒsilisel karistusel ja fĂŒĂŒsilisel karistusel on vahe…
Teine asi on sĂ”brannaga seotud – tema vanemad samuti olnud vĂ€ga karmid. SĂ”branna ise 26 juba, aga vanemad siiamaani ei tea, et tĂŒtar on endale nabaneedi teinud đ
Mallu
December 22, 2021Aga oli muidu hea tunne, kui rihma said v? Selles suhtes, et mĂ”tle, kui sa tĂ€iskasvanuna kĂ€itud kuidagi valesti/ebasobivalt ja elukaaslane v ĂŒlemus annab natuke peksa (poolsurnuks mitte) ja paneb kolleegide ees nurka seisma. Oleks imelik ju? Miks siis seda lapsele vĂ€hem imelik teha on, selle asemel, et talle rÀÀkida, kuidas kĂ€ituma peaks :D?
Aire
December 22, 2021Ei hea tunne ei olnud đ
Ma lihtsalt mĂ”tlen sedapidi, et ilma karistuseta oleksin ma ilmselt alla kĂ€inud ja hetkel olen vanemate karmi kĂ€e tĂ”ttu ikka inimeseks saanud đ
Mallu
December 22, 2021Kas sa mĂ€letad, mida sa siis tegid, mille eest rihma said ja ilma rihmata kindlasti alla kĂ€inud oleks? đ
Aire
December 22, 2021KÀisin 10-12 aastasena koolikaaslastega suitsetamas, joomas, laaberdamas. Suhtlesin umbes 13. aastasena 20. aastaste meestega. Sel hetkel ma ei saanud aru, et see vÔis halvasti lÔppeda.
Mallu
December 22, 2021Okei, need tĂ”esti rasked asjad, aga kas sa pĂ€riselt arvad, et fĂŒĂŒsiline vĂ€givald oli ainuke viis neid asju ja olukordi lahendada? đ
kellakagu
December 23, 2021Ilmselt on alati sellisel juhul ka see teine ots., et see, kellega nii on kĂ€itutud, sel puutub ju igasugune teadmine ja ettekujtus, kui probleeme oleks pĂŒĂŒtud lahendada heaga, mĂ”istmisega ning armastusega. Ja siis talle vĂ”ib tunduda, et just see karm kĂ€si tema puhul aitas.
Ja siis lÀheb oma lastega sama rada edasi, sest ta pole kindel, et vastupidine vÔiks töötada. Sest karm kÀsi on jÀrele proovitud.
Vaike
December 22, 2021KĂŒllap oleksid ka siis inimeseks kasvanud, kui vanemad oleksid rihma asemel rÀÀkida vĂ”tnud. Peresiseste suhete versioone on Ă”nneks rohkem kui ainult rihm vĂ”i ĂŒlekĂ€te kasvanud ĂŒlbikud, kes vanemaid Ă€hvardavad. đ
Evelin
December 23, 2021Mul oli vĂ€ga range isa, kes ikka armastas karistada nii fĂŒĂŒsiliselt (natuke rihma ikka) ja nurka seisma panna, koduaresti panna. Ja ma arvan, et just selle tĂ”ttu hakkasingi teismelisena mĂ€ssama ja pĂ€tti tegema ning hulkuma. Need karistused on praegu vaadates olnud tĂ€iesti ebavajalikud ja ei Ă”petanud mulle muud kui korralikult kĂ€sku tĂ€itma, tubli tĂŒdruk olema ja paremini valetama, et mitte pahandustega vahele jÀÀda. Praeguseks olen tĂ€iesti igasuguse karistamise vastane, distsipliin ja piiride seadmine on tĂ€iesti elementaarne ja vajalik, aga karistamine mulle kĂŒll ellu mingeid vÀÀrtusi kaasa ei andnud ega mul paremaks inimeseks kasvada ei aidanud. Olin pĂ€ris terane laps ja kindlasti oleks lihtsalt sĂ”nadega vĂ€ga edukalt hakkama saanud.
Maali
December 22, 2021Kui mina laps olin, oli mu ĂŒksikema; töötas 3 kohapeal: pĂ€eval mĂŒĂŒja, Ă”htuti koristaja ja öösel kasiinos baaridaamina. Olime ÀÀrmiselt vaesed ja mingeid lĂ”bustusi vĂ”i mĂ€nguasju ei saanud lubada, riided olid turult vĂ”i kiriku poolt annetatud. (Koolis oli tĂ€nu sellele palju narrimisi). Ema rĂŒgas, et meil vĂ€hemalt kortergi oleks alles. Mina ja mu vĂ€ikevend olime pĂ€evi ĂŒksi kodus. Ise Ă”ppisime ja tegime sĂŒĂŒa. Vahel nĂ€gime ema mĂ”ned korrad nĂ€dalas. Ăppimine oli nii mul kui vennal raske, sest ei olnud kedagi kes kodus aitaks Ă”ppida ja hiljem oli veel raskem. Peale pĂ”hikooli, mille suutsin ÀÀriveeri Ă€ra teha lĂ€ksin kutsekasse. TĂ€na mĂ”tlen, et oleksin vĂ”inud rohkem vaeva nĂ€ha ja parema hariduse saada. Minu oma lapsed (3 klass ja 5 klass) on praegu ĂŒleni viielised, nad on vĂ€ga kohusetundlikud, Ă”pihimulised ja neile meeldib Ă”ppida ja kool. Olen Ă”petanud neid ise Ă”ppima. KĂ”ik ikka selleks, et tulevikus oleks korralik haridus ja kunagi ei peaks viletsat elu elama. Olen Ă”petanud, et pere ja lĂ€hedased sĂ”brad on tugi. Me rÀÀgime vĂ€ga palju pĂ€eva/elu muredest ja rÔÔmudest. Mul on hea meel, et lapsed usaldavad mulle kĂ”ike. Kuulan ja kuulen oma lapsi ja sama teavad, et ka nendega arvestatakse. Elus ei saa alati vĂ”ita ja kaotustega tuleb leppida. Ma ei ole iial nende peale karjunud ega kĂ€tt tĂ”stnud. Ăpetan neid sĂŒĂŒa tegema (ja praeguseks oskavad teha kĂŒll, vahel isegi vaidlevad, kumb Ă”htusöögi teeb ?) ja kĂ”ike muud igapĂ€evaseid eluks vajalikke. Minu ema ei Ă”petanud ja vĂ€ga raske oli lapsena. ĂhesĂ”naga, tegelikult on neid asju veel.
