tissiopimemuaarid
Mu blogi on digimuutunud mingisuguseks tissiopikroonikaks, aga mis sa hädaga ära teed, kui muud miskit elus ei toimu. Seda enam, et ilmselt on paljudel see opp tulevikus ees ja neid ilmselt huvtab, mismoodi see taastumine siis täpselt välja näeb. Okei, eks see ole väga individuaalne ka, sest mina olin enne ainult kursis Palja Porgandi taastumislooga, mis ta blogis üleval oli ja sellest on mul küll tunduvalt parem seis. Selles suhtes, et kojusõit oli norm, iga raputus küll valus ei olnud ja riideid sain algusest peale ise selga ja üldse olin vist enamikega võrreldes päris kabe.
Selle pärast tundus mulle ka väga hea idee, et lapsed eile koju tulevad. Ma igatsesin neid juba niii väga ja kuna mul enesetunne ka päris ok oli, siis ma ei näinud üldse mingit probleemi selles, et Kardo nad siia toob ja siis täna õhtul uuesti peale korjab. Nii palju ma veel endast ei arvanud, et ma Marta turvatooli tõsta suudaks, aga muu tundus tehtav. Ütleme nii, et ma arvasin endast ikka õige palju. Juba enne seda, kui lapsed siia jõudsid, olin ma jumala läbi. Vasak haav valutas nagu vanapagan ja isegi kõik mu ravimid, mis ma sisse kuukasin, ei aidanud. Ja loomulikult oli lastega eile ikka VÄGA raske. Nii palju asju hakkad justkui refleksist tegema ja alles valusööst tuletab meelde, et hallooo, seda sa nüüd kohe kindlasti veel teha ei saa.
Õhtu lõpuks olin ma niiiiii suurtes valudes, mida ma veel peale oppi tundnud ei olnudki. Vask pool oli nii valus, et ma sain istuda mingis X asendis ja ainult poole peale sisse hingates, vannituppa loivasin ka täiesti küürus olekus, nagu 90 aastane vanamutt. Sellegipoolest oli mul miskipärast usku, et kui ma lapsed voodisse panen, et siis on raske osa möödas. Khm, ei olnud.
Marta tahab magada ainult kaisus ja kui ma ütlen kaisus, siis ma mõtlen täiesti peadpidi mu kaenlaauku surutuna ja loomulikult vehkis ja rabeles ja hüppas ja tegi nii äkilisi liigutusi, et mul hakkas voodis vaikselt pisar silma tulema, sest ma füüsiliselt kartsin maha surra. Õnneks oli Kardo veel siin ja pani lõpuks ise lapsed magama. Öösel hiilisin laste vahele tagasi, aga see ei olnud hea idee. Marta üritas ka läbi une mulle peaga rindu anda ja rapsis nii hullult, et mul oli vahepeal lausa hing kinni. Hommikul ärkasin täiesti kangena ja liikumisvõimetuna kuskil voodiservas ja sisendasin endale hea 10 mintsa, et ma PEAN ennast püsti ajama, enne kui Marta terve korteri ära rüüstab. Kui kargu alla sain ja kõik rohud ka sisse võtsin, hakkas veidi parem küll, aga ma pean tunnistama, et nii nadi seisu, nagu mul eile ja täna on, ma veel tundnud ei ole.
Õnneks Kardo tuleb nüüd ja korjab mu eluõied jälle enda juurde, et ma saaksin veel paar päeva liikumatult lebada. Jube tüütu, aga mis sa hädaga ära teed, keha tahab aega taastumiseks. Ma üldse ei uurinud ju enne väga seda taastumise osa ja arvasin, et kui haavad paranenud, et siis ongi justkui done. Kogu see osa, et pead elueest mega pingul tugirinnahoidjaid kandma, et need õigesse kohta…vajuks ja muu säärane tuleb mulle nüüd suht üllatusena. Eks see ole mul oma probleem kah, et uurida ei viitsinud.
Lisaks on mingi ERITI weird feels tissides, nagu midagi… krudiseks seal sees. Googeldasin ja seegi pidi normaalne olema, aga see tunne küll eriti normaalne ei ole, kui aus olla. Tahaks lihtsalt tunniks ajaks kogu selle kupatuse eest ära võtta ja lihtsalt kõhuli keerata. Võeh.
