tasuta ära andmisest
Sattusin threadsis teema peale, kus inimene kurtis ebaviisakuse üle. Nimelt, et kui tema annab tasuta asju ära, siis ta eeldaks, et saaja annaks talle siiski viisakusest šokolaadi või vähemalt viiekagi. Et iga kord kui tema midagi tasuta saanud on, siis ta on küll andnud.
Reili
March 6, 2026Ma ise alati ikka püüan midagi vastu anda sest, mulle meeldib see andmis rõõm. See siiras tänu kui inimene näeb, et annan kommi või puuvilju vastu. Aga ise ma ei oota kunagi . Kui ma tahan asja eest saada midagi siis see on müümine ja siis see on ka kuulutuses kirjas.
Nipitiri
March 6, 2026Mina isiklikult ei eelda midagi vastu kui ma midagi ära annan. Aga on olnud olukordi, kus keegi annab ise midagi ära ja siis leppinud inimesega kokku, et olen kindel tahtja ja reaalselt nagu kohe läheks järgi ja siis tuleb sõnum, et aaa ma juba andsin ära ikkagi kellelegi teisele.. siis ei oska küll muud teha kui käsi laiutada. Arusaadav, et inimene saab ise otsustada, kellele annab, aga kui on kokku lepitud, siis nagu ise loodaks, et teine inimene peab sellest kinni. Eriti kui oleks veel kuhugi kaugemale järeleminek. 🙂
Kusjuures sellega meenub kunagi paar aastat tagasi nägin ühes Pärnu grupis, et keegi andis küülikut ära ja no ta nägi nii õnnetu välja, et kirjutasin inimesele, et võtan endale ja sõitsin 1,5 tundi(üks ots), et sellele küülikule järele minna. Tuli välja, et oli õigus ja pisike oli väga kehvas seisus, küüned väga pikaks kasvanud, elas väikses puuris jne. Tegin siis kliinikutiiru temaga ja kosus minu juures ja siis leidsin talle ise toreda kodu. 🙂
Mallu
March 8, 2026Nii armas sinust!
Mirjam
March 6, 2026Ei oota mitte kunagi midagi vastu. Olen elus nii mõnagi ära andnud ja vahel tuuakse mingi shokolaad vms, aga ma ei oota mitte midagi. See on ju TASUTA ära andmine.
D
March 6, 2026Ma ilmselt tean mis influkat sa mõtled ja samaaaa, see “too vastu karp maasikaid”, “annan ära pudeli mulli eest” on alati mingi… kirjuta siis et sa tahad asja eest 50 euri saada ja osta endale ise see kuradi mull, see tundub kuidagi nii alandav ja weird et ANNAN ÄRA aga aa ei oih sesmõttes karpi maasikaid v mullikest ootan ikka vastu. Annab veits seda vaibi et no krt ise ei viitsi poodi minna v?! Aga jah sama, vist lihtsalt see inimene ei meeldi ja slp ka emotsioon
Endal oli aastaid tagasi juhtum kus tahtsin inimeste koeri hoida, et saada kogemust kuidas oleks elu koeraga, enne kui endale võtame. Slp olingi nōus ala šokolaadi eest koeri hoidma, no enamasti oligi see 1 õhtu, max öö ja tegingi hea meelega šoksi eest (kuigi enamus omanikel tundus ikkagi süümekad olevat ja tihti visati kümps, toodi ala 3 tahvlit šoksi jne). Siis aga otsis hoidu üks kindel tõug, keda kaalusime ka päriselt võtta, ja olin nõus teda hoidma 3 full päeva. Tasu osas ütlesingi, et raha ma ei soovi, piisab šokolaadist. Omanik siis veel vastu et oii no toon siis kõvasti šokolaadi!!! Ja 3 päeva hiljem ta mitte väga lihtsat lemmikut kantseldades ei toodud mulle grammigi šoksi ega miskit muud, pigem oli nagu tänks ja tsau! Ja siis hakati veel uuesti kirjutama ka, et kle saad veel hoida? Ma ei surnud ära ilma selle krdi šoksita aga kuidagi nagu peegeldab inimese suhtumist ja viisakuse puudumist, et tekkis siuke ick 😀
Mallu
March 8, 2026Haha, jumala arusaadav ju. Et miks siis üldse lubada, kui sa ei kavatse seda teha, siis jääb jaa sitamaitse suhu 😀 Mul kunagi üks tuttav kirjutas paar aastat tagasi, et omg mul sünnaks sulle kink ostetud, millal näeme, blablabla. Sada korda räääkis sellest kingist ja olgu öeldud, et ma ei näinud seda kinki mitte kunagi :D:D
Tyy
March 6, 2026Sõna ANNAN ÄRA ei muutu VAHETAN variandiks, sel juhul on see juba ebaviisakus, petmine.
Kirjutad üht ja eeldad teist. Kes nii käitub?
Ainus mida viiskad inimesed teevad – on öelda Mina Tänan. Ja andja vastab aga palun, rõõm on minu poolne.
Mulle on toodud ära andmisel tumedat shokolaadi ja võtsin vastu, sest teine tahtis tänu näidata, tundsin et ebaviisakas oleks teise head tahet tagasilükata, samal ajal ma EI SÖÖ seda, see tekitab mu sooltes jubedat möllu ja valu.
Ma ei isegi ei kuulutanud tookord ISE ära andmist, vaid küsiti, kas kellelgi on üle/ära anda seda X eset. Sokolaad leidis aga enesele uue omaniku. Kui enda tutvuskonnas pole selle sööjat on kindlasti su ümber keegi, kelle peale mõelda- on see mõni memm või üksikema või suurpere- vaata veidi ringi.