Mallu
December 22, 2021Krt, peaks ka hakkama Marile söögitegemist Ă”petama đ
L
December 23, 2021PĂ€ris nĂ”me lugeda kuidas keegi ĂŒldse fĂŒĂŒsilist karistust kiidab. Loodan, et Sul ei ole lapsi kes peksa saavad ja ka perselaks on fĂŒĂŒsiline karistus.
L.
December 22, 2021What kesse jÀtab lapse sÔbra seniks teise tuppa ootama, kuni oma pere sööb? ?? Mega imelik tundub.
Omal lapsi pole, aga kui kunagi peaks olema, siis arutaks nendega rohkem maailmaasju, emotsioonidega toimetamist ja ĂŒleĂŒldse hingeelu, minu vanemad seda eriti ei teinud ja olid igas mĂ”ttes ĂŒsna kinnised. Also nĂ€iteks kui pĂ€evad hakkasid, pidin ka tĂŒkk aega hoogu vĂ”tma, et emale öelda, sest no polnud kunagi teemaks peres sellised asjad ja super awkward tundus rÀÀkida.
Mallu
December 22, 2021Ma mĂ€letan selliseid olukordi mitmeid, seega ju siis see oli teema đ
Kerli
December 22, 2021Mina olen ka lapsena erinevate sÔprade juures mÀngides pidanud ootama kuni mÀngukaaslane sööb vÔi on mind saadetud ise koju sööma. On olnud olukordi, kus kodu on kÔrvalmajas, kuid on tulnud ette ka rattaga lÀbi linna edasi-tagasi sÔitmist.
Praegu olen 32 ja enda lapsed veel vĂ€ikesed, kuid kedagi kĂŒlas olevat nĂ€lga jĂ€tta ei kavatse.
Kelly
December 23, 2021Jep, ka mina mĂ€letan kui jĂ€in sĂ”branna tuppa senikaua ĂŒksi hĂ€ngima kuni bad perega sĂ”id đ Ise ei kujutaks ĂŒldse sellist asja ette, alati ikka pakun kĂ”igile minu kodus viibijatele sĂŒĂŒa
Aivi (33)
December 22, 2021Minu lapsepĂ”lves ka kallistamist ja musitamist ja âma armastan sindâ sĂ”nu ei olnud. See oli nagu hĂ€biasi, kui laps vanemale oma kiindumust avaldas. Tundsin sellistest spontaansetest kallidest vĂ€ga puudust. Kui ĂŒtlesime emale “Kallis oled” vĂ”i “ma armastan sind”, siis ĂŒhmas ta lihtsalt midagi vastu vĂ”i ptles “okei”. Selles osas otsustasin, et minu lastega saab olema teistmoodi. Ja meil ongi. Sugulased on öelnud, et see on juba veider kui 13a poisslaps endiselt ema kallistab, et peaks juba tĂŒdrukute jĂ€rgi jooksma jne. Minu meelest ei pea. Kui tema jaoks Ă”ige aeg, kĂŒll siis tuleb ka see tĂŒdruk keda kallistada. Siis ĂŒks asi on kindlasti söömine. Kuna meil oli suur pere ja toit oli emal tĂ€pselt Ă€ra jagatud, siis meie ise midagi vĂ”tta ei tohtinud. Absoluutselt kĂ”ike pidi kĂŒsima. Ka neid kĂŒpsiseid ja komme, mis elutoa laual vaagnas seisid. Praegu on mul kodus enamjaolt iseteenindus. Ăhtusöögiks katan laua ja kĂ”ik vajalik on laual olemas, aga pĂ€eval vaatavad lapsed ise kas ja mida söövad . Ja siis need jĂ”ulude kommipakid. Viisime koju ja ema jagas kĂ”ikidele vĂ”rdselt. Minu lapsed saavad oma kommipakid ise Ă€ra sĂŒĂŒa ja sunniviiselt jagama ei pea.
M
December 22, 2021Ma (30a) teen valikuid veidi teadlikumalt ja tervislikumalt, nt toitumise teemal.
Aga kui puhtalt kasvatusest rĂŒĂ€kida, siis mu ema on ilmselt musteremade topis (ja isad ju suunduvad sageli emade jĂ€rel), nii et kui ma midagi Ă”igesti teen, tuleb see mu emalt.
Kaisa
December 22, 2021Olen 37 nii et lapsepĂ”lves olin nii sĂ”nadest kui mĂ”istmisest nĂ€ljutatud. Armastust ei mainitud kunagi, kuigi see oli ilmselgelt olemas ja mul oli tavaline Eesti pere. Oma lapsele ĂŒtlen , et ma armastan teda, kogu aeg, sest ei taha, et ka kasvaks mingi emotsionaalselt krampis inimesena. Ma tagan, et ta ei peaks selles kunagi kahtlema, mitte ainsalgi hetkel. Samuti ei Ă”petatud mu kodus sageli asju, vaid oodati kohe oskusi ja teadmisi, ilma neid ise andmata. Tavaliselt jĂ€rgnes valesti tegemisele ja tĂŒli ja riid. Ma tahan olla kindel, et olen ikka oma osa teinud- algul Ă”petan, selgitan ja slles siis sean mingid ootused. Ema vastas miks kĂŒsimustele- sest meil kĂ€ib nii, sest nii ei tehta, sest nii on. Mina tahan lapsega teemadesse sĂŒĂŒvida ja teda harida ja juhendada. Tahan, et ta tunneks, et keegi alati aitab ja on olemas ja ema armastus on tingimusteta ning vankumatu. Mul jĂ€i sellest lapsepĂ”lves vajaka. Ma ei tundnud end kaitstult ja turvaliselt. Tol ajal tundus lapsevandmale hirmsaim pangepanek laste Ă€ra hellitamine ja liiga pehme olemine. Ma ei kavatse oma last hakata ka rihma, tolmuimeja juhtme vĂ”i muu sellisega peksma. See arutus jÀÀgu nĂ”ukaaega
Lastevaba Juta
December 22, 2021Ma teen teistmoodi seda, et ei sĂŒnnita neid ĂŒldse. Ănneks suguvĂ”sa on suur, seega vanemate “Ă”igust” vanavanemaks saada ma ei röövi, aga keeldun juurde tegemast.
PĂ”hjuseid on kahjuks palju. NĂŒĂŒd peab veel 6 aastat lihtsalt ootama , et Eesti seadused lubaks enda keha ĂŒle otsustada ja munajuhad kinni siduda.