Aga ilmselt on homme juba parem päev ja patt oleks nuriseda, kui ise ma sellise valiku siin elus tegin, eksole. Avapildil ajasin samad riided selga, mis paar nädalat tagasi. Lootsin suurt erinevust näha, aga nothiiing.
Ma
April 9, 2021See krudisemise osa on täiesti normaalne. Ja mul mingi kuu aega oli selline tunne ka vahepeal nagu mingi asi murduks rinna sees ära või rebeneks vm. Kahma aga rõõmsalt rohtu ja vedele.
Ma, muuseas, sain endale nüüd kõhuplastika aja ka. Täitsa idioot olen, onju! 😀
Mallu
April 9, 2021Appii, miks sul seda veel vaja 😀
T
April 9, 2021See on see aeg nüüd,kus kõik lapsed oma voodisse kamandada magama. Peavad aru saama et emmel valus.
Mallu
April 10, 2021Martal polegi oma voodit 😀
A.
April 9, 2021On ju vahe, ühel toetud ühele jalale ja teisel teisele :’D Aga muidu rindades mu meelest on ka vahe, vasakpoolsemal punnitavad rohkem silma 😀
Kapsauss
April 9, 2021Mul on üks selline huvitav küsimus, et miks sa lasid endale kunstrinnad panna? Kas selle pärast, et nende kuju ei olnud enam see või siis pigem suuruse pärast. Ma seda muidugi üldse ei tea miks Porgand lasi panna sest ta pole isegi mitte sünnitanud ja imetanud naine. Ma olen alati ise naisena rindade juures pidanud tähtsaks rindade kuju pigem. Mu arvates suurus on alati olnud nii ületähtsustatud rindade puhul ja olen päris veendunud et meestel suurusest on suhteliselt ükskõik. Suured feigi välimusega rinnad on muidugi ekstra jubedad, aga noh ehk siiski paremad kui tyhjad sokid 😀 Olen ise ka pigem väiksema rinnaga naine, aga olnud alati väga kenad ja proportsionaalsed, seega kujutan ette et kunstrinnad oleks viimane asi mida laseksin teha, peaks ikka väga räsitud olema ja täielikud tyhjad sokid ja rippuvad, sest võõrkehade vastu enda sees on mul muidu ka foobiline firm.
Mallu
April 10, 2021Tead nii üht koma teist. Nii suurus kui kuju olid veits lappes 😀
Helina
April 12, 2021Kapsauss, minu arust Paljas Porgand lasi sellepärast panna, et kõikide nende trennide-toitumistega olid tal oma rinnad nii väikseks läinud, et ei tundnud enam end hästi nendega.
kk
April 9, 2021pildid nagu enne ja pärast solaariumit 🙂
Eva
April 9, 2021Sorry, ma ei saa aru, kumb on enne/pärast pilt 😀
Mallu
April 10, 2021See, kus ma sinisem olen, on praegu:D
Raq
April 10, 2021Mu meelest on naljakas rõhuda, et cmon muidugi pole vahet kui erinev jalg pildil ees. Mu arust on ju tore, et vahe pole NII drastiline, sest kui sa tahtsid natukene kuju paremaks ja suuremaks, aga loomuliku tulemust, siis on hea kui peegliselfit tehes pole mingi rets muutus. Samas kui oleksid samal kellaajal pilte teinud, siis vb näeks vahet. Sama teema nagu selle jalaga?
Mallu
April 10, 2021Jaa, ma ei arvagi, et mega drastiline vahe peaks olema 😀 Lihtsalt ise näen MEGA vahet 😀
Kel
April 10, 2021Ma ei tea vb sa öelnud juba, pole tähele pannud, aga mis suuruses rinnakorvini läksid? ??
Mallu
April 12, 2021Ma arvan et C 😀
Mari
April 10, 2021Algus oli keeruline ja tunne imelik. Mulle ka esimene mõte oli et issand kui suured ma pingutasin üle jq kas nad jäävadki nii kõvaks. Nüüd mõned aastad hiljem on väga kenad ja pehmed 🙂
evaly
April 10, 2021Mul oli paar esimest kuud ülihull.
Ja päris normaalseks( et saab ka kõhuli magada terve öö jne) alles 1,5 a hiljem. Haavaarmivalu on aegajalt ikka.. olen vist väga tundlik!
Ja kui enamus mõtleb , et oleks suuremad võinud panna;) Siis mul vastupidi.
Jõudu!