tahaks olla keegi teine? saaks v?

Hakkasin mõtlema, et küll oleks hea, kui mul oleks mõned iseloomujooned, mis osadel teistel inimestel. Näiteks mõni on koristushull ja ei saa rahus elada, kui kuskilt midagi segamini on. Mina jälle naudin VÄGA, kui kõik korras on, aga selle v.a koristamisega on nii, et no kuidagi ei suuda alustada. Kui juba alustan, siis võin terve päeva kütta, aga võtaks ennast kokku. Ei suuda.

Mitu päeva ma olen rääkinud lastetoa kapi koristamisest? Või räägime me nädalatest? MA EI TEA. Aga ma tean, et see läheb aina hullemaks ja ma lihtsalt ei suuda ennast sundida, et Mariann, miks sa vedeled siin diivanil. Mine üles. Hakka koristama. Miks mitte, eks? Aga eiii…istun arvutis ja blogin hoopis.

Ma tahaks olla selline inimene, kes kõik alustatu lõpetab ja mitte kunagi midagi ära ei unusta ja toad on tal alati korras ja lastele tekitab ilusti rutiini ja käib nendega 2x päevas väljas ja teeb ainult tervislikku toitu ja korjab enda järgi asjad kokku ja ei allu laste provokatsioonidele ja otsib üles enda deodorandi, selle asemel, et Kardo oma kasutada (lõhnan nagu mees).

Ma tahaks olla inimene, kes ei ole nii laisk, et pigem külmetab, kui viitsib riidesse panna ja tahaks olla inimene, kes oma asju ilusasti hoiab ja midagi ära ei kaota. Samas korralik inimene tundub nii kurnav ja stressirikas, seda ma ka ei viitsiks. Haha, küll mul on suured mured.

Aga eelkõige tahaks ma lihtsalt, et ma selle krdima lastetoa kapi ära koristaks. Nagu ma tean, et ma teoorias ei PEA, midagi sellest otseselt ju ei muutu, et kas koristan või mitte. Seda enam, et see hunnik on üleval ja mina all.  Ja kui riideid vaja, saab sealt kuhjast kah õngitseda teoorias. Aga see teadmine, et see seal üleval on, ajab mind hulluks ?

Ja nüüd ma ei suuda ära otsustada, kas ma lähen seda koristama (ja panen riidesse) või hakkan vlogi monteerima ?‍♀️

Millist isikuomadust te endale tahaksite, kui midagi muuta saaksite? Veel parem, kas oletegi enda juures mingit iseloomuomadust muutnud, kas see on üldse võimalik?!

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

112 Comments
  • Mirjam
    March 23, 2020

    Hahaha. Koristamisega oleme me ühtekad Mallu ?? Ma VIHKAN seda ?? Praegu õnneks on toad korras, sest alles hiljuti tuli tuhin sisse ja tegin käppelt ära. Samamoodi ma vihkan pestud pesu ära korjamist kuivatusrestilt. Õnneks enam seda tegema ei pea, sest ostisime uue pesumasina ja kuivati kaaa ?? Aga jap see koristamis teema. Võiks olla ka see, ka see kellele see meeldib 😀
    Ma vist olen muutunud vähem närviliseks. Kunagi oli aegu, kus ma sain üsna ruttu tigedaks, aga mees on suutnud mind kuidagi rahulikumaks muuta. 🙂

    • Mallu
      March 23, 2020

      Kuivati on jaa hea, enne vedelesid vahepeal nädal aega asjad restil 😀

      • Mirjam
        March 23, 2020

        Mul tavaliselt nii kaua, kuniks neid kandma hakkasin/hakati 😀

        • Mallu
          March 24, 2020

          Jah, otse restilt selga, väga casual 😀

  • Landa
    March 23, 2020

    Ma olen täpselt samasugune. Üldse ei saa vedama ,et koristada ja ,kui ükskord pihta hakkan ,siis hoidke alt ? Ma arvan ,et alateadvuses ma tean ,et ,kui ma tõesti lähengi seda paganama kappi koristama ,siis päädib see kogu korteri koristusega. Ja see mõte väsitab mind ette juba ära ?

    • Mallu
      March 23, 2020

      Issand, äkki mu alateadvus teab ka ja on nagu ei mallu, sa ei taha alustada 😀

  • S
    March 23, 2020

    Oeh, ma olen samasugune seoses koristamisega… Üldse ei viitsi ja ei taha, aga tead, et peab tegema. Võin ka venitada nädalaid kindla asjaga, aga samas kui lõpuks koristama hakkan, siis ikka korralikult ja enne ei lõpeta kui kõik tehtud on.