Mallu
December 22, 2021See on jah nadi, et nii kaua ootama peab, et see protseduur Ă€ra teha, kui ise endas kindel oled. Ega see ju kohustus pole lapsi saada đ
Helina
December 25, 2021KĂ”ikidele, kes tulevad arsti juurde sterilisatsiooni jutuga, endal lapsi pole, siis ma soovitaks ikkagi lasta lihtsalt spiraali panna. Las istub seal 5 a sees ja seda saab kas vĂ”i narkoosis paigaldada. Ătlen seda sellep, et tihtipeale varasematel steriliseerijatel on vaja ikkagi enne menopausi panna spiraal nö ravi eesmĂ€rgil, et neid vĂ”imalikke verejookse peatada. Siis kaob ĂŒhtlasi nagu sterilisatsiooni mĂ”te Ă€ra.
Maria
December 22, 2021Olen hetkel veel 30.aastane, ma ei ĂŒtleks, et miskit minu ajal ema mind kuidagi teisiti kasvatas ( sain endale kasuisa alles 9.aastaselt ), selle ajani kasvatas meid (peres 3 last) ĂŒksi, olles samal ajal nii ema kui isa eest. Karistusi ikka oli, aga pigem ikka sellepĂ€rast, et olin keskmine laps ja otsisin ka lĂ€bi pahanduste ema tĂ€helepanu. Aga meie peres ema ei karistanud kunagi fĂŒĂŒsiliselt, tema rÀÀkis . Kuid tuleb meelde olukord , kas olin 8. aastane ja jĂ€lle ema luges moraali, ning ma julgesin siis kĂŒsida tema kĂ€est, et kas ta mulle pĂ€riselt ei taha vitsa anda ? đ Sest tema juba oskas sedasi kĂ”neleda, et sĂŒda lĂ€ks pahaks ja oli ikka meeletult hĂ€bi olla.. Enda 3 last pĂŒĂŒan ka kasvatada sedasi, sest minule minu ema sĂ”nad alati mĂ”jusid. đ Hetkel on vanim 11.aastane ja no temaga ikka aeg-ajalt vaja maha istuda ja rÀÀkida ka vĂ€he tĂ”sisematel teemadel.
Samuti ma ei mĂ€leta, et ema oleks lausunud meile , et armastab meid jne, kuid tean, et olime ta elus kĂ”ige olulisemad. Oma lastele, ĂŒtlen alati kui nad kodust Ă€ra lĂ€hevad (kooli, kĂŒlla, kuhu iganes) , ennem magama minekut, kallistame, lollitame jne đ Tahan , et nad tulevikus saaksid tagasi mĂ”elda lapspĂ”lvele, ja et neil on meeles, et ema on see, kellega saab lollitada, rÀÀkida, muresid kurta, nutta koos jne đ Ma ei taha öelda, et pĂŒĂŒan olla enda emast parem variant, Usun, et kui ta oleks siiani meiega, siis ta oleks best mom ever and grandmom đ kuid annan endast parima variandi. Ma ei ole ideaalne ema ja olgem ausad, ma tahaks seda naist/ema nĂ€ha kes on ideaalne ja kĂ€siraamat kĂ€es, et kuidas lapsi kasvatada. Lapsed kasvatavad meid- koos lapsega kasvame ka meie đ
B
December 22, 2021Mina proovin praktiliselt kĂ”ike teisiti teha. Kasvasin lapsena ĂŒles ema peksu ja mĂ”nituste saatel. Ma ei olnud kunagi piisavalt hea, ilus, osav vms. Saime Ă”dedega peksa ka asjade eest mida ei teinud.. no nĂ€iteks ema kaotas oma kĂ”rvarĂ”ngad Ă€ra. Saime peksa sest keegi meist pidi ĂŒles tunnistama mida ta nendega tegi. LĂ”puks keegi meist tunnistas ĂŒles lihtsalt selleks et see peksmine lĂ€bi saaks. LĂ”puks leidis ema siiski ĂŒles need kĂ”rvarĂ”ngad ja tuli vĂ€lja et oli ise Ă€ra pannud need kuhugi. Vabandamise asemel ĂŒtles lihtsalt, et kĂŒll me mingi asja pĂ€rast selle peksmise ikka Ă€ra teenisime.
Praeguseks on emaga suhted jÀtkuvalt keerulised, sest ta ise ei saa siiani aru et midagi valesti oleks teinud. Ta muudab ennast igas loos ohvriks, sest temal oli raske elu jms ja me peame teda austama sest ta on meie ema.
Mina ei austanud oma ema vaid kartsin.
Mina arvan et ka emal tuleb oma laste austus vÀlja teenida. Mina teen kÔik selleks, et mu lapsed mind austaksid ja et nad ise tahaksid seda teha. Meie peres ei ole vÀgivalda, mÔnitamist ega halvustamist. Annan neile pidevalt teada kui kallid ja olulised nad minule on. Kuulan neid kui nad soovivad rÀÀkida ja olen nede jaoks olemas.
Olen hetkel 32 ja siiani vĂ”itlen nende “deemonitega” mis lapsepĂ”lvest kaasa sain.
Mallu
December 22, 2021Nii kahju đ aga samas fakt on see, et meie vanemad kasvatasid meid ka tulenevalt sellest, kuidas neid endid kasvatati ja nad arvasid, et parem on. Ei usu, et keegi pĂ€riselt istub kodus ja mĂ”tleb, et oh, ma tahaks MEGA sitt ema olla đ
Sp
December 22, 2021Korraliku ĂSi paksusega raamatu vist saaks, aga 2 peamist asja on olla nende jaoks alati olemas ja ema, mitte sĂ”brants vĂ”i teiste arust nsma lahe tĂ€di, aga emana lĂ€bi kukkuda. Mitte teha laste arvelt omakasu pĂŒĂŒdlikke tempe…ma sain lapsed, et neid kasvatada ja neile olemas olla ning vĂ”imalikult okeid inimesed neist saaksid, aga mitte vastupidi. Armastada neid vĂ”rdselt ja mitte vahet teha. Eales ei suunaks oma lapsi teiste kasvatada( vanaemad, tĂ€did jne) pakkuda neile kortalikku kodu, sĂŒnnipĂ€evi, jĂ”ule, pĂ€kapikke, perega koos tegemisi ja kĂ€imisi… No ĂŒldiselt lihtsalt kogu armastust ja hoolt, mis meil laste isaga on vĂ”imalik neile anda ning enesekindlust neis kasvatada ja toetada ning uskuda neisse … Kahjuks mul endal pole suuri eeskujusid ja ma ka komistan ning koperdan veel lapsevanemana, aga eesmĂ€rgid on suured ja loodan neid siiski vĂ”imalikult suures mahus tĂ€ita…
Hets
December 22, 2021Endal lapsi ei ole ja vĂ€ga palju erinevalt vast isegi ei teeks, kuna midagi hullu keegi kellelegi ei teinud ning kasvasin ĂŒles normaalseks inimeseks. Kuna kasvasin ĂŒles ĂŒksiklapsena koos ĂŒksikemaga, siis pĂ€rast vanaema surma olimegi vaid kahekesi. Mu meelest algusest peale ikka sai kĂ”igest rÀÀgitud. TĂŒlitsesime kĂŒll, kui ma vahepeal liiga palju tahtma hakkasin midagi, aga see tuline temperament on ĂŒleĂŒldiselt suguvĂ”sa viga. Keegi kĂ€tega kallale ei lĂ€inud, aga rahunesime ka kiiresti maha ja arutasime normaalselt asjad lĂ€bi, et mis valesti lĂ€ks ja kuidas kumbki olukorda tunnetas. Kui ikka nututoru tuju peale tuli vĂ”i keegi millegi peale solvus, ei hoidnud ei mina ega ema end tagasi. VĂ€hemalt teadsin seda, et kodus oma inimeste keskel on okei nutta – ema rĂ”hutas, et vĂ€lismaailmas tuleb nutt alla neelata ja ei tohi teistele seda mĂ”nu anda et mu pisaraid nĂ€ha, aga tema kaisus sai igasugused teemad lĂ€bi nutetud. Kui hullem teismelisejant lĂ€bi sai, siis olime peaaegu et sĂ”brannad. Niipea kui vĂ€lja kolisin, siis distants tegi asjad veel paremaks, st igapĂ€evanagelusi ei teki. Toetame ja abistame omavahel kĂ”iksuguste muredega.