Omal ajal, kui olin üli keerulises majanduslikus seisus ja mu lastele lihtsalt trammipeatuses kingiti shokolaaditahvelid 2tk võhivõõra poolt, võttis see minu silma märjaks ja lapsed rõõmsaks.
Seda tänulikkusetunnet ei unusta kunagi.
Mallu
March 8, 2026Ei ma kindlasti ka võtan vastu, kui keegi kingib, aga lihtsalt omas peas mõtlen, et ah inmene poleks pidanud raha raiskama 😀
A4
March 6, 2026Annan ka palju asju tasuta, ilma vastusoovita. Minu ainus “vastusoov” on see, et asjad saaksid kiirelt omaniku ja mina asjad jalustses suhtes olen kannatamatu ja tahan KOHE lahti saada, ei viitsi hakata saatma või oodata 353637282 päeva, millal keegi auto saab või mees töölt koju jõuab. Kes ees, see mees ja mida kiiremini tuled seda mulle parem. Tavaliselt see keset koristamist ja tahan jätkata ja asjad jalust saada
Eve
March 8, 2026Kui ma midagi tasuta ära annan, siis ainus, mida ma vastu eeldan, on see, et sa mu elu läbi selle tuhat korda keerulisemaks ei muuda. Asjade tasuta ära andmist pole mul tegelikult tihti ette tulnud, pigem viin taaskasutusse, aga kui oma 5 aastat tagasi ostetud korterisse kolisin, oli siin paar mööblieset, mis eelmised omanikud maha jätsid ja mida ma veidi aega kasutasin, aga siis uued asemele ostsin ja oli vaja neist lahti saada. Asjad olid viisakad, aga siiski kellegi teise vanad ja mina olin need ju ka tasuta saanud, seega panin üles kuulutused, et annan samuti tasuta ära. Sellega avasin ma mingisuguse laeka, sest algas kirjade ja küsimuste laviin. Enamik sellised klassikaliseid “huvitatud” (ilma ühegi lisakommentaarita), “kas saaks palgapäevani broneerida” (st umbes kaheks nädalaks) ja “palun pilte ja mõõte” (mis muidugi olid kõik juba kuulutuses olemas). Jube tüütu oli neid saada ja paarile esimesele isegi vastasin, hiljem ainult neile, mis viitasid, et inimene on natukenegi mõtlemisvõimeline.
Kõige tobedam oli lugu aga ühe väikese lahtikäiva diivaniga, mis tõesti oli väga viisakas ja korralik, aga mille eest ma eelmainitud põhjustel raha küsida ei söendanud. Sellele tekkis kohe palju huvilisi, aga need olid kõik nagu vaesed kosilased, kõigil mingi viga küljes. Tulin vist lausa kolm korda töölt varem koju, et olla kohal väidetavalt huvilisele ainsal sobival ajal, mis diivanile järele tulemiseks sobis ja keda siis õigel hetkel ei olnud, oli muidugi see huviline ise. Kellel läks 500 m enne sihtkohta auto katki, kes unustas lihtsalt ära, kes oli avastanud, et talle ikka selle tasuta diivani värv ei meeldi (ilma, et oleks mind hoiatanud, et kle, ma ei tule), you name it. Terve nädala pidasin nende suurte huvilistega, kellest keegi lõpuks kohale ei jõudnudki, kirjavahetust ja tegin oma plaane ümber. Kuni siis laupäeva õhtul helistas mulle üks naisterahvas ja küsis, et kas võiks samal õhtul diivanile järele tulla. Mina veel telefonis rõhutasin üle, et diivani tassimiseks vaja kindlasti kahte inimest ja suuremat autot (see oli muidugi ka kuulutuse põhjal eeldatav), kohale saabus aga pisike vanem naisterahvas oma napilt täisealise (kerge erivajadusega) tütrega. Kes minu juures oldud u 15 minut jooksul omavahel korduvalt tülli läksid ja teineteise kallal aina õiendasin. Kuigi olin öelnud, et mina diivanit tassida ei saa (mul oli hiljuti põlvevigastus olnud), ei jäänud muud üle, kui pidin siiski aitama neil selle diivani 2. korruselt alla tassida, sest kahekesi nad seda kindlasti suutnud ei oleks. Ja oh üllatust, kui me diivaniga kortermaja välisuksest välja saime, nägin nende autot – see oli tavaline sõiduauto, lihtsalt see nö pikap variant, tagant veidi pikem siis. Lasin oma diivaniotsast lahti ja ütlesin, et üles tagasi ma seda diivanit vinnama enam kindlasti ei hakka, aga vaatan huviga, kuidas nad selle nüüd oma autosse mahutavad. Toppisid ja toppisid, kuni lõpuks sõitsidki minema lahtise pagasiluugiga, pool diivanist üle pagasnikuserva välja sirutumas. Ei kujuta ette, kaugele nad nii jõudsid, aga mina lubasin endale seal samas maja ees kerges lörtsis seistes, et never ever again ei anna ma enam midagi tasuta ära!
Ja tänutäheks mureleid ka ei toonud, raisad!
Mallu
March 8, 2026Sellepärast vist öeldaksegi, et kui tahad midagi tasuta ära anda, siis pead panema mingi suva hinna, ala 10€, sest siis on suurem tõenäosus, et keegi järele ka tuleb 😀