    • Mallu
      March 23, 2020

      Palun pekske mind ÜLES! 😀

  • . M.
    March 23, 2020

    Mina tahaksin just olla rohkem selline ükskõikne.. Alati mõtlen kõik asjad üle ning koristushull olen ka. Lausa närvi ajab, kui kuskil sassis vms. Lastetoas ka käin muudkui koristan ja panen asjad nn õigesti. Olen üritanud olla ükskõikne selles osas, aga ei suuda??‍♀️

    • Mallu
      March 23, 2020

      Peaks su endale külla kutsuma :D:D

  • Anna
    March 23, 2020

    Hahah mul sama teema, ma ka niiiii laisk et ma reaalselt pigem külmetan kui ennast diivanilt püsti ajan ja soojad riided selga panen. Vahepeal söömisega sama teema, et kui kodus absull enam midagi süüa pole siis pigem ikka kraabin viimased makaronid ja ntx külmutatud juurikad kuskilt välja ja teen mingi suva toidu valmis, kui parisept ennast poodi veaks ja normi toitu ostaks ?

    • Mallu
      March 23, 2020

      Ma praegu lõdisen diivanil :DD

  • Monika
    March 23, 2020

    eh, ma tahaks ka olla see, kes kõik KOHE ära teeb!!! Eks va vähehaaval arenen.. äkki ei sure enne ära kui 100 aastaslet lõpuks – VOAHH!! arenesin – karjuda saan!!

    • Mallu
      March 23, 2020

      Fingers crossed 😀

  • Signe
    March 23, 2020

    See pole küll iseloomuomadus, aga ma muutusin viimaks õhtu inimesest täielikuks hommikuinimeseks. 😀 Võin vabal päeval vabalt kella kuuest hommikul toimetama hakata. Aga see eest õhtul kell 10 on ka max hilja juba magama minna. Vb vanadus? Kuigi ma alles 26… 26 on uus 76 vist.

    • Mallu
      March 23, 2020

      Haha, vb jah vanaks jäid 😀 Aga ma ärkan ka kell 7 jumala okeilt 😀

      • Vaike
        March 23, 2020

        Ma ootan seda aega! Pliis, millal ma vanaks jään? 😀

        • Mallu
          March 24, 2020

          Sama ;D!

  • G
    March 23, 2020

    Hops koristama 😀

    • Mallu
      March 23, 2020

      Palun lohistage mind juukseidpidi seda tegema 😀

  • Merli
    March 23, 2020

    Ma tahaks, et ma ei kardaks esinemist ja uusi olukordi. Ehk siis iseloomult arg? Samas ma saan täiega hästi aru, et täiega mõttetu hirm, aga ikkagi, nagu ise ei kontrolliks seda. Seega ei tea ka, kuidas seda muuta, nii et kui kool läbi, siis lihtsalt never ei esine enam :D. Ja see uue olukorra ärevus on pigem selline tagasihoidlik ja arvan ka, et võimatu muuta (või ma lihtsalt ei julgeks astuda välja oma mugavustsoonist ja üle saada :D). Ma tegelt suht hästi leppinud endaga ja õppinud enda vigadega elama :D.

    • Mallu
      March 23, 2020

      Kle isegi mina kardan esinemist, aga SAMAS meeldib ka 😀

      • Helen
        March 23, 2020

        Mina kooliajal ka kartsin ja oi kus ma põdesin.
        Samas nüüd tööga olen sunnitud koosolekutel sõna võtma ja ise koosolekuid läbi viima.
        Esimene kord oh kus ma pelgasin 😀 aga mu enda ülemus oli väga toeks. Ja peale esimest korda tead, meeldima hakkas..
        Eks vist sellepärast, et palju lihtsam on esineda inimeste ees kui sa tead millest räägid. Koolis ju õpid mingi teema selgeks aga tööl ma ise valin mida ma koosolekul räägin. Üldjuhul ei korralda ju koosolekut teemal, millest ma ise midagi ei tea 🙂
        Aga tõsiselt, kooliajal ma olin niiii arg ja ebakindel. Nii et kõik võib muutuda täitsa iseensest 😉