nonehh
December 22, 2021tahaks sĂ”na kaasa öelda nende “oppide” teemal.
mul on omal tehtud nii lapse kui tÀiskasvanuna (eelmisel sajandil) pÔskkoobaste loputust. ilma narkoosita. protseduur vÔttis aega alla poole tunni. oli ebameeldiv, aga EI olnud valus. peale kooli lÀksin, pandi mingi toru ninna, tehti Àra, 5 minutit pÀrast istusin ja lÀksin koju. sellel talvel rohkem pÔskoopapÔletikku ei tulnud.
kui mu lapsel lasteaiaealisena sajandivahetusel pĂ”skoopapĂ”letikud aina venisid ja venisid, siis kui kĂŒsisin arstilt loputuse vĂ”imaluse kohta, sain teada, et seda enam ambulatoorselt ei tohi teha, et ainult haiglas ja tĂ€isnarkoosis, kuskil 6selt siis talle tehti. tĂ€isnarkoos ja 5 pĂ€eva statsionaaris.
mina olen kĂŒll arvamusel, et see “voolikud ninna ja 10min hiljem on korras” oli vĂ€iksem trauma, kui tĂ€isnarkoos + 5 pĂ€eva lapsena haiglas istumist.
igaljuhul minul endal tekkis lapsega 5 pÀeva koos haiglas istumisest paras deprekas, lapsest endast rÀÀkimata.
Mallu
December 22, 2021No pÔskkoopaloputus ja nt opertsioon on kaks vÀga eri asja. Sa praegu laseks oma beebile oppi teha ainult rahustite (mitte valuvaigistite) mÔju all?
Anna-Liisa
December 22, 2021PĂ”skkoopa loputamine ei ole operatsioon. See on protseduur. Kui su beebi vajab sĂŒdameoppi, siis ĂŒtled, et toimetage rahus narkoosita, ĂŒldanesteesia oleks talle liiga suur trauma?
Anneli
December 22, 2021Ma olen 31 ja olen seda kĂŒsimust palju peast lĂ€bi lasknud. Mul veel lapsi pole, kuna mul on meditsiiniline probleem ehk teisisĂ”nu ilma meditsiinilise sekkumiseta ma rasestuda ei saa ja praegu koroona ajal pole seda ette tahtnud vĂ”tta, vaatame kuidas jĂ€rgmised aastad on ehk saab enam-vĂ€hem normaalsuse juurde naasta ja see teema ette vĂ”tta, kuid nĂŒĂŒd tagasi tulles selle juurde mida mina teisiti teeksin. Siis vist mitte midagi. Ma olin juba lapsepĂ”lves ĂŒsna protestiv, kui mulle ema ĂŒtles, et kell 21 oled kodus, siis mina tulin 23. ĂhesĂ”naga kĂ”ik keelud, mis mulle tehti, ma lihtsalt astusin neist ĂŒle. Kuid see eest mind ei karistatud selle eest, mĂ€letan kĂŒll kuida lubati ĂŒks vĂ”i teine asi Ă€ra keelata vms, aga seda ei tehtud. Seega mina vĂ”in öelda, et head lapsed kasvavad vitsata, ma tegin kĂŒll palju pahandust ja kompisin erinevaid piire, aga see eest ma olin ka hea laps. KĂ”ige enim, ĂŒllatas mind see kui koolis mĂ”ni laps rÀÀkis koolivaheajale minnes ja tunnistust nĂ€hes, et saab kodus peksa, sest tal on tunnistusel mingi ĂŒks 4, siis mind pani imestama, et milline vanem seda teeb. Mul oli nii, et 7.klassis pĂ€ev enne vaheaega teatasin kodus emale, et vĂ”ib juhtuda nii, et mul on kehalinekasvatus 1 tunnistusel ? loomulikult mina teadsin juba, et tuleb 1, aga kodus olin diplomaatilisem natukene ? Mingit karistust vms ei jĂ€rgnenud, sellele oli lihtne lause ainult ” Sa kĂ€id koolis enda jaoks, mitte minu”. Seega ma ei tea, keda ma tĂ€nama pean, aga meie kodus oli kĂ”ik ĂŒlivĂ”rdes hea ja olen tĂ€nulik, et just siia perre sĂŒndisin ja mul just selline ema oli nagu ta oli! kuid alati kui kuulen minegid Ă”udus lugusid, kuidas keegi pidi kodus nĂ€ljas vĂ”i peksu hirmus elama, on mul kahju et sellised vanemaid ĂŒldse olemas on.
L
December 23, 2021Minu isa Àhvardas kogu aeg rihmaga mind, sest hinded olid sitad.