        • Mallu
          March 24, 2020

          Vot jah, ei tea, arg ma pole siiski iial olnd 😀

    • Sigrid
      March 23, 2020

      Ma enda kogemusest ütlen, et see uue situatsiooni pelgamine võib muutuda vabalt. Kõige tõenäolisem aeg ongi selleks pärast kooli lõpetamist. Siis tuleb tahes tahtmata uus situatsioon (ehk sa oled niivõiteisiti visatud mugavustsoonist välja) ja kui see üks suuremaid muutusi tehtud, siis pärast seda võid avastada, et enam see asi ei pruugigi nii hull olla.
      Ja ära jumala eest arva, et see asi nüüd mingi viga on 🙂

      • Mallu
        March 23, 2020

        Ma arvan ka, et ei ole 😀

        • Vaike
          March 23, 2020

          Mu töö on selline, et sinna kuuluvad aeg-ajalt ka ettekanded suuremale auditooriumile. See on ka ainuke asi, mis mulle enda töö juures ei meeldi. Iga kord olen närvis; ükskord, kui polnud ka just kõige paremini ette valmistunud minestasin lihtsalt pärast avasõnu puldi taga ära. Naiss.

          • Mallu
            March 24, 2020

            Haha, sry, aga päriselt MINESTASID ära? 😀 Kui dramaatiline ?

          • Vaike
            March 24, 2020

            Jep, päriselt. Mida dramaatiline, megamark lihtsalt ?

          • Mallu
            March 24, 2020

            Hahaha, sa oled tõesti natsa nagu penskar 😀

          • Vaike
            March 24, 2020

            Ma tean. 😀

          • Mallu
            March 24, 2020

            haha 😀

        • M-L
          March 24, 2020

          Naljaga pooleks, aga soovitan kõigil, kellel n-ö lavanärv on sees või esinemisjulgusest puudu jääb, minna tööle õpetajaks. Ise esmakordselt õpetaja olles on mu enesekindlus, diktsioon paranenud ja lavahirm kadunud. 😀

          • Mallu
            March 24, 2020

            Hehe, hea soovitus 😀

          • Vaike
            March 24, 2020

            Ma olin kunagi 2 aastat õpetaja, konverentsidel see mind paraku ei aitab?

          • Mallu
            March 24, 2020

            sa olid õpetaja? ma ei teadnudki 😀

          • Vaike
            March 24, 2020

            Sest ma ei taha sellest rääkida. 😀

          • Mallu
            March 24, 2020

            😀

    • Liis
      March 23, 2020

      Mulle tundub, et esinemise hirm natuke väheneb vanemaks saades – sa lihtsalt ei muretse enam nii väga mida teised arvavad ja nii on lihtsam oma asja teha. Ülikoolis oli muidugi suuremaid ja väiksemaid auditooriumi ees üles astumise nii palju, et ühel hetkel on see lihtsalt igapäevane tegevus.
      Seega pea püsti ja on vaja ainult endasse uskuda 😉

      • Mallu
        March 24, 2020

        Huh, ma õnneks pole terve elu oluliselt huvitunud, et mis teised arvavad 😀

  • Maile
    March 23, 2020

    No mulle tundub et need koristamise hood käivad hoogudena. Kui hood peal teen kõik korralikult ja kenasti põhjalikult. Kui sunniviisiliselt siis ei õnnestu miski.
    Minu halvim iseloomuomadus vast kannatmatus kui keegi ei tee mis palun siis pigem teen ise kui uuesti palun. (Muidugi nende asjadega millest jaks üle käib).

    • Mallu
      March 23, 2020

      mul sama, kui teen, siis nühin hambaharjaga vuugivahesid VÕI elan sitahunnikus 😀

  • Aries
    March 23, 2020

    Mallukas…. no täpselt sama seis mul. Aga mõnikord olen vääääga tubli ja triigin kolme poisi asjad ära ja voldin kappi ja kõik on pärast niiiii ilus ?

    • Mallu
      March 23, 2020

      Ma triikisin viimati vist 4a tagasi midagi 😀

      • Mari
        March 23, 2020

        Mulle kohutavalt meeldib kappe sorteerida. Kodus ikka mitu korda kuus võtan vaakumkotid lahti, vaatan äkki on midagi põnevat sinna tekkinud 😀 või siis sobib väiksemale tirtsule juba midagi selga. Delegeeri see kapp kuidagi mulle 😀
        Kui ma saaks endas midagi muuta, siis ehk seda, et ma nii hirmus ebakindel poleks ja ämblikutega võiks ka sinapeale saada. Äkki olengi aastaid oma õnne tolmuimejasse tõmmanud ??

        • Mallu
          March 24, 2020

          Ma jälestan ämblikke, aga neid tappa ka ei või! mul alati vanaema ütles, et see toob õnnetust. Seega Kardo peab nad kõik minema transportima 😀

      • carmen
        March 23, 2020

        ma ilmselt veel kauem aega tagasi.. triikimislaud ja triiklaud on olemas.

        aa.. tuli meelde et u kuu tagasi triikisin helkurit kombekale 😀

        • Mallu
          March 24, 2020

          Haha, seda ma isegi viitsiks triikida 😀

      • Printsess
        March 23, 2020

        Ma olen elus üks kord triikinud. Vist. Aga vbl on isegi 0 😀 Hendrik triigib oma riideid alati, aga ma mitte kunagi 😀

        • Mallu
          March 24, 2020

          Kardo ka ei triigi, ma ei usu, et ta teab, kus me triikrauda hoiamegi 😀

    • Mann
      March 23, 2020

      Ma Olin koristusfriiik. Nagu reaalselt, käisin lapiga 2-3 korda päevas pindasid üle jne.. tagant järele mõtlen kui creepy ma kõrvalt võisin tunduda ?.
      Nüüd olles 3 lapse ema, ma olen ärritunud kui asjad on segi, aga ma tean, et ma pole ülivinge koristusmasin, kes jõuab kasida ja harida kõike iga minut. Nüüd on ka päevi, kus ma löön reaalselt jalad diivanile ja “protestin” ?… Ja ausalt öeldes vabam on elada ilma selle hulluseta ja ega lastel on ka sedasi lihtsam, muidu arvavad, et koristus ongi nr 1 ja lapsepõlve rõõmud jäävad unarusse. Küll vanaduses aega koristada jälle nii nagu vanasti kui lapsed kodust läinud.

      • Mallu
        March 24, 2020

        Ma seda ei tahakski, et ma aina koristaks, piisaks sellest, kui ma viitsiks asju omale kohale tagasi panna 😀

  • Laura
    March 23, 2020

    ˇMida ma enda puhul muuta tahaks, on oskus öelda ei. Vahepeal kipun endale liiga palju kohustusi võtma ja siis kirun.
    Teine asi, mis ma enda puhul muuta tahaks on kohustuste lükkamine tulevikku kuniks enam edasi lükata ei saa. Lõpetasin just möödunud aastal ülikooli, ja lükkasin kodutööde tegemise kogu aeg edasi, sest “aega on”. “Viimase minuti vennaks” kutsusin end. V.a kui oli aeg hakata bakatööd tegema. Ma eelmise aasta märtsis võtsin kokku end ja istusingi iga nädalavahetus hommikul 9st õhtu 6ni raamatukogusn kuni tähtaja saabumiseni, sest E-Rni olid mul tööpäevad. Õnneks ei ole endal lapsi, mis tegi olukorra kindlasti kergemaks.
    Ma olen üritanud kogu aeg aega endal planeerida, aga no ei tule välja. Samas olen leppinud mõttega, et kui see minu jaoks toimib see viimasel minutil kirumine, siis äkki las ta olla, sest näha KUI ON VAJA, siis ma suudan end kokku võtta. 😀 Kui edasi lükkan muudkui, järelikult ei ole nii pakiline asi.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Ma olen kuulnud, et viimase minuti vennad pidid produktiivsemad olema :D!

      • Sigrid
        March 24, 2020

        Ülikooli ajal jõudsin ma ka järeldusele, et vahet pole, mis ajal alustan asjade tegemisega – lõpetan ikka samal ajal…. ehk tasuski kõike võimalikult hilja alustada, sest siis ajakulu oli kõõõõõõvasti väiksem ikka.

        • Mallu
          March 25, 2020

          Jep, sama siin 😀

  • Sigrid
    March 23, 2020

    Mul juhtus lapse saamisega selline kaasuv jura, et ma ei suuda enam nagu midagi orgunnida, ega mõtet lõpunigi mõelda.. (varem oli mu trumpalaks just orgunnimine… käsil võis olla korraga 20 erinevat asja ja kõike teadsin peast detailideni, kui keegi miskit küsis). Nüüd ei suuda oma alustatud lausetki lõpuni öelda ilma, et vahepeal ära ei ununeks.. Endal on jube vastik, kuna mul see muutus oli ikka katastroofiline. Kusjuures raseduse ajal seda muutust veel ei käinud (ei unustanud midagi jne)…
    Mis aga on mul viimase aja muutuseid – seni olin ma seda tüüpi blogi jälgija, kes maksimaalselt läks nii kaugele, et kirjutas kommentaari ja siis kustutas selle ära (mis ma ikka kirjutan), aga nüüd veidi aega tagasi tehtud postitus tõmbas mul küll “keelepaelad” valla (vähemalt praeguseks).