K
December 22, 2021Mina olen 32 ja laps hetkel 1a5k ja neid asju mida ma enda vanematega vĂ”rreldes vastupidi teen, on oiiiii, kui palju. Esiteks, ilmselgelt ma ei löö oma last ega tĂ”sta ta peale hÀÀlt. Mind ajab retsilt nĂ€rvi, kui ta kisab ja vahel tahaks kĂŒll kĂ€ratada, et kaua vĂ”ib mingi tĂŒhise asja pĂ€rast röökida, aga a) tema jaoks ei ole see tĂŒhine, et ta sai a la sinise tassi asemel rohelise, see ongi tol hetkel ta jaoks maailma suurim probleem, b) ta on vĂ€ike laps, ta ei oska veel rÀÀkida ja see ongi tema viis enda rahulolematust vĂ€ljendada. Ma olen hullu vaeva enda kallal nĂ€inud ja vanemluse koolitusi lĂ€binud ja reparentingâi kohta lugenud, et neid enda vanemate mustreid murda ja ise parem olla. On raske vahel, aga tĂ€iega seda vÀÀrt.
Mis veel⊠mu laps kuuleb iga pĂ€ev, et ma armastan teda – ma ka ei mĂ€leta, et oleksin seda oma vanematelt kordagi kuulnud.
Lisaks see âsest ma ĂŒtlen niiâ vastus, kui kĂŒsitakse, miks midagi teha ei tohi. Mu laps veel ei kĂŒsi seda, aga ma olen juba praegu seda harjutanud, et kui ma midagi keelan, siis lisan ka juurde miks. Ja kui ma ei oska öelda, miks ma midagi keelan, siis Ă€kki polegi vaja seda teha? HĂ€sti paljud keelud on mu meelest vanemate mugavuses kinni. NĂ€iteks mu lapsele meeldib sahtlitest asju vĂ€lja loopida. Mulle ei meeldi. Miks? Sest ma ei viitsi koristada, aga see pole ju lapse probleem, vaid minu. Nii et pĂŒĂŒangi rakendada vaid neid keeldusid, mis on ohtlikud vĂ”i kedagi teist kahjustavad (a la sĂ”rmi pistikupesadesse ei topi ja koera ei löö vms).
Igatahes, ma tahaks olla oma lapsele selline vanem, keda ta usaldab ja julgeb tulevikus oma lollustest rÀÀkida, et saaksin teda vajadusel aidata. Minu jaoks oligi lapsepĂ”lvest kĂ”ige vastikum tunne see hirm, et kui ma ĂŒhel vĂ”i teisel viisil ei kĂ€itu, saan kere peale. Samuti tahaks, et tal oleks head sĂ”brad. Minu vanemad olid sellised, kes kĂ€skisid mul nt klassikaaslaste sĂŒnnipĂ€evadelt ĂŒldiselt esimesena Ă€ra tulla. SĂŒnnipĂ€ev algas nt kell 13 ja ma pidin kell 14 kodus olema. PĂ€rast kooli kellelegi kĂŒlla minna ei tohtinud, sest âpole sul vaja ringi litutadaâ – olin siis mingi 9-10-aastane. Ja nĂŒĂŒd tĂ€iskasvanuna mul pole ĂŒhtegi sĂ”pra-sĂ”brannat, sest ma ei oska sĂ”prussuhteid luua ega hoida.
Kaisa
December 22, 2021Meie peres ei öeldud, et ” armastan sind”. Ei vanemad omavahel vĂ”i vanemate-laste vahel. Mina kallistan, musitan ja “armastan”oma lapsi iga kord kui nad vĂ€hegi tahavad. 9 aastane tuleb poeb kĂŒlje alla, teeb kalli ja ĂŒtleb, et armastab mind. Mis sest, et 5 minutit varem Ă€kki karjusin, et koristagu juba tuba Ă€ra… Teiseks oli nt vaheajal perena aja koos veetmine. Ema saatis meid(3 Ă”de) ĂŒle Eesti laiali ja siis suvel puhkas ĂŒksinda:s. Mina just teen plaane, kuhu lastega koos minna ja mida teha. Meil lapsepĂ”lves tehti hullul kombel vahet – ma proovin poistele igal juhul olemas olla ning mitte kumbagi vĂ€hem tĂ€htsana tundma panna. Vanust ainult 31
Kadi
December 22, 2021Olen 30 ja mul 2 vĂ€ikest tĂŒtart. Teen enamus asju teisiti ja teadlikult. *Veedan rohkem kvaliteetaega oma lastega *kallistan, musitan ja ĂŒtlen neile, et armastan neid *aksepteerin lapse nuttu, viha ja muid emotsioone, olen emotsionaalselt toeks, mitte ei pisenda lapse mure vĂ”i saada teise tuppa rahunema ja emotsioonidega ĂŒksi toime tulema *lasen lapsel iseseisvuda, kaasan igapĂ€evategevustesse, söögitegemisse vms *ei kaasa lapsi enda ja oma abikaasa vahelistesse konfliktidesse jne…
KĂ€in teraapias, kuna hakkasin mĂ”ningaid kĂ€itumismustreid alateadlikult oma lastele edasi kandma, mis aga minul röövis eluenergiat, nĂŒĂŒd teadlikult murran mustreid ja pĂŒĂŒan oma lastele luua tuleviku, kus nemad ei pea loodetavasti teraapiateed ette vĂ”tma.
TP
December 22, 2021Mul on imelised vanemad, nii et mul jÀÀb ĂŒle ainult nĂŒansse lihvida. Nad on crowdpleaserid. Enda vajadused on vĂ€hem olulised kui teiste omad, enda soove jĂ€tavad tahaplaanile, et ikka teistel hĂ€sti oleks. Kodus kĂŒll rÀÀgiti, et me vennaga oleme olulised ja Ă€gedad jne, aga kui kĂ”rvalt nĂ€ed teistsugust tegutsemist, siis ikka hakkab kĂŒlge. Ja lisaks mingid iganenud sĂ”nakĂ”lksud, mille kohta ma olen alles praegu aru saanud, kui vĂ€ga need mind hĂ€irisid. A la pulmadeks saab terveks nt. Mul on praegu valus, mis see lasteaialaps ĂŒldse pulmadest teab, millal siis terveks saab?
Aga suures plaanis⊠enamus tööajast hoiab mu 2a last mu ema ja see on parim koht, kuhu ta usaldada vÔin. Tihti paremgi, kui endaga, sest no kes jaksab nii palju pÔrandal peenikese hÀÀlega autot mÀngida ja linnukesi joonistada ja lastelaule laulda? PÀevad otsa? Mu imeline ema!