    • Mallu
      March 24, 2020

      Millal lapse said? See ajaga läheb ikka normaalseks (aju ma mõtlen) 😀

      • Sigrid
        March 24, 2020

        Hahhaa 😀 Ma loodaks ka, et veel on võimalust 😀
        peaaegu 10 kuud tagasi.. .. Ise loodan, et asi on magamatuses (põnnil alguses koolikud ja nüüd gaasi ja seedimisega mingid hädad (suht kõike selle ajaga juba proovinud – nii neti, oma pea, kui arsti soovitused) :/ ehk kokkuvõttes peaaegu 10 kuud olen normaalselt magamata olnud, aga pisike on see-eest tragi ja tubli 😛 ).
        Eks siis tulevikus vaatab, kas mõistus on end täielikult minetanud või annab veel miskit päästa 😀

        • Mallu
          March 25, 2020

          Appi, unevabad lapsed on hirrmsad 😀

          • Sigrid
            March 25, 2020

            Unevaba naine on hirmsam 😀 😀

          • Mallu
            March 25, 2020

            Oojaaa 😀 Ma olen mega psühh kui ma magada ei saa 😀

  • Prita
    March 23, 2020

    Ma usun, et paljus on asi mõtlemises kinni ja eks tahtmises ka. Ma näiteks usun, et ma palju kannatlikumaks ja rahulikumaks muutunud, aga võib-olla asi selles, et ma vanaks jäänud ja lapsed lihtsalt kõik närvid ära söönud ?
    Ma muide râägin juba nâdal aega, kuidas selle kodus istumise ajal teeme kõikide riidekapid korda. Pole veel sinnani jõudnud, aga küll kunagi jõuame ?

    • Mallu
      March 24, 2020

      HAha, mina eile tegin!! 😀

  • K
    March 23, 2020

    Ma tahaks osata raha koguda ???
    Täiesti kreisi, kuidas ma ei suuda end kokku võtta ses osas.
    Koristamisega sama, kui hoo üles saab, siis võin päev otsa tegutseda, aga tavaliselt tuleb mul toimetamis isu siis, kui aeg magama minna 😀
    Aga tavai, mine tee nyyd tuba kiirelt korda!!!!!

    • Mallu
      March 24, 2020

      Appi mina tahaks kaa!!!

  • Maria
    March 23, 2020

    Ah küll jõuab 😀 Mõtlesin just seda riidehunnikut ja kappi, seda meie ei näe aga vlogi tahaks näha ikka ihihih 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Näete nii vlogi, kui ka kappi 😀

  • Kairi
    March 23, 2020

    Ma tahaks olla nahhaalsem, isekam, ükskõiksem. Oleks elu palju lihtsam ja ilusam 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Ma usun küll, et oleks 😀 Aga samas siis sa olesid emm inimene ka vb 😀

  • D
    March 23, 2020

    Rasked küsimused ? laiskus kõige hullem mu meelest.

    • Mallu
      March 24, 2020

      on 😀

  • Marju
    March 23, 2020

    Mul oli kunagi ammu challenge. 100 päeva jooksu. Iga päev pidi jooksma minema, distants ei loe. A’la mõnikord jooksingi tiiru ümber maja aga jooksin ära 100 päeva jutti. Ja poole peal märkasin, et mina, laisk nagu lohe, olen muutunud. Minusse oli tulnud joon, et tegutsen ennem kui jõuan teist korda mõelda. A’la unustan midagi auosse ja tavaline mina ei viitsi elusees seda tooma minna. Tolleaegne mina aga oli juba autos käinud, asi käes ja toas tagasi selle aja peale kui ma muidu oma “ei viitsi” mõtte lõpuni oleks mõelnud. Et selline hakkaja joon tekkis. Üliäge oli 🙂 aga noh, nüüd see helge aeg möödas ja laiskus võimutseb 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Haha, ma just tahtsin küsida, et kas jäigi nii, aga ju siis mitte 😀