M
December 23, 2021Mul endal veel lapsi ei ole, aga tahan, et nad ei tunneks puudust sellest, millest mina tundsin. Kiusamise kohta öeldi, et Ă€ra tee vĂ€lja. Kui ma tahtsin vestluses osaleda, siis mind lihtsalt ignoreeriti, sest “tĂ€iskasvanud rÀÀgivad”. Minu muredest ei tehtud vĂ€lja vĂ”i siis pandi mind tundma, et need on tĂŒhised. SellepĂ€rast rÀÀgin siiamaani muredest pigem sĂ”brannadele. Ma olen vĂ€ga tĂ€nulik, et minuga nooremana mitte midagi traagilist ei juhtunud, sest ma ei oleks elu sees julgenud seda vanematele rÀÀkida, lihtsalt ei olnud seda usaldussuhet. Sisuliselt pidin Ă”ppima iseenda eest seisma, sest keegi teine ju seda ei teinud. Ănneks ma olen selline inimtĂŒĂŒp, kes murdis sellest lĂ€bi, aga oleks vĂ”inud minna ka vĂ€ga palju nukramalt: depressioon, enesevigastamine jnejne.
Olen 28 ja pole siiani emale öelnud, et mul pĂ€evad algasid đ
L
December 23, 2021Ma ei soovi isegi fbs avalikult seda kirjutada, sest ei taha oma vanemate tundeid riivata.
Mida siis sooviks teisiti teha.. pmst kÔike. Olen hakanud alles viimastel aastatel (kui ise ema olen) mÔtlema lapsepÔlve peale jn.
Vanemad lĂ€ksid lahku kui olin 2 vist. Ăhmaselt mĂ€letan seda kĂ”ike ja hirmu.
Isaga suhted olid hapud alates ca koolist kuni praktiliselt kooli lĂ”puni. Ei olnud ma kunagi piisavalt heade hinnetega jn. Mul tegelikult hea mĂ€lu ja hea pea, aga ta arust olin loll. Kord kuus kĂ€isin tema juures âĂ”ppimasâ ehk pmst 18-3 öösel âĂ”ppisinâ, puhkeaega ei vÀÀrinud, sest sitad hinded.
SĂŒnnipĂ€evad ja joulukingid vĂ”isin Ă€ra unustada – ei vÀÀrinud, sest sitad hinded – nii öeldigi.
See on asi mida ma soovin 100% vĂ ltida. PĂ€riselt. 15a hiljem ma ikka tegelen nende deemonitega.
Palju Ă€hvardati rihmaga, ma olen rihma eest hĂŒsteerias vannituppa jooksnud. Just hinnete pĂ€rast. Samas rihma pole saanud. KĂŒll aga ema on löönud, aga ma lĂ”in vastu ka. PĂ€ris tĂ”siselt kohe ? emme öelnud praegu, et siis jĂ”udis kohale, et appi wtf ma just tegin.
Olen emaga vÀga palju oma lapsepÔlve lahti harutanud ja oleme palju rÀÀkida saanud ja tean tapselt milliseid vigu MITTE TEHA.
Loomulikult tunnistan – olen karjunud oma lapse peale, nii et ta paneb kĂ”rvad kinni, aga seda jĂ€lgin vĂ€ga pingsalt ise hetkel.
Mitte kunagi ja mitte keegi ei tohi lĂŒĂŒa, isegi Ă€hvardada mitte laksuga ega löömisega. Mitte fucking keegi ega kunagi.
Isaga saan lÀbi nii palju kui vÔimalik, aga mingi hirm on ta ees ikka. Ei julge olla nagu vaba? Ei oskagi kirjeldada.
Oma lapsele ĂŒtlen kogu aeg, et ma armastan teda, mu ema ĂŒtles seda mulle ka kogu aeg.
* hinded olid kehvad, koolis ma ei pĂŒsinud, sest kiusati t o h u t u l t. Aga loomulikult seda ei moistetud kodus nii hĂ€sti.
Olen valmis tagama vajadusel oma lapsele koduÔppe kunagi. Mitte kunagi ei pea ta taluma seda sitta mida ma pidin taluma. Koolis kehv, kodus kehv. Mitte kunagi.
Kelly
December 23, 2021See meenutab mulle kui ma teismeline olin, emaga mingi tĂŒli tekkis ja ta mind lĂ”i. Mul tuli kuidagi refleksist see, et lĂ”in selja taha talle hooga tagasi vastu kĂ€sivart. Kahjuks ei olnud meil siis olukorda, kus ema oleks jĂ€rsku miskit mĂ”istnud, hoopis kutsus isa, kes mind diivanile istuli tĂ”ukas ja jĂ”hkra laksuga lahtise kĂ€ega vastu pead tĂ”mbas, nii et mul pĂ€rast pea tĂŒkk aega valutas. Ma ei saanud muidu kodus eriti fĂŒĂŒsiliselt karistada, aga ma olen suht kindel, et see oli lihtsalt seetĂ”ttu, et ma olin ĂŒldiselt ka vĂ€ga kukupai laps. Aga siiski mĂ”ned korrad olid. Ja kĂ”ige imelikum on see, kuidas mu ema nĂŒĂŒd rÀÀgib ise, kuidas fĂŒĂŒsiline karistus on ikka nii vale ja see on iseenda viha vĂ€ljavalamine. Aga ta nagu ĂŒldse ei mĂ€letaks neid kordi, kui ta ise lĂ”i vĂ”i juustest sakutas. Seda pubekaolukorda ta mĂ€letab, on seda naljaga meenutanud, et oli ikka tobe olukord. Ise leian ka tĂ€iskasvanuna, et see oli tĂ€iesti ebanormaalne kĂ€itumine ja ma ei kujutaks ette, et ma oma last nii lööks. VĂ”i ĂŒldse kedagi đ
Nell
December 23, 2021Ma never ever ei Ă€hvarda lapsi lastekoduga vĂ”i mĂ”nes muus stiilis hĂŒlgamisega. Endal olid lapsena korralikud parakad, kui linna peal lastekodu logoga autot nĂ€gin. Ema lubas lasteaeda nad mulle jĂ€rgi saata. Ma olin korralik pĂ”rguline ja jonnisin megapalju 5aastaselt, aga takkajĂ€rgi mĂ”eldes arvan, et ma ei osanud enda emotsioonidega hakkama saada ja vb oli ka tĂ€helepanuvajadus, sest vend oli 1a vana. Mida lĂ€hemale mu tĂŒtar (4a) sellele vanusele jĂ”uab, seda rohkem tunnen enda lapsepĂ”lve deemoneid pinnale ujuvat.
Teine asi, mis teisiti teen: ostan lapsele poest ka neid söödavaid tervislike asju, mille jÀrgi endal isu ei ole, aga mida tema soovib ja sööb.
Kallistame ka ja ĂŒtleme, et armastame ĂŒksteist ja igatseme, kui eemal oleme. Enda pĂ€ritoluperes sellist asja ei mĂ€leta. Samas ema vĂ€itis, et vĂ€iksena meid nunnutati kĂŒll, aga teatud vanusest vist jĂ€i vĂ€hemaks, sest mina seda ei mĂ€leta.