  • Ahhaa
    March 23, 2020

    Mina tahaks olla vähem kontrollifriik…
    Olen isegi püüdnud, aga see kuidagi ei õnnestu.
    Kui ma kodus lasen nö lõdvemalt minna, tekivad mõttetud probleemid, mis oleksid lihtsalt ära hoitavad… Ja kui mõni selline olukord tekib, siis ajab see mind närvi, et oleksin võinud ju selle ära hoida, nüüd tegele tagajärgedega…
    Tööalaselt polekski üldse võimalik lõdvemaks end lasta… See on kohusetunde küsimus… Sest minu töö kvaliteedist reaalselt sõltub teise inimese edaspidine elu…
    Aga kodus tahaks küll suuta olla segamini toas nii, et see stressi ei tekitaks…

    • Mallu
      March 24, 2020

      No sassis toad ON ebameeldivad 😀

  • Pille
    March 23, 2020

    Hästi tahta, siis ei olevat mitte miski võimatu. St kui piisavalt tahad, siis tegeledki probleemiga, viid ellu vastavaid muutusi jms. Kuidas välja kukub, on muidugi iseasi. Kuid muidu olen küll seda usku, et inimene suudab oma iseloomu muuta, kui ta on selle enda eesmärgiks võtnud. Nagi ta on suuteline muutma oma ülejäänud elu. Teoorias on see kõik vägagi lihtne 😀 : kordad mõtet – teed teo, kordad tegu – lood harjumuse, kordad harjumust – lood iseloomu, kordad iseloomu – lood saatuse. Easy Peasy Lemon Squeezy.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Ah, nii väga ma ka seda ei taha 😀

  • Kelly
    March 23, 2020

    Ma tahaks endale rohkem püsivust. Tüdinen asjadest ja tegevustest tohutult kiirelt. Isegi kui miski mulle tegelikult väga meeldib, ikka tüdinen ära, jätan pooleli ja liigun järgmise tegevuseni 😀 Ja sellisest meeletust kärsitusest oleks ka tore lahti saada. Kui ma miskit tahan, siis ikka nüüd ja KOHE! Ning see tahtmine paisub nii suureks, et ei suuda muule mõeldagi, enne kui tahtmine käes.

    Nii ma siis tahangi hästi kiiresti teha midagi, millest hästi kiiresti tüdinen. Ela siis sellisena no 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Samaaaa! 😀 Welcome to my life 😀

  • Kristiina
    March 23, 2020

    See-eest oled sa ju täiega ettevõtlik. Mõtle, sa oled ära õppinud pildistamise ja sul on juba oma stuudio. Sa oled organiseerinudremondid koju (olgugi et v-o mõnda tuba pole mõtet 3x üle remontida 😀 ), oled load ära teinud jne jne. Minul on riiul korras aga pean väga hoogu võtma, et suuri asju korda saata ja ma usun et on palju teisigi, kes oma saavutustele saavad linnukese kirja ainult väikeste asjadega nagu kapikoristused ja tolmuvaba põrand.
    Mind oled küll inspireerinud KOHE tapeeti ostma minna ja KOHE see seina kleepida mitte selle idee üle pool aastat mõtiskleda nagu ma tavaliselt seda teen 🙂 .

    • Mallu
      March 24, 2020

      No aitäh sulle :D! Ma ise pole selle külje pealt nii enne vaadanudki 😀

  • Kätlin
    March 23, 2020

    Ma mõtlen samu mõtteid kogu aeg, et kammoon, see pole ju raske, lihtsalt tee need asjad ära ja tehtud.. Miskipärast see ikkagi pole nii lihtne. Aga pesude lappimisega on küll see teema, et ma vaatan samal ajal läpakast seriaali, nii et see motiveerib mind, et saan rahulikult vaadata ja veel süümepiinadeta, et ma midagi ei tee 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Krt, ma nagu loll vaikuses eile lappisin.. 😀

  • tsiisas kraist
    March 23, 2020

    a kes keelab? tahad olla, siis päriselt hakka ka. pelgalt unistgamine siin ei aita, kõik on oma tahtmises kinni..
    kui ikka piisavalt tahta ja selle nimel tegutseda, siis on see võimalik.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Aaa tegelt v?

  • D.
    March 23, 2020

    Ha, ma samasugune 😀 kui seis väga hulluks läheb, siis ma inspiratsiooniks vaatan igasugu hoardereid ja niisama mustuses elavate inimeste videosid ja kuidas profid koristamas käivad 😀 Eriti hea saade on see, kus need OCD-ga inimesed käivad koristamas ilgeid peldikuid. Mul on igastahes nii, et kui mingi eriti rääbakas seisus elamist vaadata siis kuidagi hakkab kipitama, et peaks ikka koristama kodus.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Haha, ma tahaks sellist OCD’ga venda siia koristama 😀

  • Mai
    March 23, 2020

    Ma ei viitsinud õhtuti kööki teha korda. Siis kingiti nõudepesumasin. Ei viitsinud musti nõusid masinassegi panna. Mul üks sõbranna, korrafriik ja hea koduperenaine, nimetame teda näiteks Siiri, mõtlen õhtuti: Siiri küll kööki nii ei jätaks, Siiri paneks nõud masinasse, jäätmed kõik õigetesse konteineritesse, asjad kappidesse, kraanikausi teeks puhtaks ja nähtava sodi tõmbaks ka põrandalt ära. Siis niimoodi end vaimselt piitsutades saabki köök enamvähem korda.
    Hommikul on omal kül lhea tunne. Või noh pigem hea tunne, et halba tunnet ei ole.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Haha, ma hakkan ka Siirist mõtlema nüüd 😀

    • Pille
      March 24, 2020

      Haha, olen ka sama meetodit kasutanud. Paljude asjadega on muide nii, et alles siis saad aru, kui keegi korralikum ja tublim ja edulisem külla tuleb, et võiks olla hoopis paremini. Kohe paljupalju paremini. St see jääb salamisi iseennast häirima, et krt.. olen ikka laisk ja lohakas. Siis ka mõelnud, et tema ju suudab igal õhtulk ko´öögi ära koristada, riideid ilusti kusklie toolile voltida jms. Mul on vend lapsestsaati mingi eriline hr Monk olnud. Mäletan, kuidas teismelisena ta käis ja rääkis, kui lohakas naine minust kasvab. Ta ise korjas maast juuksekarvu ja viskas neid prügisse, mida mina never teha ei viitsinud. Voltis riideid toolile, kõik oli alati piinlikult korras ja puhas. Ja ma nüüdki mõtlen aeg-ajalt, et tema ju ikka teeks nii või naa, ehk et tegelt sisimas tahaksin natukenegi võrdsemal tasandil temaga olla ses osas 😀 Aga egas teatud aegadel osutuvad enda puhul muud asjad ikka olulisemaks ja ei kuluta aega mingile perfektsionismile. POle loomuses ja ei viitsi seda külge nii hulluks ka endas arendada 😛

      • Mallu
        March 24, 2020

        Mul vend ka palju korralikum kui mina, aga ta 13a noorem ka 😀

  • Kakuke
    March 23, 2020

    Ma sooviksin,et oleksin järjekindlam ning teeksin asjad ära õigel ajal,mitte tund enne tähtaega vms…ja siis ise täiega stressates ja endale lubades,et enam ma nii ei tee ja järgmine kord,ma luban,ma luban olen tublim.Järgmisel korral aga kõik kordub.Seega olen hakanud tähtajalisi asju (koolitöid) tegema kohe kui töösisu teada,(mis siis,et vb 3 kuud aega) et end ikkagi natuke parema inimesena tunda. Aga kahjuks see toimib ainult vahel,ülejäänud ajal olen ikka laisk ja lohe ja vihan end selle pärast 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      samaaa, ma alati viivitan kõigega viimse hetkeni 😀

  • Tibuemme
    March 23, 2020

    Õnneks selle koristamise asjaga on endal väga hästi. Aga muide sul käis ka mingi firma ju mingi aeg keda reklaamisid kes kõik kokku isegi lappis jne. Kas nemad ei saa tulla? Ok hetke olukorras vist mitte aga see lastetoa probleem on sul ju pidevalt 😀
    Ise olen mõelnud et tahaks viitsida ennast iga hommik ilusti korda teha ja üles lüüa ja piisavalt tihti juukseid pesta et nad oleks kogu aeg puhtad ja ilusad. Aga ei. Käin ikka oma emme-krunniga ja ripsmetušš kuivab enne ära kui seda kasutama hakkan ja kampsun on lohvakas seljas jne . Vot tahaks rohkem enda välimuse eest hoolitseda, just kodus olles. Et mehel oleks ka ilus vaadata ☺️

    • Mallu
      March 24, 2020

      No ma ei lase mingit koristajat praegu siia 😀 Ja see, kes käis – jah, pani asjad kummutisse, aga suht randomilt 😀 Ei teind vahet, mis kelle oma on 😀

      Ps! Uues vlogis ma olen ikka ERITI räme malakas 😀 Kardo peab silmad kinni kodus ringi käima, haha 😀

  • Viki
    March 23, 2020

    Ma loodaks viimast varianti, Mallukate seiklustest videot vaataks küll ?