Marju-shmarju
December 23, 2021Super-teema mumeelest; ma olen oma vanematele vĂ€ga tĂ€nulik, aga mĂ”ned asjad on kĂŒll, milles olen nende eeskuju kindlalt vĂ€ltinud. Isa sĂŒndis 1960 ja ema 1961, ja neil oli ikka suht tugevalt sees too hea laps on viks ja vaikne paradigma, mina lasen oma mĂŒrgeldajatel kĂ”vasti joosta ja rahmeldada – ilmselt just seepĂ€rast, et omal ajal sellest puudu jĂ€i. FĂŒĂŒsilist karistust minu ja Ă”dede peal ei rakendatud, aga sellega Ă€hvardati kĂŒll, ja seda pole ma ka teinud. Samas mees mĂ”nikord rÀÀgib, et tema omal ajal sai mĂ”nel korral nahutada ja tagantjĂ€rgi tundub see kergem kui minu sotsiaalpedagoogilised ponnistused, kui lapsed pahandust teevad. Hullult tahaks teada, mida minu lapsed paarikĂŒmne aasta pĂ€rast rÀÀgivad sellest, kuidas nemad minu lapsevanemapraktikat teistpidi keeravad đ
K
December 23, 2021Mu laps on veel pĂ€ris vĂ€ike, nii et ma alles hakkan oma Ă”petusi jagama đ Aga ma usun, et ĂŒks suurimaid erinevusi tuleb finantstarkuse osas, sest mu vanemad ei osanud rahaga absoluutselt ringi kĂ€ia. Ma sain alles tĂ€iskasvanuna aru, et tegelikult ei ole normaalne iga kuu lĂ”pus sĂ”pradelt laenu vĂ”tta ja samas osta jĂ€relmaksuga viimase sĂ”na elektroonikat, tehnikat jms kokku. Terve lapsepĂ”lve kuulsin iga asja kohta juttu, et “raha ei ole”. Eks olidki rahaliselt rasked ajad, aga nad oleksid saanud tegelikult kordades paremaid otsuseid teha. See jĂ€tkub neil tegelikult samamoodi siiani, kuigi nĂŒĂŒdseks on ema juba vĂ€ga hea palga peal ja isal ka okei palk, lapsi kodus ei ela enam. Aga ikkagi on see pidev “raha ĂŒldse ei ole” jutt ja samas ostavad iga kuu meeletult mingit sodi kokku. Mainida seda pole mĂ”tet, siis vihastatakse đ Mul vĂ”ttis ikka palju aastaid aega, et sellest lahti murda ja hakata veidi arukamalt rahasse suhtuma, aga siiani kipun vahel mĂ”ttetuid impulssoste tegema. See on kĂŒll asi, mida oma lastele kaasa ei taha anda.
Ma ei tundnud lapsena, et mind ei armastataks, aga ma ei mĂ€leta elus ĂŒhtegi korda, kus mu vanemad oleks mulle seda pĂ€riselt öelnud. Seda teen ka teisiti, ĂŒtlen siiski vĂ€lja selle lapsele.
Ja ĂŒks suur asi veel on lapse ees enda vĂ”i kellegi teise vĂ€limuse kritiseerimine. Mu ema oli enda suhtes ĂŒle mĂ”istuse kriitiline, ainult halas iga sentimeetri ĂŒle oma kehal. Ilmselt seetĂ”ttu on ta ka alati vĂ€ga kriitiline teiste suhtes olnud, samamoodi teeb ka mu isa sageli “nalja” kellegi vĂ€limuse kohta. Ja seetĂ”ttu arvasin juba algklassis, et ma olen kĂ”igist kĂ”ige paksem ja koledam ning siiani on mĂ”ne mehe lĂ€henemiskatse puhul esimene mĂ”te, et kas ta mĂ”nitab mind v? đ Ma paneks igale emale sĂŒdamele, et ĂŒkskĂ”ik kui vĂ€ga te ise enda vĂ€limust ei salli, Ă€rge palun end oma lapse, eriti tĂŒtre, ees maha materdage. See vĂ”ib lapse enesekindlusele panna suurema pĂ”ntsu kui te arvate. Ma loodan, et lapse enda vĂ€limuse kritiseerimine ei tule juba loomulikult kĂ”ne alla.
Aga et ei kĂ”laks nagu kĂ”ik oleks pahasti, siis kaasa vĂ”taks selle, et kumbki vanematest ei surunud mingeid nö soorolle peale, mul oli hunnikus nukke ja autosid, kĂ€isin nii satsiliste kleitide ja kui ka sĂ”javĂ€elaiguliste pĂŒkstega, isal polnud probleemi mind kalale vĂ”i krossile kaasa vĂ”tta jne. Ei kuulnud oma vanematelt kunagi ka tol ajal vĂ€ga poppi fraasi “kasvad ĂŒles ja vĂ”tad rikka mehe endale”, lasti lihtsalt olla, kes ma olla tahtsin. Peaasi, et enda jĂ€relt Ă€ra koristad đ đ
K
December 23, 2021Mina olen 23 ja laps on kahene. Minu ema sai emaks ĂŒsna noorelt.
Aga neid asju on niiiiiii palju. Kahjuks. Alustades sellest, et rÀÀgin oma lapsele igapĂ€ev, kui kallis ja armas ta meile issiga on. Minule ei öelnud pĂ€riselt ema seda kĂŒll enne, kui oli reaalselt surivoodil (raske haigus). MĂ€letan, et ma ĂŒkskord enne isegi kĂŒsisin, et emme kas sa meid armastad ka (mĂ”tlesin meid- noorema vennaga). Vastas, et noh ikka, miks ma ei peaks. Sellega see vĂ€rk piirduski. Ei olnud selliseid kallistamisi ja nunnutamisi, mida praegu oma lapsele pakkuda saan.
Minu noorem vend oli alati rohkem nn esiplaanil, sest ta ju oli noorem. Nii palju kui seda natukest tÀhelepanukest ema meile pööras, tÔesti sai vend seda alati rohkem. MÀletan siiani seda armukadeduse ja viha tunnet, mida ma lapsena tundsin. Ma ei tahaks mitte kunagi, et keegi mu lastest peaks sellist armukadedust omaenda Ôdede vendade vastu tundma. Tahaksin, et kÔik tunneksid end vÔrdselt kallite ja armsatena.