    • Mallu
      March 24, 2020

      Haha 😀

  • Inks
    March 23, 2020

    Mulle ka ei meeldi sedagus, aga koristamine käis kunagi samamoodi hooti. Pealegi, kui juba tuhin peale tuli, siis tegin kõike niiii põhjalikult, et lõpuks viimaste a-la sahtlite/põrandapesemiseni jõudes oli kopp juba nii ees, et ei viitsind enam 😀 Aga kui mehega koos hakkasin elama, siis temal oli kodune kasvastus selline, kus pühapäeviti alati maja/oma tuba ära tuli koristada. Ja nii (mina suure vaevaga) me alustasimegi iga pühapäeva korteri koristamisega. Ja nõnda tänase päevani ja polegi enam nii hull, kuna nii harjunud juba. Pealegi saab kahekesi nii ruttu kodu koristatud, et ei pane tähelegi 😛 Niiet siit vastus sinu küsimusele – ma ei tea, kas just isikuomadusi muuta saab, aga harjumusi küll

    • Mallu
      March 24, 2020

      Mul sama asi, eilne kapikoristus kulmineerus poole maja ümber tassimisega 😀

    • Aide
      March 24, 2020

      Vot see on jah hea, kui keegi veel koristab. Tavaliselt ju naine koristab laste kõrvalt 🙂

      • Mallu
        March 24, 2020

        jep!

  • K.
    March 23, 2020

    Ma see friik, kes ei lähe enne magamagi kui elamine korras. Kuna meil avatud koridor-köök-elutuba ja kassi liivakast koridoris siis igapäevane liigutus( mitu korda ei teagi täpselt) on imuriga ringi lendamine ?
    Aga ise, ise tahaks et oleks tahtejõudu ja tuleks kuskilt see tahtejõud, et ütlen õhtusele jäätisele ei ja hakkan hoopis jooksmas käima või rattaga sõitmas ??

    • Mallu
      March 24, 2020

      Mine koristamise asemel 😀

  • Diana
    March 24, 2020

    Ma tahaks just rahulikum olla ja mitte muretseda kõige üle ja muidugi mitte ülemõelda miljon. Aga samas mul peiks just siuke rahulik ja chill niiet natukene olen õppinud temalt ka.

    • Mallu
      March 24, 2020

      Vastandid pidid tõmbuma jah 😀

  • o
    March 24, 2020

    Vaevlen täpselt samade probleemide küüsis.. Vahel suudan end üle kavaldada sellega, et võtan eesmärgiks iga kord segadusest möödudes sealt nt 2 asja ära likvideerida (kraanikausist 2 nõud pesta, diivanilt 2 asja eemaldada) ja tihti juhtub, et satun selle peale hoogu ning koristan peaaegu kõik ära. Peaaegu, sest mul on loll komme jätta tihti midagi “seemneks”. Toimib, sest segadus meelitab segadust. Aga isegi see kahest asjast alustamine nõuab vahel tõelist eneseületust. Unistan sellest, et ma oleksin inimene, kelle kodu oleks pidevalt möödaminnes koristatud, nagu ämmal näiteks, aga ei tea, kas kunagi sinna puntki ka jõuan. Lootus jääb..

    • Mallu
      March 24, 2020

      Hea, et ma üksi ei ole 😀

  • Ülle
    March 24, 2020

    Ma tahaks, et mulle mingi trennipisik külge hakkaks ja ma ei suudaks ilma trenni tegemata enam olla… seni ma ainult mõtlen sellest ja nii aastast aastasse ja no ei kisu kohe üldse end kiiremini liigutama kui jalutamine (kui sedagi!), sest so nice on ju autosse istuda 😀

    • Mallu
      March 24, 2020

      Kes ei tahaks 😀

  • G
    March 24, 2020

    Tahaks et mul oleks see dieeditaja (tervislikult toituja) iseloomujoon, ma olen nagu, hommikul alustan, lõunal juba lõpetam ?

    • Mallu
      March 24, 2020

      Sama 😀