Tahan olla oma lapsele (tulevikus ehk lastele) emotsionaalselt alati olemas, et mul oleks aega ja tahan neile nĂ€idata, et ma tĂ”esti naudin lastega koos olemist. Et me teeme koos igasugu Ă€gedaid asju, millest jÀÀvad vahvad mĂ€lestused. Et mind huvitavad laste mured ja kuulan nad alati Ă€ra. Kui laps kĂŒsib, siis ma vĂ”tan selle aja, et temaga suhelda jne. Minul sellist asja lapsepĂ”lves ei olnud.
Kindlasti ei tĂ”sta ma oma lapse peale iialgi kĂ€tt ja ei taha nagu nĂ€rvihaige lapse peale karjuda ja röökida- pĂŒĂŒan aru saada sellest, et kui on jonnihoog vms, siis on sellel lapse maailmas tema jaoks suur pĂ”hjus. Sest minu jaoks vĂ€ike mure on tema jaoks vĂ”ibolla maailma lĂ”pp. Me kahjuks vennaga saime ikka pĂ€ris palju peksa lapsepĂ”lve jooksul, sest rihm ju kasvatab last.
Koolist tulles pidin koheselt kodus olema, ei mingit sĂ”brannade juures peale kooli kondamist, samuti ei tohtinud meil reaalselt mitte kunagi sĂ”brad kĂŒlas kĂ€ia. Oma lapsele ma tĂ”esti ei taha sĂ”pradega ajaveetmist keelata.
Lisaks ma mĂ€letan, et ma nii kartsin emalt kĂŒsida poes midagi, mida ma vĂ€ga tahtsin. Ma lihtsalt ei julgenud, sest hirm oli nii suur, isegi kui ma juba 13 olin. Sellest hirmust sain ma ĂŒle alles siis, kui mu ema enam ei olnud. Selles osas tunnen ma juba praegu, et ma vist hellitan asjadega veidi oma last enda lapsepĂ”lve traumade tĂ”ttu?
Neid asju on lihtsalt niii ii i i i palju, et ma ĂŒldiselt tahangi kahjuks olla selline ema, nagu minu ema ei olnud. TĂ€iskasvanuna saan ka aru, et ilmselt mu ema ei osanudki teisiti ja ka temal oli igast otsast vĂ€ga raske tegelikkuses. Olen sellega rahu teinud, vĂ”tan seda kui suunist, kuidas mitte kindlasti kĂ€ituda. Isegi kui mul on vĂ€ga raske.
Isaga olid lapsepÔlves suhted head ja teda usaldasin vÀga, aga kuna ta meiega koos ei elanud, siis enne kooli nÀgin teda vÀhe (sest vanemad ei saanud lÀbi) ja alles koolilapsena hakkasime rohkem omavahel suhtlema.
Inni
December 23, 2021Olles 1980 aastal 5-aastane, lĂ”igati mul adenoidid vĂ€lja ilma igasuguse tuimestuseta…kĂ€ed rihmadega tooli kĂŒljes kinni, valge lina keha ĂŒmber tĂ€is punast verd, meeletu hirm ja nutt, mis kellelegi korda ei lĂ€inud, peale lĂ”ikust tĂ”ugati koridori ĂŒksinda oma edasist saatust ootama. Trauma, nii hingele kui fĂŒĂŒsisele kogu eluks.
Mallu
December 23, 2021isssssand kui jubeeeee
MK
December 23, 2021100% tunnetest rÀÀkimine. NĂ€gin kuidas kogu see isa poolt surutud “mehed ei nuta” teema mu vennale mĂ”jus ja kunagi ei tahaks, et minu lapsed oma tunnetega nii ĂŒksi jÀÀksid. Vaimne tervis on sama tĂ€htis kui fĂŒĂŒsiline ning kĂ”igil on Ă”igus tunda kurbust/viha/ rÔÔmu tĂ€pselt nii palju kui nad seda tunnevad. See, et meid ei Ă”petatud kunagi nn “tundma” tĂ€hendab nĂŒĂŒdseks seda et meie pere suhted on nagu juhututtavatel, heal juhul saame kord-kaks aastas kokku (jĂ”ulud, tĂ€htsamad ĂŒritused). Ăiget pere ei ole nagu kunagi olnud. Suur vahe on kas kasvatad ja Ă”petad last armastusega vĂ”i hoiad lihtsalt elus.
Siiri
December 23, 2021Kallistamine ja musitamine, armastuse vĂ€ljendamine lapsele ongi ĂŒks tĂ€htsamaid tegevusi, mida lapsevanem peaks tegema. Sellest kasvab vĂ€lja usaldus ning kiindumus, ja kui laps on usaldussuhtes oma vanematega, siis nö pooled maailmamured, mis on seotud tiinekaeaga, kas ei tulegi vĂ”i mööduvad kergemini. Meie peres pole ka kahjuks seda palju olnud, vĂ€hemalt mina kĂŒll ei mĂ€leta, et mulle oleks ema seda öelnud tihti vĂ”i ĂŒldse kunagi. Samas need paar korda,kui peksa sain, on vĂ€ga hĂ€sti meeles. Oma lastele pĂŒĂŒangi tihti öelda, et kui armsad nad on, kallistame, musitame. Alati elan nende tegemistele kaasa ja kiidan takka. Mitte kunagi ei tee maha, ei alavÀÀrista.
Erika
December 27, 2021Ma olen 20 ja mul on suht palju selliseid asju mida ma teen vĂ€ga teistmoodi. Mulle on nĂ€iteks vĂ€ga oluline, et lapse kĂ€est kĂŒsitakse luba, et teda kallistada, musitada vms. Pidevalt nĂ€en, et lapsel ebamugav, kui keegi tuleb ja lihtsalt krabab sĂŒlle. Ma vĂ€ga loodan, et see annab edasi selle Ă”petuse, et tema sĂ”na loeb. Siis veel ropendamine? âKuratâ ma ei keela lapsel öelda aga ei luba öelda asju, mis teevad haiget (Loll) vms. Ja kindlalt ĂŒritan olla vĂ”imalikult aus lapsega. Kui ta ikka kĂŒsib, et kust lapsed tulevad vĂ”i muud sellist, siis ma ei nĂ€e pĂ”hjust talle mingit udu ajada? Elu on selline nagu ta on ja varem vĂ”i hiljem tunneb ta huvi ja saab ka tĂ”e teada. ĂleĂŒldiselt kuulan teda ja katsun mĂ”ista ka siis, kui ta teeb oma toddler asju ja nutab, sest peppa tass on pesus ja tuleb minioni tassiga leppida. ĂhesĂ”naga vanahea, arvan, et teen vĂ”imalikult hĂ€sti aga pĂ€ris kindel ei saa olla.?Hetkel on tore kahe ja poole aastane tirts?